MÁLIM DE BEYMÁLIM ÓZBEKSTAN (jalghasy)
Ózbek ashanasy nemese 12 týrli palaudyng Otany
Ózbekstan degende oigha oralatyn erekshe as – ol palau bolsa kerek. Jalpy, búl dәmdi astyng tarihyna kóz jýgirtsek, ol Týrkiya, Bolgariya, Ázirbayjangha ortaq «dóner» sekildi bir elding nemese bir últtyng basybayly taghamy emes ekenin kóz jetkizemiz. Alayda, postkenestik elderde jýrgizilgen iydeologiyalyq sayasat kezinde bizding ata-analarymyzdyng jәne bizding sanagha palau – ózbekting últtyq asy ispetti enip ketkenin moyyndau kerekpiz.
Negizinde, kýrish daqyly – jer betining jartysynan astam bóligin mekendeytin el-júrttyng negizgi asyna jatady. Týrikter bylay deydi:«Qansha músylman eli men qalasy bolsa, sonsha palaudyng týri bar». Búl ras sóz. Ár elde, tipti bir elding ishindegi әr qalada palaudy dayyndaudyng ózindik erekshelikteri bar. Ázirbayjanda – plov, bolgarsha – pilaf, qyrghyzsha – paloo, tәjikshe – oshy palov, qyrym tatarlary – pilav, úighyrsha – polu, týrkimenshe – palou, tatarsha – pilau dep jalghasyp kete beredi. Alayda, aspazdyqtyng tarihyn jazushylar palaudy shartty týrde «ózbekshe» (kýrish pen et birge pisiriledi) jәne «әzirbayjansha» ( kýrish pen et bólek pisiriledi) dep bóledi.
Derek pen dәiek
Halyq medisinasynda palau paydaly jәne emdik qasiyeti zor as retinde úsynylghan. Adam aghzasy әlsiregende, úzaq uaqyt ashyghudan son, auyr syrqattan keyin mindetti týrde palau jegizetin bolghan. Dәl osy maqsatta óz syrqattaryn emdeu kezinde Ábu Ály ibn Sina (Aviysenna) palaudyng kómegine jýgingen desedi. H-HI ghasyrdaghy jazba derekterde palaudyng sipattamasyna say keletin as mәziri surettelgen derekter bar. Ámir-Temir joryqqa attanar aldynda әkesi oghan bylay dep kenes bergen desedi: «Ýlken tayqazandy alyp, ishine may qúiyp qyzdyrt. Oghan tym jas ta, tym saqa da emes qoydyng etin salghyz. «Quanyshtan qyzaryp sala beretin» sәbiz qosqyz. Oghan ashylyghy ótkir qylyshtan beter piyazdy aralastyr. Sosyn eng myqty batyrlarynnyng boyyna kýsh-quat qúighyzarlyq eng sapaly kýrishti salsyn. Sol kezde keremet iyisi kókke jetetindey as sening jolyndy boldyrary sózsiz...»
«Ózbekstan – 12 týrli palaudyng Otany», dedi bizge. Ol jaqta ýlken qazandardaghy kóp palaudy úzatu, ýilenu toylarynda, ýlken merekelerde, kisi qaytqanda pisiredi. HV ghasyrdyng ózinde palaudyng etten, devzir sortty kýrishten jәne búrshaqtan jasalatyn resepti keng qoldanysta bolghan. Árbir ózbekting әr beysenbi kýni palau pisirui – jazylmaghan zang eken.
Bizge palaudyng Tashkentshe týri men Samarqandsha týrinen dәm tatu búiyrdy. Tashkentte basqasha pisiredi, al Samarqanda tipti basqasha, kýrish, sәbiz, etin qatparlap salady. Jalpy, Samarqand, Búraralyqtar Tashkentting palau aspazshylaryn «mensine» bermeydi eken. Palau pisiruding eng keremet ýlgileri Ózbekstannyng tereng qoynauyndaghy osy bir sanghasyrlyq tarihy bar anyz-qalalalarda saqtalghan dep senedi. Palau pisiretin ashanalar «ýy ashanasy» stiylinde salynady eken, әdette basqa ystyq tamaq týrleri bolmaydy. Tek palaumen birge beriletin taba nan, kók shay, bir-eki týrli qarapayym kókónis salaty, kepken jemisterden dayyndalghan kampot pen túzdalghan sýzbe úsynylady. Eng qyzyghy, saghat týski 14.00-den kesh barsanyz, búlar da kózden búl-búl úshuy mýmkin.
