Ýmbetbay Uaydiyn. Biz quana bilemiz be?
...Aytpaqshy, biz osy kýle bilemiz be? Jalghan kýlki jaylap barady degen ne әngime? Bir sәt júrtqa qúlaq tosayyq. «...Shyn kýlkimen kýle almay kelemiz» (Jenis Shynybekov: Osy biz shyn kýle alamyz ba?.. «Almaty aqshamy», 29.04.2010 j.).
«Imandy, Inabatty kýlki azaydy» (Tolymbek Álimbekúly. «Júldyzdar otbasy», №7, 2010 j.).
«...Bir spektakliden nalyp qayttym. Bizding halyq arzan kýlkige әbden ýirenip alghan» (Asanәli Áshimúly: Mening janrym - kýndelik. «Almaty aqshamy», 13.02.2005 j.).
«Qazirgi jastardyng әzilderi bizdikinen alshaq. Kýlmeytin nәrsege kýle beredi. Bos kýlki kóp» (Asanәli Áshimúly: Mening janrym - kýndelik. «Almaty aqshamy», 17.04.2010 j.).
...Aytpaqshy, biz osy kýle bilemiz be? Jalghan kýlki jaylap barady degen ne әngime? Bir sәt júrtqa qúlaq tosayyq. «...Shyn kýlkimen kýle almay kelemiz» (Jenis Shynybekov: Osy biz shyn kýle alamyz ba?.. «Almaty aqshamy», 29.04.2010 j.).
«Imandy, Inabatty kýlki azaydy» (Tolymbek Álimbekúly. «Júldyzdar otbasy», №7, 2010 j.).
«...Bir spektakliden nalyp qayttym. Bizding halyq arzan kýlkige әbden ýirenip alghan» (Asanәli Áshimúly: Mening janrym - kýndelik. «Almaty aqshamy», 13.02.2005 j.).
«Qazirgi jastardyng әzilderi bizdikinen alshaq. Kýlmeytin nәrsege kýle beredi. Bos kýlki kóp» (Asanәli Áshimúly: Mening janrym - kýndelik. «Almaty aqshamy», 17.04.2010 j.).
Biz osy quana bilemiz be? Jalghan quanysh jaylap barady degen ne әngime?
Joghy tabylghan adamnyng quanyshy qanday? Onda ótirik, jalghan ne bar?
Kim ne nәrsege qalay kýledi, qalay quanady - adamdardyng jan dýnie tazalyghyn men ózim olardyng kýlkisimen, quanyshymen ólsheymin. Oqyp otyrghan basylymdarda «quanysh» sózi kózime týsse, jalma-jan astyn syzyp, qaghazyma týrtip alatyn daghdym bar, sony úsynayyn.
Quana bilu, quanta bilu de - baqyt (Dinmúhamed Qonaev).
Quana bilmegenge - qút qonbaydy, baghalay bilmegenge - baq túrmaydy (Ábish Kekilbaev).
«Kitap jarshysy» basylymynan aqyn, jurnalist Myltyqbay Erimbetovting kýndelikterine kózim týsip, sýisinip oqydym. Sýisinip oqyghan sebebim, onda bir týiir jattandy, jasandy, jalghan eshtene bayqalmady. Quanyshy da - shyn, kýrsingeni de - shynayy.
«Jarylqaptyng (Beysenbaevtyn) «Buyrqanghan boyaularyn» oqydym. Óte tamasha kitap». «Komsomol syilyghyn oilanbastan berer em. Átten, qolda biylik joq!»
Tanysyn, tanymasyn, bireuding tabysyna, jetistigine kózinshe, syrttay quanu - qanday jaqsy qasiyet! «Óte tamasha kitap!» deydi. Eleyin dese, marapatqa úsynayyn dese - qolynda biylik joq!
«Saghat Áshimbaevtyng «Talantqa taghzym» kitabyndaghy Ótejan Núrghaliyev poeziyasy turaly maqalasy únady. «Jaqsy ólenge - dәlel osy» degen pikiri, әsirese, únady. Ótejandy oqyghanda Beyimbet, Shukshin esime týsip edi. Saghat ta solay keltiripti. Mening esime alysta, Myrzashólde jatyp, jaqsy dýniyeler jazyp jatqan Esenghaly dosym Raushanov týsti («Kitap jarshysy», №6, mausym, 2009 j.).
Saghattyng pikirine qosylady. Ótejan aqynnyng poeziyasyna qol soghady, Esenghaly dosyna alandaydy - jan dýnie tazalyghy osy emes pe?
«...Dәl osy kezde Múhtar Shahanov Odaqtyq komsomol syilyghyn aldy. «Liky vremeni» degen kitabyna. Qazaqtar әbden týrtpektedi Múhtardy. Syrttay, ishtey baspasóz betinde de, auyzsha da syn aitty. Al Múhtar orysshagha audarylyp, syilyq aldy. Qazaqtar ishte jýrgende nege óz talanttarynyng qadirin bilmeydi? Shetelge ketu kerek pe? («Kitap jarshysy», №9, qyrkýiek, 2009 j.).
