(Ázil-shyny aralas)

Qazir jer-jerde, mektepter men JOO-da Qazaqstan tәuelsizdigining 25 jyldyghyna arnap maqalalar, bayandamalar, ghylymy enbekter jazyluda.

Eger Qúdaydyng qúdiretimen men qaytadan 11-synypty endi tәmamdaghaly jatqan jas bozbala bolyp, әdebiyet pәninen dәris oqityn múghalimim osy taqyrypta shygharma jaz-dese men ózim biletin, kózim kórgen jaghdayattardy bylay jazar edim. Áriyne, mening múghalimim de, synyptastarymnyng birsypyrasy da búl shygharmam ýshin meni kýstanalauy da mýmkin. Óitkeni, múghalimim Qazaqstandaghy búl jaghdayatty mensiz de biledi. Biraq ol biyl qazaq jerin satugha qarsy beybit mitingige shyqqandardyng ishinde bolyp, ony Qazaqstannyng polisiyasy asa auyr qylmyskerdi ústaghanday qyp ústap ketti. Qazir ol ózining tolyp jatqan qúpiya qyzmetterding qara tiziminde túrghanyn biledi. Sondyqtan kýstәnalaydy. Al synyptastarym she? Ol bayghústarda ne kinә bar? Olar kózin ashqannan beri «Qazaqstan kýshti, bay, demokratiya qaghidalary ornyqqan eng ýlgili memleket», «Qazaqstannan әlemning ózge elderi ýlgi aluda», «Jer betinde Astanadan әsem qala joq», «Bizding el –óte baqytty el» degen siyaqty jәne odan da asqan soraqylyqqa, maqtanshaqtyqqa toly tyr jalanash úrandar, tyrjalanash ýndeuler, әrtýrli sayasy lepirme madaqnamalar olardyng qúlaqtaryna qúiylyp, milaryna sinirilip tastalghan. Jәne bir soraqylyghy sol mening synyptastarym qazaq mektebinde oqysa da bir-birimen oryssha sóilesedi. Óitkeni, Qazaqstanda orys tili eng ýstem til. Al preziydent әlemning әr týkpirinen kim kelse de tek oryssha sóilesedi.

Sonymen mening býgin yaghni, 11-shi synypta tәuelsizdik aldym degenine 25 jyl tolghan Qazaqstan turaly jazatyn shygharmam tómendegidey bolar edi. Al tyndanyz:

«Ishim tolghan u men dert» depti kemenger aqyn. Tili qalasa qara tasty qaq aiyryp, dini – býkil tirshiligining tiregi bolyp túrghan zamanda osylay dep kýnirengen aqyn azatpyn, tәuelsizbin, bostanmyn dep 25 jyl boyy tausylmaytyn toy, asta-tók as berip qolyna týskenin rәsualap nege mәz bolyp jýrgenin ózderi bilmeytin býgingi qazaqty kórse ne derin Qúday bilsin. IYә, býgingi qazaq nege mәz bolyp toy-toylap jýrgenin ózi de bilmeytini ras. Óitkeni, KSRO qúlay sala basqalardyng óz erki ózine tiyip, óz qoly óz auzyna jetip ash qalsa da, toq bolsa da óz últtyq memleketin qúryp, Reseyden tolyq azattyq alyp bolghanda 25 jyl ishinde qazaq qanday kýige týsti dep oilaysyz? Birinshiden, búrynghy KSRO qúramynan shyqqan birde-bir memleket yqylym zamannan ata-babasynan mirasqa qalghan jer-suynan qazaqtargha úqsap tiriley airylghan joq. Jer-suy Kulagiyn, Tereshenko, Sauer siyaqty jatnәsildi, jatdindi, jattildilerding jәne mynau mening elimnin, mening qazaghymnyng jeri ghoy degen tyrnaqtay týisikten de, últtyq namystan da júrday jәrkeleshterding jekemenshigine ainalghan tek qazaq qana.

Songhy 25 jyl ishinde dәl qazaqtarsha býkil jer baylyghyn suday shashyp, investor terisin jamylyp, әlemning әr týkpirinen kelgen kóldeneng kók attygha bergen el tek Qazaqstan ghana. Ekinshiden, qazaqtan basqanyng bәri Kremliding qúrsauynan shygha sala quanyshy men qayghysyn bary men joghyn, býkil túrmys-tirshiligin óz ana tilinde jazatyn boldy.

