Onda kez kelgen memleketting sayasy baghytyn, memlekettik qúrylysyn, basqaru nysanyn, negizgi qúndylyqtaryn aiqyndaytyn basty qújaty – Konstitusiya ekenin, Konstitusiyanyng әrbir baby, әrbir sózi, tipti tynys belgisi ýlken mәnge ie jәne onyng sәl ózgeruining ózi qoghamgha, memleket ómirine ýlken ózgerister әkeletinin aitqanbyz. Al onyng oryndalmauy nemese búrmalanuy qoghamnyng damuyna ghana emes, memleketting tәuelsizdigine, tútastyghy men barsha qúrylymyna qauip tóndiretini anyq ekenin eskerttik.
Mine, kózdi ashyp-júmghansha býgingi qoldanystaghy Konstitusiyanyng qabyldanghanyna da 20 jyl tolypty. Osy uaqyt ishinde qoldanystaghy Konstitusiya Qazaqstannyng memleketin qúrushy últqa, osy memlekettin, jerinin, baylyghynyng iyesine, yaghny qazaqqa ne berdi, ne bergen joq? Osy turaly az-kem әngime órbiteyik...
Býginde talay qazaqtyng jauabyn taba almay jýrgen kóp súraqtarynyng biri «bizding memleketimiz nege «Qazaqstan» atandy?».
Qylyshynan qan tamghan, otarlaudyng oiranyna týsken kenestik dәuirde de 1920 jyldan bastap Qazaq avtonomiyalyq kenestik sosialistik respublikasy (Qazaq AKSR-i), 1936 jyldanQazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy (Qazaq KSR-i) atanghan qazaq eli óz erkindigine, tәuelsizdigine qol jetkizip túrghan uaqytta «Qazaq» degen sózden, ataudan nege bas tartty?
Ekinshiden, Qazaqstan Respublikasy songhy shiyrek ghasyrgha juyq tarihynda 1993-jyly 28-qantarda alghashqy, 1995-jyldyng 30 tamyzynda ekinshi Konstitusiyasyn qabyldady. Birinshi Konstitusiyanyng alghy sózinde "qazaq memlekettiligining búljymastyghyn negizge ala otyryp (ishodya iz nezyblemosty kazahskoy gosudarstvennostiy)" dep bastalyp, Konstitusiyalyq qúrylystyng negizi "ózin ózi biyleytin qazaq últy memlekettiliginin týri retinde Qazaqstan Respublikasy ózining barlyq azamatynyng qúqyq tendigin qamtamasyz etedi. (Respublika Kazahstan kak forma gosudarstvennosty somoopredelivsheysya kazahskoy nasiy obespechivaet ravnye prava vsem svoim grajdanam)" dep jalghasqan-dy. Al ekinshi Konstitusiyada qazaqtyng Qazaqstandaghy jalghyz memleket qúrushy últ ekeni de, qazaq memlekettigi degen úghym da mýlde alynyp qaldy. NEGE?
Bireuler aituy mýmkin, «Qazaq» degenmen «Qazaqstan» degenning aiyrmasy ne?-dep. Ol turaly da alda keninen sóz etermiz, al endi úghym turaly...
Jogharyda sóz bolghan úghymdar últtyng statusyn, onyng taghdyryn belgilegen úghymdar bolatyn. Yaghni, últtyng últ bolyp ómir sýruining tabighy negizin anyqtaytyn. Búl - zang kýshi bar tabighy tújyrymdama edi. Biraq, sol kezdegi elding sayasy hal-auhalynyng jaghdayymen be, әlde, jeke adamdardyng kózqarasy, ústanymynan ba, әiteuir bireulerge osy tújyrymnan qútylu qajettiligi tughany anyq.
Al, búl tújyrymdy eshqanday da sózben auystyryp, nemese býrkemeleu mýmkin emes. Sondyqtan da ony Konstitusiyadan shygharyp tastau qajet boldy. Shygharyp tastaldy.
