ZERE ÁJEGE QÚRMET – ÚLTQA QÚRMET
IYsi qazaqqa Zere anany nemese Zere әjeni tanystyryp jatu artyq. Ony mektep kórgenning bәri biledi.
Zere – últ anasynyn, últ әjesining jiyntyq beynesi.
Zere – dәstýr men tәlim-tәrbiyening shamshyraghy.
Zere – últymyzdyng ruhany tólqújatyna ainalghan Abaydyng әjesi. Dana aqynnyng danalyghynyng bastauy.
Birinshiden, әriyne, Zeredey qyz balasyn dýniyege әkelip, el anasy dengeyine kótergen tughan halqymyzgha rahmet!
Ekinshiden, «Abay joly» roman-epopeyasy arqyly Zere beynesin – últ berekesi men dәstýri keypinde somdap shyqqan dara jazushy Múhtar Áuezovke alghysymyz sheksiz.
Ýshinshiden, bardyng qadirin bilip, joq izdep jýrgen kóziqaraqty zamandastarymyzgha iltipatymyzdy jetkizemiz.
Tayauda (16 tamyz) Alash qalasy – tarihy Semeyde keremettey eldik shara ótti. Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiyteti men keshegi Aqtamberdi batyrdyn, Aqtaylaq biyding taghylymy qalghan Jarma audanynyng әkimdigi birigip «Úly Dalanyng úly analary» atty búryn-sondy bolmaghan respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya ótkizdi.
Ghylymy jiyn júmysyna Astana men Almatydan, oblys ortalyqtarynan elge belgili ghalymdar, aqyn-jazushylar, qayratkerler t.b. qatysty. Biz konferensiya minberine kóterilgen Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, QR ÚGhA korrespondent-mýshesi Hangeldi Ábjanovty, tanymal etnograf, últ jylqysynyng san ghasyrlyq taghdyr-talayyn tereninen zerttegen professor, tarih ghylymdarynyng doktory Ahmet Toqtabaydy, kórnekti súltanmahmúttanushy, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Arap Espembetovti, Qazaqstannyng Halyq әrtisi, «Birjan sal», «Qúnanbay» t.b. kórkem filimderding avtory әri basty rólderdi somdaushy Doshan Joljaqsynovty, Mәdeniyet qayratkeri, Zere rólin sәtti oinaghan Núrsipat Salyqovany, shyghys tarihynyng bilgiri, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Álimghazy Dәulethandy, Shyghys Qazaqstan uniyversiytetining prorektory, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Bauyrjan Erdembekovti, taghy da basqa túlghalardy kórip, olardyng oi-pikirin tyndap, mereyimiz artty, maghlúmatymyz keneydi.
Atalghan uniyversiytet rektory Meyir Eskendirov pen audan әkimi Núrlan Sydyqov ta konferensiya qatysushylaryn, olardyng ghylymiy-mәdeny qauym ýshin manyzdy oilaryn bir arnagha jýieli ýilestirip otyrdy.
Sol kýni týsten keyin Semey qalasynyng júrtshylyghy uniyversiytette «Qúnanbay» kórkem filimining rejisseri Dosqan Joljaqsynovpen jәne Jambyl oblystyq drama teatrynyng әrtisi Núrsipat Salyqovamen kezdesti. Kórkem tuyndygha qatysty nebir qyzyq súraqtar qoyyp, onyng túshymdy jauabyn aldy. Ásirese, Zere әje beynesine baylanysty ong baghalau men aq tilek aityldy.
Keshkisin «Enlik Kebek» kinoteatrynda semeylik kәri-jas «Qúnanbay» filimin tamashalady.
Áriyne, múnyng bәri 17 tamyzdaghy tarihy oqigha - Jarma audanynyng ortalyghy Qalbatauda Zere әje eskertkishin ashugha dayarlyq edi. Qala men auyl ruhany sabaqtasqanday kýy keshtik. Shahar - «Abay túlghasynyng uyzy hәm tәlim negizi ghylymy dengeyde sóz boldy» dep, dala - «býgingi qala ziyalysy danalyq qadirine jetti» dep quandy.
Qalbatauda Zere әje eskertkishin ashu saltanaty da eldik dengeyde ótti. Audan әkiminin, uniyversiytet basshylyghynyn, aqyn úrpaghynyng aqjarma tilekteri, ghalymdar men mәdeniyet qayratkerlerining naqty, derekti sózderi audan júrtynyng tanymyn terendetip, parasatyn arttyrdy.
Kirispe jәne qúttyqtau sózderden keyin eskertkishting aq jamylghysy sypyrylghanda, júrtshylyq quanyshyn jasyra almay qol shapalaqtap jiberdi.
«Qúday-ay deseyshi, Zere әjem Qalbataudy bir kóterip, әruaqtardy bir aunatty-au!» dep kemsendedi qaysybir qariya. «Búryn kitaptan oqyp, kinodan kórushi edik, endi qasymyzda әruaghy qoldap jýretin boldy!» dep aghynan jaryldy bir keyuana...
Eskertkishte ainalany, әlemdi biluge qúshtar nemeresin aldyna alyp otyrghan abyz әje beynelengen. Áje – Zere (azan shaqyryp qoyghan aty – Toqbala) Bektemirqyzy, bala – «bilsem, kórsem» dep úmtylghan balaqan Abay (azan shaqyryp qoyghan aty – Ibrahiym) Qúnanbayúly ekeni týsinikti edi.
Áje men nemerening otyrysy, kózqarasy, týrli detalidar (kerege ýzigi, basqúr nemese sýlgi beynesi) shynayy kórinedi.
Eskertkish avtorlary - әkeli-balaly jergilikti azmattar. Familiyalary – Tәti. Ákesi – Ertis, auyl múghalimi. Balasy – Erkebúlan, uniyversiytet oqytushysy. Abay audanynyng tumalary. Semey óniri ekeuin de jaqsy tanidy. Eng bastysy, osy iske ynta-shyntasymen dayarlanghan. Bala kýderinen aqyn ainalasynyn, tek-tamyrynyng әngimesin qúlaghyna qúiyp ósken.
Nәtiyjesi jergilikti halyqtyng da, ziyalylardyng da kónilinen shyqty.
Áje – últ dәstýrining altyn arqauy (ata turaly da osyny aitamyz). Endi osy týsinik, úghym qaladan auylgha deyin eskertkishpen shegelenip, naqtylanyp jatsa, búghan tek quanamyz. Óitkeni búl – eldik tәrbiyening jalghastyghyn kórsetedi.
Qalbataudaghy Zere әje – últtyng úlylyghyn aiqyndaytyn rәmiz. Rәmizdi eskertkish. Biz osynday analardy qadirleu arqyly el tarihyn qadirleymiz.
Últymyz óreli, eldigimiz bayandy bolghay!
Rýstem ÁLQOJA
Astana-Semey-Qalbatau-Astana
Abai.kz