Bizde sonday jaghday boldy. Tashkentte mavzoleylerding aralaudyng qyzyghyna týsip ketken biz, týski ýzilis 13.00-de ghoy dep, esh alansyz jýre berippiz. Jolserikke palau jegimiz keletinin aitqanda, kesh boldy. Palaudyng Otanynda jýrip, palau tausylyp qaluy mýmkin degen oy basymyzgha da kelmegen ghoy. Birneshe palau dәmhanalaryna bardyq, palau joq, dәmhana jabylyp jatyr dep shygharyp saldy. Dәl týs kezinde palau joq bolsa... Sonda búl halyq palaudy tanertennen bastap jey me, ol jaghyn týsine almadyq.))
Samarqandta búl qatelikting aldyn ala bildik. Jolbasshymyzgha týski asqa palau jegimiz keletinin tanerteng erte aityp qoydyq. Ol jergilikti dәmhanalardaghy tanystaryna habarlasyp, bizge bir tabaghyn aldyrtyp qoydy. Keldik. Dayashydan as mәzirin súradyq «Menu – men!» dedi jolserigimiz júmbaq ýnmen kýlimsirep. Týsine almay kýlip jiberdik. «Búl jaqta menu bolmaydy. Bir tamaq, eki salat, eki susyn ghoy, bary-joghy. Qazir bәrinen de auyz tiyemiz!..»
IYә, múnday palaudy jegen de armanda, jemegen de armanda dersiz. Ár qasyqty auzynyzgha salghan sayyn, erekshe dәmi aghzanyzgha birden sinip kete beretindey, toyynu sezimin úmytyp ketedi ekensin. Bir kezde boldyq dep qasyghymyzdy qoya bergen edik, «Joq. Bolmaydy! Tabaqtyng týbine deyin tauysyp jeuge tiyissizder. Áytpese, aspazshy palauym dәmsiz boldy ma dep renjiydi. Bayqadynyzdar ma, әne, bizdi baqylap qarap túr», dep kózimen oshaq jaqty núsqady. Shynynda da, ala taqiya kiygen qara kisi kýlimsirep biz jaqqa qarap túr eken. Palau pisiru – óner ghana emes, ómirlik maqsat, kýndelikti kónil kýy de ekenin sonda úqtyq.
Hosh, taghamymyzdy tauysyp, aspazgha rizashylyghymyzdy aityp, ornymyzdan kóterildik. Álgi palaudyng keremet dәmi әli auzymyzda. «Sizder eng ýzdik aspazdyng qolynan dәm auyz tiydinizder», dedi giydimiz. – Búl aspaz Samarqandyng atynan respublikalyq palaushylar bayqauyna qatysyp, bas jýldeni jenip alghan bizding maqtanyshymyz!» «Al erekshe dәmning qúpiyasy nede?» «Kýnbaghys mayy, maqta mayy, kýnjit mayy sekildi birneshe maydyng týrin qosyp, araqatynasyn dәl saqtap jasauynda,» dedi, ol.
Palaudan bólek «tandyr», «samsa» syndy erekshe últtyq tamaqtaryna da bir-bir kýn arnadyq. Aldynghy sózimizde aitqanymyzday, әrbir ýy ashanasy sekildi dәmhanasynda ystyq tamaqtyng tek bir týrin ghana jasaydy. Sol tausyla salysymen, (kóbinese týski 2-ge qaray) ashana júmysy da bitedi. Bir ózi bir ortasha tabaqty alatyn samsany da kórdik, tandyrdyng ishinde erekshe demmen pisken qoy etinen jasalghan «tandyr» asynan da auyz tiydik. Bәri dәmdi, bәri jaqsy. Tek Samarqandtyng til ýiirer palauynyng dәmi kópke deyin tandayymyzdan ketpesi anyq...
Syrgha túnghan Samarqand nemese biz nege tarihpen aqsha jasay almaymyz?