Endigi jerde qazaq últy Konstitusiya boyynsha memleket qúrushy da emes, Qazaqstan ózin ózi biyleytin qazaq últynyng memleketi de emes bolyp shyqty jәne qazaq últy osy elde ómir sýrushi diasporalarmen teng dәrejege týsirildi. Bylaysha aitqanda, yqylym zamannan jaz jaylauy, qys qystauy bolyp, nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen ghasyrlar boyy saqtap, qorghap, úrpaghynan úrpaghyna amanat etip kelgen qazaq balasy da, Kenestik qanqúily sayasattyng zardabynan aidalyp, jer audarylyp kelgen shaghyn diaspora ókilderi de osy «Qazaqstan» atty memleketting teng qojayyny, teng iyesine ainaldy.
Qay zamanda da «Kórshi aqysy-Tәnir aqysy», «Qonaq-qút» dep ósken qazaq ýshin búl da asa mazasyn qashyra qoyghan joq. Onyng ýstine tәuelsizdikting eyforiyasy men 90-jyldardaghy halyqtyng әleumettik jaghdayy qazaqqa qazaqtyng mýddesin izdeuge mýmkindik bergen joq. Al últ ziyalylary arzan shekpen, aldanysh shenge dәn riza boldy ma, әlde Kenestik iydeologiya jeke últy turaly oilau, últynyng mýddesin qorghau qasiyetterinen aiyryp jiberdi ma, әiteuir asa jan úshyryp, qazaq mýddesin qorghay qoyghan joq. Al Konstitusiya qazaq últynyng ghana emes, tipti Qazaqstan halqynyng eshtenesin qorghamaytyn boldy.
Konstitusiya tek Preziydenttin, onyng sheksiz biyligin jýzege asyrudyng ghana qújatyna ainaldy.
«Qazannan qaqpaq ketse, itten úyat ketedi, Halyqtan talap ketse, biylikten nysap ketedi» demekshi, halyqtyng baqylauynan tolyqtay qútylghan biylik Konstitusiyany qalay jazamyn dese, solay jazdy. Osylaysha, halyqtyng qalauymen emes, biylikting tandauymen 1995 jylghy ekinshi Konstitusiya dýniyege keldi. Yaghni, Konstitusiya últtyng damu tabighaty túrghysynan jazylmay, jasandy tújyrymdaugha, zandyq kýshi joq, jaypaq sóz, jadaghay úghymdargha qúryldy.
Halyq Konstitusiya arqyly eldi, memleketti biyleu, basqaru qúqyghynan aiyryldy. Oghan bir mysal, Konstitusiyanyng 3-babynyn, 1-tarmaghynda «Memlekettik biylikting birden-bir bastauy – halyq» degen habarlama sóilem arqyly «respublika halqy Memlekettik biylikting birden-bir QÚRYLTAYShYSY» ekenin joydy. Búl jerdegi «biylikting bastauy» degen sózding qanday da bir zandyq kýshi joq. Zandyq kýshi boluy ýshin «Respublika halqy - Memlekettik biylikting birden-bir «Qúryltayshysy» dep jazyluy kerek edi. Olay bolmady. Kerisinshe, respublika halqy Konstitusiyagha iyelik qúqyghy joq, aghyp jatqan «bastau» yaghni, Respublika halqy Memleketting ózin-ózi biyleu isine qatysugha qúqyghy joq, Respublika sharuasyn jasaugha ghana qatysatyn katalizator – «iynertti gaz» siyaqty bolyp qaldy.
Qoldanystaghy Konstitusiyanyng ón boyynda «qazaq» degen sóz jeke dara eki-aq jerde qoldanylady. Onyng biri Konstitusiyanyng kirispesindegi «bayyrghy qazaq jerinde» degen sóz ben, 7-baptaghy «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili» degen sóz.
Onyng birinshisine nazar audarsaq, «bayyrghy qazaq jerinde» degendegi «bayyrghy» sózin «davniy», yaghniy bayaghyda, ótken zamanda qazaq jeri bolghan dep te, nemese «bayyrghy», «iskonnyi» qazaqta búrynnan kele jatqan dep te týsinuge bolady. Konstitusiyada múnday ekiúshty, zandyq kýshi joq, jәy ghana jadaghay sóz, jalpaq úghymgha jol berilmeui tiyis edi. Amal qansha?!
Al, 7-battyng 1-tarmaghynda «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili» dep túrghanymen, 2-tarmaqta «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» dep resmy tilding qúziret-qauqaryn, qabilet-qarymyn joq etedi.