Bireu ýshin osylay ekenine birining jany shyrylday ma? Joq, adamgha, qoghamgha adal adamnyng ghana jany osylay shyryldaydy. Óitkeni «adaldyq degenimiz - jýrekting tazalyghy» (Fransua de Laroshfuko).
Adam - tabighattyng bólshegi. Syrlassang - syryn aitady, aqyldassang - aqyl qosady, múnyndy shaqsang - adal tyndaydy, oy bólisedi, armanyndy jaqyndatady, jan dýniyendi tazalaydy - shirkin, tabighat! Quantqany da - shyn, qorqytqany da, oilantqany da shyn - tabighatta ótirik ne bar? Jaratylys-tabighatqa tartyp tughandar az ba? Mysaly, Myltyqbay.
Sóz týsinetin, sózding baghasyn biletin, ómirge, ólenge, bilimge qúshtar adamdar «ne aitar eken» dep, sóileushining auzyna yntyghyp qarap otyrady. Kerisinshe, sóz týsinbeytin, sózding baghasyn bilmeytin Myrqymbaylar «myna qasqa qashan, qay jerde qalay sýriner eken» dep, «tilek» tilep otyrady. Myltyqbay - búl eki tyndarmannyng aldynghysy. Olay deuimizge sebep: quanghany da, quantqany da shyn - onyng minez-qúlqynan jaratylys-tabighatpen kóp úqsastyq bayqadyq.
Ár adam tughan jerining tabighatyna tartyp tuady degen bar ghoy. Myltyqbay Myrzashólden. Adam ótirik shóldey me?
Sonymen quana bilemiz be? Bilemiz, bilmeymiz. Búl mәselede bir ýlken sor - kýnshildik, ishtarlyq. Kýnshilder men ishi tarlardyng dauystary qanday? Salayyq. «Ilmiyip jýrip, ana Laqtybaydyng pәlesin, taghy syilyq alypty». Danaqtyng qyzmeti taghy jogharylaghan ba? Myqyrayyp alyp pәle ózi. «Ana Seden jalmauyz ólip qalghan ba, ólmeytindey bolyp jýretin edi».
Bireu qyzmet babynda ósip, taqqa otyrady. Gu-gu әngime. Bireu jana ýiding kiltin alady, bireu ónirine jarqyratyp orden, medali taghady. Bireu laureat atanady. Taghy da týrli-týsti, kóp seriyaly әngime. Sóitip, ana bayghústardyng ishken-jegenin múryndarynan shyghardy. Iman qayda, tektilik qayda? Shyn-shynayy quanysh qayda?
Toy-duman ataulynyng da týp maghynasy - quanysh, quanyshty atap ótu. Býginde ne kóp, shýkir, toy-duman kóp. Ol toy-dumandarymyz qalay ótip jýr? Aqtóbelik jurnalist Shara Eleusiz «Toygha barugha úyalatyn boldyq» deydi («Ayqap»). Nege? Jauaby: adamnyng beti shydamaytyn ersilikter ersi emeske ainalghan. Boraghan qyzyl sóz, jattandy, taptauryn tilekter.
Tilek. «Qayghyny bólisseng - azayady, quanyshty bólisseng - kóbeyedi». Jurnalist ne deydi, halyq ne deydi?
«Baqyt» sózi, «baqytty bolyndar» da - jaqsy sóz, jaqsy tilekter. Alayda búl jaqsy sózderding barlyghyn ylghy da jýrekti jaryp shyqqan sózder dep aita alamyz ba? «Taptauryn» dep jurnalist, bizdinshe, sony megzep otyr.
Qay toy-dumanda bolmayyq, barlyq tilek sózder «Men de sol janaghy sóilegen kisilerding tilekterine qosylam. Mol baqyt, zor densaulyqtan» bastalady. Olar nege janaghy sóilegen kisilerding sózderine qosylady?
Artyq jese may jýrekti ainytady, qústyrady. Jey berse adam tәttiden de shyghady, auyz uylady. Birynghay jattandy sóz, maqtau, madaq ta solay - aityla berse júrtty jalyqtyrady, kóp juylyp, óni ketken tauarday jaqsy adamnyng qadiri ketedi. Onyng bergi jaghynda toy-dumanda eshkim eshkimnen sheshendik talap etpeydi, әrkimning óz sózi, óz tilegi, óz quanyshy bar emes pe? Bile bilsek, keyde kóz jasy da quanyshtyng sózi ghoy...
Sonymen qazirgi toy-dumandarda biz qalay sóilep jýrmiz, eki jasqa qaratyp aitylghan myna bir tilek sózderge nazar audaryp kóreyikshi.