Juyrda ghana Qazaqstannyng eks viyse-ministri Týrkistanda bolyp, ondaghy turizmdi damytu turaly sóz qozghady. Kórshi Ózbekstan búl salany osydan jiyrma jyl búryn damytugha qarqyndy kirisip, qazir sonyng rahatyna belshesinen batyp otyrghanda, «Eshten kesh jaqsy» dep, eng bolmasa qazir nazarymyzdy audaryp jatqanymyzgha da shýkirshilik. Úzaq aralaghan Ózbekstandaghy dәl sol Yassauy kesenesimen qatar salynghan barsha mavzoleylerdegi anyqtamalyq aqparat tek eki tilde jazylghan: ózbekshe jәne aghylshynsha. Álemdik tәjiriybelerde de solay. Fransiya, Malayziya, Tayland, Týrkiyanyng qay jerinde bolmayyq, ataulardyng bәri sol elding tituldy últynyng memlekettik tili men halyqaralyq aghylshyn tilinde jazylghanyn kórdik. Al Týrkistandaghy anyqtama taqtayshalaryna qarap, qazaq jәne aghylshyn tilinde jazylghan aqparattan ne min tapqanyn óz basym týsine almadym...
Saparymyzgha qayta oralar bolsaq, Tashkentti aralap bolghan bizder endi Samarqand qaydasyng dep jolgha shyqtyq. Saghatyna 220 shaqyrymgha deyin joldy ensere alatyn óte jýirik «Afrosiab» poezyna Tashkentting vokzalynan otyrdyq.Vokzaldaghy birneshe dengeyli tekseris – bólek әngime. Búl bitpeytin tekseru jýikemizdi azdap júqarta bastasa da, ózge elding zanyna týsinistikpen qaraugha tyrysyp-aq kelemiz. Bizding vokzaldardaghy ersili-qarsyly nópir ol elding astanasynda joq eken. Ne olardyng barlyq qalada tuystary túrmaydy, nemese poezdy paydalanbay, әrqaysysy jeke kólikpen saparlaydy. Naqtysyn bilmedik.
Poezd degen aty bolmasa, joghary klasty әue kemesine otyrghanday әser aldyq. Jarasymdy uniforma kiygen jolserikter biylet qúnyna kiretin shәy men tiskebasardy әr jolaushygha jeke-jeke taratyp, kondisionerdi qosyp, qúlaqqapty qolymyzgha ústatty. Aldymyzda ýlken ekrandy monitor. Osylaysha 500 shaqyrymdy kózdi ashyp júmghansha artqa tastap, «Armysyn, Samarqand!» dep kelip qaldyq.
Derek pen dәiek
Samarqand («Siymeskint» - bay halyqtyng eli degen maghyna) — Ýlkendigi boyynsha Ózbekstannyng ekinshi qalasy (505 myng adam), búrynghy Jibek jolynyng eng iri sayasy jәne mәdeniy ortalyqtarynyng biri. B.e.d. VIII gh. negizi qalanghan dep sanalady. 567- 658 jyldary Týrik qaghanatynyng iyeliginde, al 712 jyldan bastap arab basqynshylarynyng iyeligine ótedi. X ghasyrgha deyin Samanidter memleketinin, al XIV ghasyrda Ámir-Temir imperiyasynyng (1370-1499) astanasy bolghan. 1925-1930 jyldar aralyghynda Ózbek SSR-ning astanasy bolghan. (Tashkent Ózbekstangha berilgen son, astana sol jaqqa auysady). Qalanyng tarihiortalyghy - Registan kesheni. 2001 jyly ol qaladaghy barlyq tarihy jәdigerler «Samarqand – mәdeniyetter toghysy» degen atpen YuNESKO tizimine engen.
