QR Bilim jәne ghylym ministrligi tizginin eks-ministr  Baqytjan Júmaghúlov ústap túrghan  2012 jyly elimizdegi jiyrmadan astam jogharghy oqu orynyn biriktiru turaly bastama kóterilgen edi. Keyin búl bastamany (kezekti reformany desek te bolady) Elbasynyng úsynysy retinde Elordadaghy kóp shendi qoldap, qazirgi ministr Saghadaiyevting túsynda, yaghni, 2015 jyly Qanysh Sәtpaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq zertteu uniyversiyteti men Qazaq-britan tehnikalyq uniyversiyteti biriktirildi. Sol biriktiruding bylyq-shylyghy endi әshkerelenip jatyr.

Jaqynda «Abai.kz» portalynyng redaksiyasyna Q.IY.Sәtpaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq zertteu uniyversiytetining (әri qaray - QÚTZU) bir top oqytushylary men qyzmetkerleri ministrlikting bastamasy boyynsha taghayyndalghan jana basshylyq búiryq shygharyp  jataqhanadan quyp jatqanyn aityp, kómek súrady.

Atalghan oqu ornynda dәris beretin oqytushylardyng aituynsha, jana basshylyq memleket tarapynan QÚTZU-ding № 5 jataqhanasynan keybir oqytushylardy quyp jatqan kórinedi. Sebebi jana basshylyq pedogogikalyq qúram men әkimshilikting tehnikalyq qyzmetkerlerine arnalghan jataqhananyng jarty bóligine studentterdi ornalastyrmaq bolghan. Múnymen qosa belgisiz sebepterge baylanysty jataqhananyng kommunaldyq tólemaqysyn da kýrt ósirip jibergen.

Bilim jәne ghylym ministrligi bastamasymen 2015 jyly Memlekettik mekeme sanalyp kelgen qos JOO – ayaq astynan Aksionerlik qoghamgha ainalghan. Al № 5 jataqanada 15-20 jyldan beri túryp kele jatqan, sonyng ishinde memlekettik qyzmetkerlerge berilui tiyis pәter kezeginde 2003 jyldan beri túrghan ústazdardy 2015 jyly QÚTZU-dyng aksionerlik qogham boluyna baylanysty pәter kezeginen alyp tastaghan. Osylaysha BGhM men rektorattyng reformasynyng kesirinen  jiyrma jylgha juyq enbek ótili bar oqytushylar bir-aq kýnde pәtersiz, jataqhanasyz, sandalyp qalghan. 

Ázirge salyp-úryp, jataqhanadan shyghyrmaghanymen, rektorat tarapynan alghashqy eskertuler aityla bastapty.

Jataqhana túrghyndarynyng (oqytushylar men qyzmetkerlerdin) sózine sensek, olardyng keybirine basshylyq tarapynan júmystan shygharudy jeleu etip, qoqyn-loqqy kórsetu faktileri de bolypty.

Aydyng kýni amanynda qanghyryp qalghan ústazdar jana rektordyng atyna birneshe mәrte hat jazghanymen, әli kezdespepti.

Luganskaya Sәule, agha oqytushy bolghan:

-1996 jyldan bastap Q.Sәtpaev atyndaghy QÚTZU-de júmys istep keldim. Al biyl 2016 jyldyng 16 shildesinde konkurstan ótpey qaldyng degen jalang sebeppen meni júmystan shygharyp jiberdi. Konkurstan ne sebeppen  ótpey qalghanym da belgisiz, әiteuir aitatyndary «schetnyy komissiya solay eseptep shyghardy» degen bir auyz sóz. Men ózimning enbek ótilimde birde-bir ret ereje búzghan emespin.

Men dәl osy jataqhanada 1996 jyldan beri túryp kelemin. 2008 jyldan bastap pәter kezegindemin. Ras, bizben birge kezekte túrghandardyng kóbisi baspanaly boldy. Al mening kezegim әli kelmegen-di. Byltyr sol kezekten de bizdi alyp tastady. Sóitsek biz endi memlekettik qyzmetker emes ekenbiz. QÚTZU endi Aksionerlik qogham bolyp ketken. Men –jalghyz basty anamyn. Eki qyzym student. Meni júmystan ghana emes, endi osy ózim 20 jyldan beri túryp kele jatqan pәterimnen de quyp shygharmaq. Men qayda baramyn? Memleketimizding ústazdargha jasaghan qúrmeti, jaqsylyghynyng sony osy ma? Nendey sebeppen meni júmystan shyghardy? Men endi sharasyzdyqtan eden juushy bolyp júmys jasaugha mәjbýrmin.

Ábdirasilova Jeniskýl, agha oqytushy:

-Meni de belgisiz sebeptermen jataqhanadan shygharu turaly sheshim qabyldapty. Men búl jerde 15 jyldan beri túryp kelemin. Jalghyz basty anamyn qazir. 10 jyldan beri demikpe auruymen diagnostikalyq ortalyqta esepte túramyn. Maghan qoyylghan talap mynau eken. «Nege Jeniskýl 2 bólme alghan?» Men 2015 jyldyng tamyz aiynan bastap zandy dekrettik demalysymdy alghanmyn. Sosyn anamdy әkelip qyzymdy baqtyryp otyrmyn. Al ózim kýn kóris qamymen dýkende satushy bolyp qyzmet etuge turaly keledi. Sebebi jataqhananyng aqshasyn tólemesen taghy shyq ta shyqqa salady.

Konkurs demekshi, QÚTZU men QBTU-dy biriktiru kezinde eki uniyversiytetke bir rektor bekitilip, búl mindet QBTU rektory Beysembetov Eskendir Qalybekúlyna jýktelgen edi.

