Talasbek Ásemqúlovtyng kitabynyng túsaukeseri ótedi
Býgin 21 qyrkýiek sagh. 16.00-de Talasbek Ásemqúlovtyng kitabynyng túsaukeseri ótedi.
Talasbek Ásemqúlov (1955-2014) – kýishi, jazushy, zerttteushi, kinodramaturg. Belgili synshy Áliya Bqpejanova Talasbek turaly bylay jazady: «Últtyq topyraghy myqty, ómir boyy ózin-ózi baptap, tәrbiyelegen, halyq danalyghy men býkil jeti ghalamnyn bilim-ilimin boyyna jinaghan jәne jinaghanynyng bәrin kәdege jaratyp, Últyna, tughan halqyna qyzmet etuding biyik ýlgisin kórsetip ótken, halqyn sýietin, tarihyn, ónerin qasterleytin, bilimge qúshtar әrbir jas pen jasamystyng dosy bolghan ýlken Túlgha...
T.Ásemqúlovtyng әdebiyet, muzyka, beyneleu, kino, dәstýrli óner, tariyh, etnografiya, mifologiya salalaryndaghy shygharmalary, yaghniy, jan-jaqty da kóp qyrly shygharmashylyghy –últtyng ózin-ózi jete tanuy, tereng zerdeleui, ruhany týleuine bastaydy. Ónerdi, mәdeniyetti jәne osylar arqyly qoghamda da ótip jatqan ýderisterdi týsinip-payymdaugha ýlken ýles qosady.
Talasbek shygharmashylyghynyng daralyghy – onyng qay saladaghy enbekterinde de ghylymy negizdilik jәne erkin súhbattastyq qatar órilip otyratyndyghy ekenin qadap aituymyz kerek. Qay taqyrypta, qay salada jazsa da tizgin bermes túlparday jýitkigen onyng jazuyndaghy taghy bir ereksheligi – balagha da, danagha da týsinikti qarapayymdylyghynda. Núrly bilimimen qatar zamangha say oishyldyghynda. Býgingi zamannyng mәdeniy-ruhany ahualyn zerdeley, konstruksiyalay biletin janashyldyghynda. Yaghni, jana maghynalar tudyra alghandyghynda».
Josparlanyp otyrghan kóptomdyqtyng biyl memlekettik tapsyryspen «Qazaq ensiklopediyasy» baspasynda bes tomy jaryq kórdi. Oghan avtordyng prozalyq shygharmalary, әdebiyet pen óner turasyndaghy maqalalary men mәdeniyettanu salasyndaghy zertteuleri jәne kinodramturgiyadaghy enbekteri engen.
Túsaukeserge elimiding belgili qalamgerleri men әdebiyettanushylar jәne BAQ ókilderi men oqyrmandar qatysady.
Meken jayy: QR Últtyq akademiyalyq kitaphanasy
Abay-aqparat