Turagenttikting úiymdastyruymen, búl jaqta da bizdi kýtip aldy: Mahmud esimdi jolserik pen Hasan atty kólik jýrgizushisi vokzaldyng shygha berisinde túr eken. Kólikke otyra salysymen, jolbasshymyz ataqty Samarqandtyn tarihyn tarqatudy bastap ketti. Ózi osy jerding tumasy eken. Últy – tәjik. Biraq Samarqandyq tәjikter Tәjikstandaghy tәjikterden ózderin bólekteumiz dep sanaydy eken. Ózbek tilimen assimilyasiyagha týskendikten bolar, arasyn tau bólip túrghan óz qandastarynyng tilinen aiyrmashylyq bar.«Biz osy eldin, osy jerdin, osy mekenning bayyrghy túrghyndarymyz. Múndaghy 80 payyz halyq tәjik. Al Búqaranyng 70 payyzy tәjikter. Evreyler de bar. Olardyng kóbi biraz jyl búryn Izrailige kóship ketse de, ýilerin satpay, qarauylgha aqsha jiberip, qaratyp otyr. Osynda sinip ketkenderi de bar. Degenmen, sayasatqa say bәrimiz tólqújatta «ózbek» bolyp jazylamyz. Óitkeni, olay jazylmasa, ózinde de, balanda da bolashaq mәz bolmaydy. Mektepter men uniyversiytetterde tәjikshe bólimder búryn kóp edi, songhy kezderi jyl sayyn qysqaryp, tynysy tarylyp keledi. Bolashaqta tek ózbek tili mәrtebe qúratynyna bar bolmysymyzben kóngen elmiz», dedi ol. (Resmy mәlimetterde Ózbekstandaghy tәjik últynyng ýlesin óte az kórsetuinde osynday bir «gәp» bar eken ghoy...)Mahmud ózining Samarqandtyq ekenin maqtan tútady. Ol turisterge qyzmet kórsetu ýshin 30 jasynda birneshe til ýirenip, mamandyghy boyynsha jasaghan búrynghyjúmysyn tastap, enbekaqysy mol, júmysy asa auyr emes osy qyzmetke auysypty.
Qalada halyq kóp eken. Ersili- qarsyly lek-legimen ketip barady. Halqynyng jýzi Tashkenttikterge qaraghannan dabiday óndirek.Joldary azdap tozypty. Ony da kólik kóp selkildep ketken song bayqadym. Áriyne, kezinde dýrildegen Samarqand, qazirde Ózbekstannyng qarapayym ghana aimaqtyq qalasy ghoy. Búrynghyday kónil qaydan bólinsin?!.
Samarqandaghy sayahatymyz HIV-HV ghasyrgha tiyesili Gur-Emir kesheninen bastaldy. Búl zandy da. Ataqty Ámir-Temirding imperiyasynyng astanasy bolghan Samarqandtyng eng kóp arhiytekturalyq nysandary dәl sol zamanda boy týzegen. Biyletting kassasyna jaqyndaghanda taqtayshadaghy aqparatty oqyp, tang qaldym. Jergilikti túrghyndargha kiru aqysy bir bólek te, sheteldik azamattargha, sayahatshylargha odan on ese kóp somma kórsetilipti... Búl memleket qazynasy ýshin jaqsy shyghar, al ózime adamdardy alalau siyaqty bolyp kórindi.
Islam dini kelgenshe buddizm de, zoroastrizm de qanat jayghan búl ólke Timuridter biylikke kelgen son, islamnyng altyn besigine ainalghan desedi. Ámir–Temir ózining sýiikti qalasyn әlemning astanasy etuge úmtylyp, ózi shapqan elderding eng ýzdik qolóner sheberleri men qúrylysshylaryn mәjbýrli týrde әkelip, Samarqandy gýldendiruge enbek etkizedi. Jergilikti qala salu mәdeniyetindenegizinen Iran sheberlerinen jetken órnek pen epigrafika әdisi qalyptasyp, portal-kýmbezdi kompozisiya payda bolady. Sonymen qatar, әlemning eng ýzdik degen aqyndary men muzykanttaryn, ghalymdaryn aldyrtyp, basyn qosugha tyrysqan. Ol iydeyasy nәtiyje berip, nemeresi Úlyqbek aspan әlemin zerttep, ataqty observatoriyasyn ashyp, keremet ghalym retinde tarih sahnasyna shyghady. Osy keshende ornalasqan negizi qara týsti, óte baghaly tastan jasalghan kóktasty kórsetip túryp: «Samarqannyng kók tasy degen osy» dedi, jolbasshymyz.