Qazaqstannan basqa birde-bir respublikada ne Ázirbayjanda, ne Ózbekstanda, ne Týrkimenstanda t.b. orys tili ýstem bolmaq týgil kók tiyngha qajetsiz bolyp qaldy. Al Latviya, Litva, Estoniya siyaqty Baltyq elderinde, bizben dospeyil Ukrainada orys tili últyn satqandar men okkupanttar tili dep atalady. Al bizding mekemelerge telefon salsang әueli «Zdravstvuyte» dep amandasady. Qazir búrynghy KSRO elderi ishinde bir-birimen oryssha sóilesetin eki-aq últ bar. Olar chukchalar, sosyn qazaqtar. Chukcha bayghústardyng býginde familiyalary da oryssha bolyp ketken. Men bizding qazaqtar da kóp úzamay chukchalargha úqsap tilinen, salt-dәstýr ataulysynan júrday bolyp joyylyp kete me dep qorqamyn.

Aytpaqshy, bir últ joyylar aldynda óz tilin úmytyp, óz tilinde sóilesudi azayta bastaydy degendi talay oqyp edim. Qazaqty qaydam, biraq biylik Astanada qazaq tilin qara baqyrgha qajeti joq qyp qoyghanyna Astanagha barghan sayyn kózim anyq jetkendey bolady. Bir ghana naqty mysal keltireyin. Astanadaghy Kenesary Túrghyn Ýy kesheni dep atalatyn jerde 4 kýn boldym. Árbireuining biyiktigi 12 qabat, úzyndyghy at shaptyrym 4 ghimarattyng ortasynda balalardyng oiyn jәne ayaqdop alany bar! Sol jerde duyldasyp-shuyldasyp oinap jýrgen 3-4 jastan bastap 15-16-gha kelgen úl-qyzdyng bir-birine qazaqsha bir auyz sóz aitqanyn estimedim. 4 kýn boyy qadaghalanymda. Ata-analaryna myna balalar nege oryssha sóilesedi desem olardyng ózderi maghan ajyraya qarap: «Kakaya raznisa» deydi. Sol jerdegi shaghyn dýkenge kirip barsam, satushy «Zdravstvuyte» deydi. Endi biri «ne nado, razjigati mejnasionalinui rozni» dep ózime tap berdi. «Chukchalargha úqsap oryssha sóileysinder» desen, chukcha degen namystanady eken. Men «au, siz chukchadan qay jeriniz artyq, olardyng kinәsi tek orystanyp últynyng joyylyp baratqany ghoy» desem «vse ravno, ne nado oskorblyati, ya ne chukcha» deydi. Mine, búl Qazaqstan tәuelsizdik alghan 25 jyl ishinde biylik basyndaghylardyng qazaq halqyn týgel mәngýrttendiru sayasatynyng bir ghana kórinisi jelisi.

Mәngýrttikting aiqyn bir belgisi mәngýrt adam oryssha sóilesem kýshti, bilimdi bolamyn dep oilaydy eken. Al kisi kýlerlik myna jaghdaydy qaranyz: Qay eldi alyp qarasanyz da olarda eng әueli sol elding negizgi últyna yaghni, memleket qúraushy últynyng tiline, salt-dәstýrine jaghday jasalady. Al bizding elde kerisinshe... oryssha sóilegen orysqa qazaqsha jauap bergen qazaqty prokuraturagha berip, qyzmetinen shygharyp tastaytyn boldy. Búghan kýlmegende qashan kýlesiz! Óitetin bolsa qazaqsha sóilegen orysqa orystar qazaqsha jauap berui kerek bolady. Ekinshiden, búl da qazaqty basynudyn, namysyn taptaugha ashyqtan-ashyq shyghudyng bir týri siyaqty kórinedi, maghan. 

Osydan 5-6 jyl búryn bir aqsaqal jazushy Qazaqstanda qazaqty mәngýrttendiru sayasaty jasyryn, asqan qulyqpen jýrgizilip jatyr dep edi. Qazir qazaqtyng jer betinen joyylyp ketpey, últ bolyp aman-sau qaluyna qarsy júmystardyng aluan týrin biylik ashyqtan-ashyq jýrgizip jatyr ma dep qorqamyn. Senbeseniz, taghy bir soraqylyqty qaranyz: Birde jogharghy jaqtan "nege ayaldamalardy tek bir tilde habarlaysyndar, davayte eki tilde habarlandar" degen sóz aityldy. Sonda biylik ony ne oimen aityp túr dep oilaysyz? 150 million orystyng tilin onymen salystyrghanda bir uys taryday qazaq jútyp qoyar dep qorqa ma? Álde Tóle by kóshesi degennen keyin Tole bi, Sayn degennen keyin Sayna, Tilendiyev degennen keyin Tlendiyeva dep qaqaldap túrmasan, nu ormannyng ishinen sauysqannyng basynday ghana sanyrauqúlaq tauyp jep jýrgen orys Almatynyn, ne Astananyng qaq ortasynda adasyp aidalagha ketip qalar dep qorqady ma eken deymin ishtey. Joq, biylikting búl әreketteri qazaqty qaytkende túqyrtyp, jetim baladay jasqanshaq etip ústap otyrudyng bir amaly siyaqty.

