QÚRAN QARIPTERINING TANBALANU QASIYETERINEN HABARSYZ GhALYMDARGhA JÁBIREYIL (Gh.S.) JETKIZGEN AYaN     

Bismillahir Irahmany Rahiym

 ...Tang atar aldynda ap-anyq ayan týs kórdim. Týsimde týnegen ýiimizding ýlken kire beris esigining kólemindey Y әripi ishke kirip kelip:

- Ei, Baqtybay, sen býgingi ziyaratynnyng sonynda, Jaratushydan «Rabbym,bilimimdi arttyra kór»- dep tilek tileding ghoy... Kim imany taza jolda jýrse sonyng bilimi artady. Men Y әripimin, menimen bastalatyn sóz qúrap, imany túrghyda terenirek oilanyp kórshi, - dedi. - Múnday erekshe tosyn jay men saualdyng bolaryn kýtpegen jәne ayaq astynan auzyma jóndi sóz týspegendikten: «Ya, maqúl, ya, maqúl...» - dan basqa eshtene de aita almay sasqalaqtap qaldym. Sony sezdi me, Y qarpi ózi kómekke kelip әngimege tartty;

- Asyqpa, býgin qay әuliyening basyna ziyarat jasadyn?

- Yasauiydin.

- Yasauy emes, Yassauiyge dep dúrystap ait. Ár pendening qúlaghyna azan shaqyryp qoyghan esimi men tegin dúrys aityp, dúrys jaza bilu kerek. Sen bilesing ghoy, Qúran arab tilinde týsip, arab qarpimen jazylghan. Qúrannyng әrbir qaribi – núr. Naqtyly dәleli - Qúranda «Úghymyn Alla biledi»- degen jeke qaripter. Alla bәrin biledi. Búl әripterdi «syryn pәndelerim ózderi izdenip sheshsin»- dep aqyl iyelerine júmbaq qaldyrghan. Yaghnyy әr qaribting óz quaty, izdengen jangha aitary bar. Arabta ya qaribi joq. Qúrannyng әr ayaty, әr sózinde ghana emes, әr qarpinde dualyq qasiyet pen tylsym qúdiret baryn biletin aqyl iyeleri oilanuy kerek. Qazir; «latyn qarpine kóshemiz»- dep jýrgender, sol әripti ómirge alyp kelgen halyqtyng qayda ketkeninen habardar ma eken?.. Negizi, Y qarpining qasiyetin әbjat ilimin iygergen adamdar ghana az-kem úghynar, bolmasa olar da jete bile bermeydi. Qúran Kәrimning әrbir qarpi - júmbaq әlem. Alla sózi, Kәlәm Shәripting búl qasiyet - qúdiretinen maqúrym - ghaqliya ghylymynyng iyeleri ózderi bilmeytin iske aralasyp, ne arandatumen – «Yassauiy» esimin «Yasauiy»- dep jazu turaly sauatsyz úigharym jasaghan. Oghan der kezinde mәn berip, jauap qayyrar, imany kózi ashyq, kókiregi oyau jan bolmaghan. Ziyarat jasaghan kezinde ózine kesene shyraqshysy úsynghan, sol múrajay janynan shyghatyn jurnaldyng aty da «Yasauy әlemi» dep jazylghanyn kórding be? Búl - dúrys emes. Týrkistannyng búrynghy eski aty da Yassy da osy Y qaripimen bastalyp jazylghan. Maghanasy - әulie aghash, asa tayaq, qasiyetti aghash degendi bildiredi. Qajy Ahmetting ózi dýniyege kelgen Sayramnan osynda kelip ornyghu syry da ilimy izdenip, zertteytin jangha osynda jatyr. Qasiyetti aghash ózi ósip túrghan jerinde, әr týrli tylsym kórinister men oqighalargha sebepker bolady. Bilesing be, Manghystauda Beket ata laqtyrghan asa tayaq qazir Shopan atada tút aghashy bolyp jayqalyp ósip túr. Sol tút aghashyna niyet qylyp barghan beli auyrghan syrqat jandar saghat tilimen ýsh ret ainalsa, syrqattaryna shipa tabady... Jalpy, diny ghúlamalar óz esim men tekterin, Qúran ashyp, y qaribi kóbirek kezdesetin ataulardy alugha tyrysqan ghoy. Farabiy, Yassauiy, Baqyrghaniy, Dulatiy,Taraziy, osylay kete bermey me?...»

     Osy maqala gazetke basylghan kýni kelinshegimiz ekeumiz Astanada jýr edik. Qalta telefonym shyr ete qaldy. Tyndadym.

- Baqtybay agha, Siz Almatyda shygharsyz. Men Sizdi syrtynyzdan jurnalist-jazushy retinde búrynnan jaqsy tanimyn. Gazettegi Y әripi turaly maqalanyzdy oqyp, telefonynyzdy Jazushylar odaghynan tauyp alyp, әdeyi habarlasyp túrghan Maqsat degen ininizbin.  Respublikalyq Til komiytetining tóraghasymyn. Maqalanyzdy den qoyyp oqyp shyqtym. Qasynyzda bolsam rahmet aityp qolynyzdy qysar edim -dedi erekshe ystyq yqylaspen. Men inimizding sózin ýzip:

- Niyeting dúrys eken, inim. Jengeng ekeumiz býgin Astanadamyz - dep edim;

- Onda tipten jaqsy boldy. Sizge kezdesuge qay uaqyt ynghayly? – dep súrady.

