Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 8444 0 pikir 24 Tamyz, 2016 saghat 10:00

ÚZAQQA SOZYLGhAN DAGhDARYS REVOLSIYaGhA JETELEYDI

Qazir is jýzinde qazaq mektebine orys tilin tyqpashtau beleng alyp túr. Egerde olay bolmaghan jaghdayda eki túghyrly til mәselesin kóterip, balalarymyzdy qazaqsha jәne aghylshynsha oqytyp jatqan bolar edik. Búl bizdi tildik assmilyasiyadan saqtaytyn jobagha ainalar edi. Biraq, bizding biylikting maqsaty basqa.

Búl egemendik alghaly qazaq tiline jasalyp jatqan ýshinshi soqqy: birinshi soqqy qazaqstandyq últ jasau bolatyn.

Sol jobagha sәikes elimizde qazaq últyn joyyp, onyn atauy men subektiligin, al odan keyin tilin de joy basty maqsat boldy. Biraq búl joba iske aspay qaldy.

Ekinshi súrqiya úsynys -ol latinisagha ótu bolatyn. Ózbekstanda jýzege aspaghan búl jospar qazaq tilin aqsatyp, qazaq tilin memlekettik is pen kommunikasiyagha jaramaytyn tilge aynaldyryp tastaudy basty maqsat etken edi. Biraq biylik búl úsynystan da birazdan keyin ózi bas tartugha mәjbýr boldy. Qazaqtyn tilin taghy qúday saqtady. 

Ýshinshi shabuyl -ýsh túghyrly til dep atalyp otyr. Búl joba boyynsha Qazaqstan júrtshylyghy ýsh til: qazaq, aghylshyn, orys tilderin qatar iygermekshi bolyp otyr.

 Is jýzinde búl reforma orys tilinin Qazaqstanda joghalyp bara jatqan pozisiyasyn qalpyna keltirudi kózdeydi. Búl úsynys taghy da qazaq tilin qolaysyz jaghdaygha qaldyrady. Biz barlyq bәleni Saghadiyevke japqan edik, biraq búl jobanyng artynda, Resey túrghanyn moyyndauymyz kerek. Búl bizdin tilge degen gibridtik shabuyl. Kim búl jobany qoldamaydy -sol Reseyge qarsy degen sóz. 

Bizdin songhy jiyrma bes jylda qoldan jasaghan problemamyz óte kóp. Sonyng biri - iri agrokorporasiyalardyn latifundizmi. Memlekettik oligarhiyalyq kapitalizm men iri agrokorporasiyalardyng latifundizmi bizding eldi azialyq óndiris әdis týrine әkeldi. Soghan sәikes osy sayasiy qondyrma bizdi permanenttik daghdarysta ústaydy. Múnday jaghdayda aghyp jatqan múnay da, shetke ketip jatqan úran kenishteri de bizdin jaghdaydy týzetpeydi. Yaghni, bizdegi latifundizm eskilikti saqtaydy, ekonomikalyq jәne sayasiy modernizasiyagha tosqauyl qoyady. Men revolusiyagha qarsymyn, biraq múnday úzaqqa sozylghan daghdarys revolusiyagha jeteleytinin eskertkim keledi.

Ázimbay Ghaliy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373