Odan әri shygharmamdy men bylaysha jalghastyrar edim: Qazaqstan basshylyghy tәuelsiz boldyq dep qansha jerden júrtty shuyldatyp, 25 jyl toy-toylatyp qoysa da Qazaqstanda Reseyding talay әskery poligony oiyna kelgenin jasap jatyr. Aqbóken, mal qyryluda. Ótken jyly ishten mýgedek bolyp tughan sәbiyler sany 95 myngha jetti. Búghan deyin Reseyding әskery oiyn maydanyna ainalyp kelgen Taysoyghan aumaghy az bolghanday endi Qostanay oblysynyng Jankeldin audanynan Resey zymyrandarynyng bólshekteri qúlaytyn myndaghan gektar jer bergenin estidik. Halyqpen aqyldaspay, basqa memleketting әskery oiynyna qazaqtyng jerin berip jiberuge eshkimning húqyghy joq? Búl da qazaqqa «Al maghan ne istey alasyn?»dep óz halqyn basynudyng bir týri emes dey alasyz ba? Odan keyin Resey zymyran bólshekteri qúlaytyn jer endi Aqtóbe uәlayatynyng Yrghyz audanynan berildi. Ánebir joly Soltýstik Koreyanyng bir zymyrany Japoniyadan kýnara qonyp әzer jeterlik sugha qúlap edi, japon basshysy ýiin órt shalghanday tyzalaqtady. Sonda kózi ashyq bir qazaq ziyalysy «Bizding basshylardyng ishinen óz qazaghyna dәl osylay janashyr bireu shyqpay-aq qoydy-au dep qamyqqanyn kórdim.

Mine, osynyng bәri әldebireulerding qazaqtyng tiline de, jerine de, úrpaghynyng densaulyghyna da ashyqtan-ashyq jasalyp jatqan qastandyghy emes dey alasyz ba?

IYә, Qazaqstan búdan 25 jyl búryn Reseyden tәuelsizdik aldyq degende jýregi jaryla eng qatty quanghan qazaq últy bolatyn. Keybir orys últy ókilderining búghan quanbaq týgil imperiyamyz qúlady, endi kýnimiz ne bolady dep jylaghanyn kórdik deydi keybir jeltoqsanshy aghalarym. Al býginde sol 25 jylda kenestik Reseyding qolastynda bolghan 70 jyl ishinde shúbarala kýige týsip, joyylugha ainalghan últtyq tilin, ata-anasynyng tilin qalpyna keltiruding ornyna ýshtildilik degen jalmauyz sayasatqa tap bolghanyna kókiregi qars airylyp jylap jýrgen de tek qazaq. Búghan jylap jýrgen basqa bir últ ókilin kórgen emespiz. Óitkeni, olardyng әrqaysysynyng óz tilin, óz salt-dәstýrin damytyp, jerining tútastyghyn saqtap otyrghan óz respublikalary bar. Endeshe, olar qazaqqa qosylyp jylamaq týgil... Olar kenestik Reseyding qúryghynan qútyla salysymen týp-týgel ózderining naghyz últtyq memleketin qúryp aldy. Tili óleusirep sýiretilip, shúbarala kýige týsip, talay-talay jer-suy ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketip, ketpegeni endi saudagha týsip, orysqa bir auyz qazaqsha bayqamay aityp qalsan, jauapqa tartylam ba dep bir qorqyp, beyshara kýy keship jýrgen Resey zymyran bólshekteri tóbesinen janbyrday jauyp jatqan tek qazaq qasqa ghana!

Bizge, 11 synyp oqushylaryna shygharma jazugha bar-joghy 45 minut berilgen. Uaqyt bolyp qaldy. Osymen shygharmamdy qorytyndylasam, ol bylay ayaqtalady: Qazir keudesindegi júdyryqtay júmyr eti qazaghym dep soghatyn әr azamattyng ishi tolghan u men dert. Olar sol uy men dertin, últtyq zary men zapyranyn bir-birine kýnkildep, dausyn shygharmay onashada ghana aitady. Eger sonyng bәri kýnderding kýninde lap etip syrtqa bir-aq aqtarylsa ne bolmaq? Álde syrtqa uy men zәrin tókken qalyng qazaqqa Siriyadaghy terroristerding tapsyrmasy nemese Ukraina «maydanynyn» bir týri degen qara tanba basyp, «ayaushylyq bolmaydy» degenning rastyghyn kózimizge kórseter me eken? Qazaq qayda barsa Qorqyttyng kóri bolyp túr-au, ә? Búdan qútylar amal bar ma, ózi?

Myrzan Kenjebay

Abai.kz