Konstitusiya týgili jәy zandardyng ózinde onyng bir babynyng bir babyn joqqa shygharuyna jol berilmeui kerek.
Osy jaghday, yaghny til mәrtebesi 1993-jyly qabyldanghan Konstitusiyanyng 8-babynda «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili. Orys tili últaralyq qatynas tili bolyp tabylady» dep kórsetiledi.
Sonda tәuelsizdik alghannan keyin, ekinshi Konstitusiyany qabyldap otyryp, qazaq tilining mәrtebesin joyyp, bedelin týsirudin, qoldanys ayasyn taryltudyng qanshalyqty qajettiligi boldy degen zandy súraq tuyndaydy.
Osynyng bәri sonau 1995-jyly «qazaqstandyq últty» dýniyege әkelip, ony jýzege asyrushy «Qazaqstan halqy assambleyasy» atty zansyz qúrylymdy dýniyege әkelu ýshin jasaldy ma?
Onda «Mәngilik el» qúru iydeyasy ne ýshin? «Mәngilik el» bolu ýshin onyng sayasaty, iydeologiyasy mәngilik qúndylyqtargha qúryluy tiyis emes pe? Últtyng tilin, saltyn, ónerin, dinin, erekshe bolmysyn, jerin, tarihyn saqtaugha, osynday mәngilik qúndylyqtardy dәripteu men damytugha qúrylmasa, «Mәngilik el» turaly sóz qozghaudyng ózi utopiya bolyp shyqpay ma?
Býgingi qoldanystaghy Konstitusiya memleket qúrushy últtyng mýddesin qorghamay otyrghany ghana emes, onyng birliginin, últtyq bolmysynyng әlsirep, memleket biyligine aralasudan mýlde alastatu ýshin jasalghan joq pa? Býgingi biylik sayasatynyng maqsaty últtyn, yaghny qazaqtyng ózin-ózi qorghay almaytyn halge jetkizu me? Ol búl «Úly maqsatyna» jetip te ýlgergen joq pa?
Sonymen Konstiusiya bizge ne berdi?
Konstitusiyanyng 1-babynda memleketting en qymbat qazynasy - adam jәne adamnyng ómiri dep belgilengen. Al ay sayyn úshyrylyp, qúlap jatqan «Protondar», qazaq jerine kelip jarylyp jatqan «Topoli», «Yars» taghy basqa әskery qarular adam ómirin jaqsartyp jatyr ma?
Taghy sol jerde, Konstitusiyamyzdyng 1-babynda memleketting eng qymbat qazynasy - adamdardyn qúqyqtary men bostandyqtary ekeni kórsetilgen. Sol qúqyqtar men bostandyqtargha qazaq azamaty tolyq ie bolsa, Ermek Narymbaev siyaqty qogham belsendileri 20 tәulikke qamalar ma edi?
Konstitusiya boyynsha әrkimning óz qúqyqtary men bostandyqtaryn sot arqyly qorghauyna qúqyghy bar. Alayda sot jýiesining tәuelsizdigi men әdildigine senetin, sol әdildikke jetken adam qarasy qansha eken?
Songhy kezde Konstitusiyagha ózgeris engizu kerek degen әngimeler biylik ókilderining auzynan estile bastady. Býgingi Konstitusiyagha jekelegen ózgerister engizu arqyly jauyrdy jaba toqy almaymyz-au...
Býgingi sayasi, ekonomikalyq, әleumettik, ruhany shiyelenister men keri ketushilikterdi joyyp, jana jolgha týsu ýshin jana túrpatty, memleket qúrushy últtyng mýddesin qorghaytyn, shynayy mәngilik qúndylyqtargha qúrylghan «Mәngilik elge» jol bastaytyn jana Konstitusiyanyng jasaluy, qabyldanuy ghana kópshilikting kónilin kónshitpek.
Olay bolmasa, ótirik kólgirsip, kózboyaushylyq jasaudyng qajeti qansha? Halyq soqyr emes, mylqau da, sonshalyq dәrmensiz de emes...
Biylikke osy jaytty myqtap oilanatyn kez kelgen siyaqty.
Maqsat Iliyasúly, zanger
Abai.kz