Jana rektor QÚTZU-da jii boy kórsetpegenimen  onyng qolgha alghan  reformasy múnda jýrgizilip jatqany anyq. Rektor konkursty qanday tәalap ereje boyynsha jýrgizip jatqanyn ózi biledi. Al bizding biletingimiz, konkurstan kóp tәjirbiyeli pedagogtardyng óte almaghany. Sonyng biri QÚTZU-de Tirshilik qauipsizdigi jәne qorshaghan ortany qorghau kafedrasynyng agha oqytushysy bolghan Núrhayat Gariyfqyzy Hayrliyeva.

Basshylyq 53 jastaghy Núrhayat Gariyfqyzyn ghylym kandidaty, dosent degen ataq-dәrejesine qaramastan, zeynetke shyghuyna 5 jyl qalghanda júmystan shygharyp jibergen. Osydan song óz-ózine kele almaghan Núrhayat Gariyfqyzy aitys bolypty.

Redaksiyamyzgha kelgen ústazdar jana basshylyqpen kezdesu kezinde belgili bolghanday, júmystan shygharylghandardyng kóbisi para aldy degen kýdikke ilingendigin, alayda rektormen kezdesu kezinde prorektor Hurshidam Ilahunovanyng ústazdardan para alatyndyghy dәleldi týrde aitylghanymen Ilahunovagha qatysty eshqanday shara qoldanylmaghanyn aitady.

Inkәrbaeva Elimira, QÚTZU oqytushysy:

-Men osy jataqhanada otbasymmen túryp kele jatqanyma 12 jyl boldy. Al QÚTZU-degi enbek ótilim: 14 jyl. Onyng ýstine men osy uniyversiytetting týlegimin. Men júmys istep kele jatqan uaqyttyng aralyghynda bizde birneshe rektor auysty. Rektorlar auysqan sayyn osy jataqhananyng túrghyndary týrtpekke ilinedi. Bizdi qayta-qayta shaqyryp, jataqhanadan qualaydy. Biz osydan әbden sharshadyq. Endi mine,  Beysembetov myrza tipti keybir jataqhana túrghyndaryn jataqhanadan shygharudy bastap ketti. Biz osy uniyversiytetting ystyghy men suyghyna shydap, qiyn-qystau kezderde de júmys istep keldik qoy. Búl jataqhanada túrghyndardyng jaghdayy barlary baspana alyp ketip jatyr. Al  jaghdaylary joqtary amalsyzdan osy jerde túryp jatyr. Osy jataqhanada jalghyz basty analar men kemtar balalar bar. Balalarymyzdyng da jýrekteri auyryp zәreleri úshyp boldy. Biәzge kelip  «mama, bizdi shygharayyn dep jatyr ma, ne?» dep súraghanda-aq, et jýregimiz syzdap sala beredi. Ár rektor kelgen sayyn jataqhananyng jambaspúly ósedi. Eger pәter alugha jaghdayymyz kelse, biz búl jerde bir minut ta túrmas edik qoy. Barar jer, basar tauymyz joq bolghan son, sharasyzbyz.

Týiin sóz: Hosh, jana rektor jana kadrlaryn әkelsin delik, BGhM-nyng biznesmen ministri búrynghy kәsibine býiregi búryp, Memlekettik mekemeni Aksionerlik qoghamgha ainaldyrsyn delik. Búdan útatyn kim? Útylatyn kim? Qarapayym oqytushylardyng qúqyghyn kim qorghaydy? Aydyng kýni amanynda dalada qalghan ol adamdardyng jaghdayy ministr Erlan Saghadiyevti alandata ma? Álde ýisiz-kýisiz jýrgen, endigi túryp jatqan jataqhanasynan da qysym kórip, quylyp jatqan ústazdardyng janayqayyna ministr Erlan Kenjeghaliyúlynyng týkirgeni bar ma?

QÚTZU qyzmetkerlerine tiyesili № 5 jataqanada oqytushylar men ózge de tehnikalyq qyzmetkerler 15-20 jyldan beri túryp kele jatyr. 2003 jyldan beri Memlekettik pәter kezeginde túrghan olardy BGhM reformasynyng kesirinen túrghyn ýy kezeginen alyp tastaghan.  2016 jyldyng 26 shildesindegi jataqhana mengerushisi S.Medetbekovtyng búiryghymen  oqytushalyrdy jataqhananyng bir bóligine kóshirip, qalghan bóligi studentterge beriletini aitylghan. Eki-ýsh bólmeli seksiyalar bar. Ol bólmelerding әr qaysysy 12 sharshy metrdi qúraydy. Al búl bólmelerding әrqaysysynyng kommunaldyq tólamaqysy 18,000,00 tenge.  Tipti, múghalimderdi jataqhananyng bir bóligine kóshiru kezinde әlgi bólmelerge kýrdeli jóndeu júmystaryn jýrgizu ýshin QÚTZU qyzmetkerleri óz qaltalarynan shyghyn shygharghan. Jóndeu júmystarynyng ortasha esebi – 50,000,00 tenge bolghan. Osy kýni jana rektordyng atyna hat joldap, mәseleni sheship berudi súraghan 130 túrghynnyng janayqayyn estir qúlaq tabylmay túr. Eger BGhM búl mәseleni óz qarauyna alyp, ústazdardyng qúqyghynyng taptalmauyn qadaghalamaytyn bolsa, búl bylyqty bastaghan Saghadiyevting «saudasynyn» bitkeni. Ústaz eng qadirli mamandyq deymiz-au. Desek te, sol ústazdarymyzdyng biri satushy, biri eden juushy, endi biri taksisitke ainalyp ketkeni qalay?  Ústazdarymyzdy ýisiz-kýisiz dalada qanghyrtyp qoyyp, bizding BGhM balalargha qanday bilim bermek?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz