Tamyz aiynyng basynda ontýstikten Aqtóbege jol týsti. Aqtóbe – Qazaqstannyng ontýstiginen múnay men gazgha bay Batys Qazaqstan ónirine, sol siyaqty Reseyding Oral aimaghyna shyghatyn qaqpa. Kez-kelgen zatqa himiyalyq jolmen jaghyp, sylap jibersen, birinshiden, tot pen tozudan saqtaytyn, ekinshiden, kózding jauyn alatynday jarqyratyp sәn beretin hrom men niykeliding bay keni de osy ólkede. Búlar – mashina jasau salasynda, ýidegi jalt-júlt etken túrmystyq tehnikada, jihazdarda molynan qoldanylatyn qymbat metalldar. Shiykizat kýiinde shetel asyp jatyr. Hrom óndirip «Hromtau», niykeli óndirip «Niykelitau» atanghan eldi mekender Aqtóbening aty men zaty say ataulary retinde aiyryqsha erekshelenedi.

Qazaqstannyng ontýstigi men soltýstiginen batysqa qaray bet alghan avtojol men temirjoldar Yrghyz dalasyn basyp, Múghadjar taularyn aralap, Embini kesip, Aqtóbe ýstinnen ótedi. Batys Qytay- Batys Europa avtomagistraliding edәuir bóligi de osy ólkede. Temirjoldar da solay. Songhy kezde Almatydan Manghystaugha qaray shyghatyn poyyz Aqtóbege soqpay, janadan salynghan Jezqazaghan-Beyneu jolynyng arqasynda Shalqar arqyly týbekke tura tartady eken. Al elordasy Astanadan Aqtóbe, Atyrau, Oral baghytyndaghy poyyzdar tәuelsizdikten keyin salynghan Altynsariyn-Hromtau jana temirjol arqyly Aqtóbening ókpe túsyna kelip túryp (Hromtau stansiyasy 100 shaqyrym jer), tura joldyng joqtyghynan ontýstikke qaray ótip, Qandyaghash arqyly 5 saghattyq ainalama jolmen jýredi. Búl túrghydan «temirjoldyng jyry» Qostanaygha úqsas. Qostanaygha Astana men Almatydan baghyt alghan poyyzdar oblys ortalyghynyng 100 shaqyrymdyq ókpe túsynan batysqa qaray enteley ótip, Tobyl stansiyasy arqyly ainalyp baryp kiredi. Aynalma jolgha 5 saghat uaqyt «qúrban» bolady. Bәrin ait ta, birin ait degen: kenestik temirjoldyng Reseyge qaray baghyttalghan eski baghyttary Qazaqstannyng ishki baylanysy tonnyng ishki bauynday baylanysuyna eleuli kedergi keltirip túr (Marhabbat: http://abai.kz/post/view?id=8714 ÓRMEKShI TORY ÁDISI NEMESE QAZAQSTANDY TEMIRJOLMEN «TORLAU»).

Álqiisa, Aqtóbege qayta oralayyq. Industriyaldy-innovasiyalyq baghdarlamanyng kóptegen nysandary jýzege asyrylyp jatqan Aqtóbe - qarqyndy damyp kele jatqan qala. Qalanyng "milliondyq" megapoliske ainalar mýmkindigi de mol. Tәuelsizdikten keyingi jana kezende qala ishinde boy kótergen enseli ghimarattarynyng qatary da qalyn. Sonyng ishinde «ә degende» erekshe kózge týsetin birneshe ghimaratty aitugha bolady. Aldymen til úshyna oralatyndar - Qytaydyng alpauyt kýshin tanytatyn SNPS kompaniyasy men Kazhrom transúlttyqkompaniyasynyng ghimarattary. Sheteldik kompaniyalardyng eshbiri oblys ortalyghynan bas ofister salmaghan. Búl tek Aqtóbede ghana bar. Eki ghimarat ta qalanyng shetki aimaqtaryna qaray ornalasqan. Qazhrom kompaniyasy qazaqstandyq oligarh, tengening devalivasiyagha úshyraghanyna qatty quanghan A.Mashkeevichting enshisinde ekeni belgili. Sәn-saltanatymen salynghan, ensesi biyik qos ghimarat ózge janadan salynghan sәulet-qúrylys tuyndylary arasynda erekshelenip, baylyq pen yqpaldylyqtyng "simvolynday" әser qaldyrady. Aytalyq, sylandaghan symbatty súlu qyzday "Qazhrom" - iynening kózinen ótetin eptilik pen paydanyng shet-shegin kókirek kózimen sezetindikten kisi aldynda elden erekshe elpendeytin pysyq qojayynnyng onasha qalghandaghy kerbezdigin beyneleytindey: uayym-qayghydan ada, molshylyq pen barshylyqtyng arqasynda erine kerilgen kerbezdik...

Al qytaylyq SNPS kompaniyasynyng ghimaraty jazyq ólkege jayyla jazylghan qalada, bir qyrynan qarasan, "Qytay qorghanynyn" bir búryshynday bolyp, ekinshi bir qyrynan qarasan, jaly kýjireygen aidahar siyaqtanyp ta elesteydi. Jalaqydan әdildik, seriktestikten syilastyq izdegen gaz-múnay júmysshylary men qazaqstandyq sheneunikterding mysyn mynau alyp ghimarat basyp túrghanday... Búl jay eles nemese mazasyz bir týs qoy, tәiiri, tfu-tfu. Týs – týlkining b... degen. Týsti, әrdayym, jaqsylyqqa jorugha bolady. Al eles – qobaljudyng kólenkesi. Kóniling qobaljysa, qalanyng qaq ortasyna, oblystyq әkimiyat alanyna ornalasqan, qazaq dalasyn batysy men shyghysyn birdey qorghaghan Ábilqayyr han eskertkishin tamashalaugha bolady. Arghymaq atta otyrghan han bir qolyn kóterip, jaularyna ses nemese jauyngerlerine dem berip túr... Jonghariya men Reseyding kýshi men qaharyna, aila-aduyna qarymta ister qaytara bilgen danqty túlghanyng tarih aldynda atqarghan erlik isteri kóniline medeu bolyp, ruhyndy qayraytyndyghy sózsiz. Ruhtanghan kónil Aqtóbedegi qazaqstandyq qarymdy isterdi de bir shalyp ótedi. Qazaqstandyq qoltanba - jana túrghyn ýiler, "Mega" oiyn-sauyq ortalyghy men sәuletti meshit, shirkeu. Túrghyn ýiler - túraqtylyq, Mega – uayymsyz úsaq sauda-sattyq, meshit pen shirkeu – bәrine shýkirshilik, sabyrlyq degen ústanymnyng ainasynday kórindi kónilge.

Qysqasy, shiykizatqa bay Qazaqstannyng aluan týrli kelbeti bir Aqtóbege jinalghanday әser qaldyrdy...

R.S. Qostanaygha qaytar jolda keshkilik Aqtóbe-Astana poyyzyna (Taligo) otyryp, tanata Tobyl stansiyasynan týsip qaldym. Ary qaray 90 shaqyrymdyq Qostanaygha taksy jaldap barugha tura keldi. Aqtóbege bet alghanda Hromtaudan týsip qalyp, taksy jaldap baratyn edik. Songhy kezde poyyzdar Hromtaugha ayaldamay, Niykelitaudan biraq toqtaytyn bolypty. Aytpaqshy, qoldan tosqauyl qoydyng sheberine (QTJ-gha) Ýkimet taghy da Últtyq qordan ba, Zeynetaqy qorynan ba, әiteuir, qolúshyn beretin bolypty. Úly múrattarmen ainalyspaghan, úsaq isterdi mise tútady degen osy. Tәiit әri, últtyq kompaniyany el yryzdyghynan bóluge bolmaydy! Oqys dauystan oyanyp kettim: taksy Qostanaygha kirip keledi eken. Quanyp qaldym. «Tәiit» dep jekirgen sóz týs pe eken, eles pe eken? Jol jolaushyny sharshatady ghoy, ónim emes ekeni ras!

Suretterdi týsirgen - avtor

Almasbek Ábsadyq,

Qostanay

Abai.kz