«...Baqyttyng bazarynda, Allanyng nazarynda bolyp, eline eleuli, halqyna qalauly, ata-anasyna meyirimdi bolsyn degim keledi».
«...Mol baqyt, zor densaulyq, sarqylmas baylyq tilep, júrtyna júghymdy, eline sýikimdi bolsyn degim keledi».
«...Ómir aidynynda, mahabbat aidynynda qúlashtap jýzip, alaulap atqan aq tandardy kýnde qarsy alyndar degim keledi. Ansaghan armandaryna jetip, kýnderiniz kórkem, joldarynyz jemisti bolsyn dep tileymin. Jәne de zor densaulyq bolsyn, tandaryng shuaqty bolsyn».
«...Densaulyqtaryng myqty, jastaryng úzaq bolsyn. Ómirding órinen, qúrmetting tórinen oryn bolsyn dep... jәne de salqyn beli, sayaly jeli, keng qúshaq elinde tau túlghaly azamat bolyndar degim keledi» (Qoyyn dәpterden).
Taghy da bir-eki dastarqan basyndaghy tilek-sózderge qayyryla keteyik.
«...Aq saqaldy, aq shashty, aq jaulyqty kempir-shal bolyp, bala-shaghalarynnyng qyzyghyn kórip, aramyzda qartaymay jýre berinder degim keledi. Jandaryng jazday jadyrap, ómirdegi barlyq jaqsylyq ataulyny tileymin».
«...Jastarynyz úzaq bolyp, Qúdaydyng bergen balalarynyng rahatyn kórip, baqytty bolynyzdar degim keledi».
«Qyran beyneli» dep bastalatyn taghy bir tilekter bar.
Bireuler elim, halqym, júrtym dep jútynyp sóileydi. Sodan qyza-qyza kele sayasat jayyndaghy әngimege kýmp beredi. Sayasatty aitpa degen tyiym joq. Sayasat jayyndaghy әngime - qoghamgha, biylikke degen әrkimning óz kózqarasy, óz pikiri. Alayda sayasat auyzgha kelgendi atalau, betaldy sóileu degen sóz be? Quanyshtyng sózi qayda?
Joltay Júmattyng bizding zamandastarymyzgha qaratyp aitqan renishi oryndy. «Jastargha jón silter ýlkender mektebi ýzilip barady, - deydi ol. - Alpystan assa da araq iship, auzyna kelgenin ottap, kishilerge mazaq bolyp jýrgenderge ne deuge bolady. Qisyq minez, qiqar qariyalar kóbeyip barady» (Quana bileyik, aghayyn! «EQ», 11.01.2010 j.).
«...Bizding jazushylardyng minezi qyzyq qoy, Asqar Sýleymenov turaly estelik aityp otyrghan siyaqty bolady da, biraq ózderin nasihattap ketedi» (Roza Múqanova. «Ádebiyet aidyny», 29.11.2009 j.).
Ne týsindik?
Bәri-bәri quanyshtyng әngimesi. Quanyshyna qaray - adamy.
Men - qazaqpyn, myng ólip, myng tirilgen,
Jórgegimde tanystym múng tilimen.
Jylaghanda jýregim kýn tútylyp,
Quanghanda kýlkimnen týn týrilgen.
(Júban Moldaghaliyev)
«...Janalyq shashylyp jatqan joq. Ony izdeu kerek! Izdeu az. Mindetti týrde tabu kerek. Kópen sony qaytse de tabady! Ol tabady - men quanamyn».
(Qadyr Myrza-Áli. «Júldyz», №4, 2010).
«...Áyel zatynyng ónerimen, shygharmashylyghymen aty shygha bastasa, keybireulerding «búl kimning kónildesi» nemese «qay dókeyding qaryndasy» dep biri birinen súrap, quanudyng ornyna kýrsinip, qol soghudyng ornyna kóre almay kýnkildeytinder bar emes pe?»
(Fariza Ongharsynova. «Talant».
«EQ», 15.12.2009 j.).
«Men janalyqqa jerding tartylys zanyn ashqan Niutonnan da beter quanghan shygharmyn».
«...Ony jii kórip qana qoymay, birge qydyratynymdy, syrlasatynymdy esime alsam, alyp-úshqan jýregim quanyshtan jarylyp kete jazdaydy».
(Amangeldi Kenshilik. «QÁ», 2.04.2010 j.).
«...Tәuelsizdik kýni osy әndi sonda shyrqapty. Internetten bilip, quanyp kaldym».
(Ákim Ysqaq: Óleng jazu ózim ýshin kerek. «Ayqyn», 23.04.2010 j.).
...Shyn, shynayy quanyshtar, sýiinshiler esikterinizdi qaqsyn, esimderinizdi tanysyn, aghayyn.
«Ana tili» gazeti