Osynsha aqparatqa qanyghyp, keshening syrtyna shyqqanda, kózime ystyq kóringen bir lek turisterge kózim týsti. Syrt kelbeti men jýris-túrysyna qarap qazaqtar-au dep boljadym. Áriyne, әdettegidey olar bir-birimen oryssha sóilesip ketip bara jatty... Bir kezde «Alma!» degen dauysqa jalt qaradym. «Búl elde, búl qalada meni kim tanuy mýmkin?!.» dep oiladym. «Alma, tanymadyng ba? Men – Aygýlmin ghoy». Tanys dauys. Kýlimdep jaqyndadym. Biraq ýlken qarakózәinekting ar jaghynan bәribir eshkimdy tany almay túrghanym... Múny sezgen tanysym kýnnen qorghaytyn kózildirigin sheshti. «Aygýl! Aygýl Mýkey hanymeken ghoy!» Qauqyldasyp qal-jaghday súrasyp jatyrmyz. Olar ýlken top bolyp kelipti. Internet arqyly sayahatqa shyghatynniyettiler jinalyp, tiyimdi turistik joldamamen kelgenin aitty.Otandasymdy, әri әriptesimdi kórip, kónil-kýy kóterildi. Jalpy, bayqaghanym shet elde qazaghyndy kóru bir ghaniybet, al ol adam әri tanysyng bolsa, tipti erekshe quanyp ketedi ekensin...
Búl jerding maqtanyshy da, basty túlghasy da – Ámir-Temir eken. Barlyq keshen, barlyq mavzoley sonyng esimin úlyqtap túrghanday әser qaldyrady. Portretterining týr-týri bar: kelushilerge sәttilikting simvoly retinde óte qymbat baghagha satady. Onyng jan jary bolghan Biybi hanymgha da ózbek elining yqylasy erekshe. Tek bir únamaghany, qay mavzoleyge kirseng de, Ámir-Temir bas keyipker bolatyn qisynsyzdau anyzdar aitu bastalyp ketedi eken. «Qús pyr etkende...Onyng jýregi dir etkende... Qúrylysshy súlulyqqa tamsanghanda... Patsha әmir etip jar salghanda...» Týri kóp, endi. Kelgen sayahatshylargha «ertegi» aityp bergen ózderine únaytyn siyaqty...Áytpese, osynshama tym kóp anyzdyng dәleli qaysy? Tamsanghan osy eken dep qisynsyz pafosqa da erik bere beruge bolmaydy ghoy?..
Kiyeli mazarlar keshenin de osy jaqtan kórdik. (Panteon salu degen taqyryp bizding otandyq BAQ-ta qyzu talqygha týsken mәselening biri ekeni esimizde). Bizding Yassauy kesenesinde ataqty handarymyz ben biylerimizding denesi jatsa, búl jaqta da óz túlghalaryna solay qúrmet kórsetedi eken. Shahiy-Zind keshenine baryp, úly mәrtebeli azamattaryna arnap, panteon salu osydan 10 ghasyr búryn qolgha alynghanyna kóz jetkizdik. Jergilikti halyq «mazarlar kóshesi» dep ataytyn búl Shahiy-Zindtan juyrda Ózbek elining marqúm preziydenti de mәngilik jay tapty.
Registan keshenin de Samarqandtyng basty simvoldarynyng biri der edim. Barlyq kәdesyilarda Ámir-Temirding portretinen son, osy Registan keshenining sureti beynelengen. «Registan keshenining birinshi medresesin 1417 jyly Úlyqbek saldyrtsa, arada eki ghasyr ótken son, 1612 jyly hakim bolghan Jalantós Bahadýr Sher-Dor jәne Tillya-Kary atty taghy eki medrese saldyrtyp, kompozisiyany ayaqtap, «qúmdy jer» degen maghyna beretin búl keshendi qalanyng ortalyq alanyna ainaldyrghan. Aytpaqshyday, Jalantós bahadýr Sizder jaqtyng tumasy, jerlesteriniz», dedi giydimiz.Shynynda da Syr elining tumasy, danqty qolbasshy, batyr, sayasatker, Áyteke biyding atasy, alshyn ruynan shyqqan Jalantós bahadýr Seyitqúlúly turaly birimiz bilsek, birimiz bile bermeymiz. Onyng әskery qolbasshylyq qyzmeti, úzaq jyldar Samarqandy biylegen kezdegi aqyl, naqyl, biylik sózderi qazaq arasynda kóp tarala qoymaghan. Al, Ózbekstan tarihy men әdebiyetinde, ensiklopediyalarynda jii kezdesip otyrady. Ata-baba izi qalghan búl mavzoleyding biyik minaretine kóterilu mýmkindigine ie bolyp, qús qanaty talatyn biyiktikten qalany bir sholyp shyqtyq...
(jalghasy bar)
Alma Saylauqyzy, jurnalist
Abai.kz