Qyzyq. Sóz mәnin úghynady dep osy maqalany aparghan kóp redaktorlarym gazetke jariyalaudan bastaryn saughalap jýrgende maqalany («Qazaq әdebiyeti», №36, 13.09.2013j.) oqyghan respublikalyq Til komiytetining tóraghasy ózi izdep rahmetin aityp jatyr. Búl jazylghan maqalanyng qúndylyghy ma әlde qasiyettiligi me eken? Álde...

Ne kerek osy maqalagha baylanysty sol uaqytta resmy oryndardan maghan mynaday eki jauap boldy ;

               11.12.2013 j. 1084//jt-a-11937,1

Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligining Ghylym komiyteti tómendegi aqparatty habarlaydy. Sizding hatynyz kәsiby mamandardyng nazaryna úsynyldy. Tәuelsiz sarapshylardyng pikirinshe, atalmysh presedentti esim qazaq tilinde sonday-aq, týriktanu әdebiyetinde Yasaui, Yasevi, Yasaui, Yassauiy delinip әr týrli núsqada jazylyp jýr. Búlardyng ishinde qazaq tilinde Yasauiy týrinde jazu ornyqqan.

   Qazaq tilinde Yasauiy dep jazyludyng sebebi bar. Qazaq tilining dybystyq zandylyqtary boyynsha sóz basynda dauyssyz (y) qoldanylmaydy. Búny, mysaly, atalmysh jalqy esimning fonetikalyq transkripsiyasynan bayqaugha bolady; (I y ә s ә u i y). Búndaghy ya әrpi (i, y, ә) degen ýsh dybystyng tanbasyn berip túr.

   Sonday-aq, Sizding úsynysynyzdy Komiytetke qarasty A. Baytúrsynov atndaghy Til bilimi instituty til mәselesin keshendi zertteude qarastyratyn bolady.

Tóragha mindetin atqarushy A. Tóleshov.

                   06.01.2014 j. 13-02-25/jt-a-459

   Qazaqstan Respublikas Mәdeniyet aqaparat ministrligining Til komiyteti sizding 2013 jylghy 23 jeltoqsandaghy «Yasauiy» esimine qatysty jazghan hatynyzgha baylanysty tómendegini habarlaydy.

   Atalghan jalqy esim qazaq tilinde, sonday aq týriktanu әdebiyetinde Yasaui, Yasevi, Yasaui, Yassauiy degen әr týrli núsqalarda jazylyp jýr. Songhy jyldary diny diskrustarda Yassauiy núsqasy jii qoldanyla bastaghanymen, qazaq tilinde Yasauiy týrinde ornyqqan. Ózinizge belgili, múnyng sebebi – qazaq tiliging dybystyq zandylyqtary boyynsha sóz basynda dauyssyz y qoldanylmaydy. Múny atalghan jalqy esimning fonetikalyq transkripsiyasynan bayqaugha bolady; (iyәsәuiy). Múndaghy ya әrpi (i),(y),(ә) dybystarynyng tanbasyn berip túr.

   Degenmen, býgingi tanda atalghan esimning jazyluyna baylanysty naqty sheshim qabyldanghan joq. Sondyqtan sizding kóterip otyrghan úsynysynyz - oryndy. Osyghan oray, aldaghy uaqytta búl mәselening tiyisti tәrtippen Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining janyndaghy Respublikalyq onomastika komiissiyasynyng qarauyna úsynylatynyn habarlaymyz.

Til komiyteti tóraghasy             M. Sqaqov.

Resmy oryndar bergen jauaptardy kórip otyrsyzdar. Olar men kóterip otyrghan «Y» qәripining qasiytin sóz etuden jaltaryp, ghalymdar negizsiz qalyptastyrghan dybystyq zandylyqty algha tartyp, naqtyly jauapty biri til bilimi institutyna artsa, ekinshisi Onomastikalyq komissiyagha úsynatynyn aityp shekteldi. Ayaghy qúrdymgha ketti.

Men býgin osy qasiyetti «Y» qәrpi turaly әngimeni odan әri óristetkeli otyrmyn. Óitkeni búl saualgha tolyqqandy jauap beruge erekshe ghylym týri ilim iyelerining bolmasa, bilim yelerining tolyqqandy jauap beruge mýmkindigi joq. Osy orayda «Ilim degen ne, ilim iyesi degen kim?»- degen saual tuady. Búl saualgha jauapty men aldymen ózderinizge jogharydaghy maqaladaghy týs bolyp bastalghan, sony ashyq ayangha úlasqan Ghayyp habarynan tapqanymdy sýiinshilegim keledi. Songhy eki jyl kóleminde Jaratushydan óz súranysyma oray berilgen - syi, ózime de búryn beymәlim bolghan tylsym jәit - ghylymnyng ghayyby múghjiza erekshe týri - ilim júmysymen ainalysyp otyrmyn. Jaratushynyng osy kenshiligimen Ghayyptyng jerdegi mektebin ashyp, «Ghayyp kitaphanasynan» aidarymen Ghayyptan týse bastaghan 617 diny kitaptyng ortalyghyn qúru niyetimen әlemning jerdegi erekshe alghashqy tirligin jýzege asyra bastadym. Osy orayda el qúlaghyn eleng etkizer «Allahtyng maghan ayany», «Shәsim nemese jylan terisine jazylghan diny jylnama», «Bir tútas Qúran – mening taghdyrym» atty Ghayyptyng alghashqy eki-ýsh kitabyn qabyldap alyp, baspagha bastyryp, qalyng oqyrmandargha jetkizdim. Ótken jyly «Qazyghúrt» baspasynan jaryq kórgen búl atalynghan kitaptargha baylanysty ghalymdar men din ghúlamalary úiymdastyrghan halyqaralyq stoldarda bayandamalar jasap, talqylaulargha qatystym.

Osy jerde «Ilim degen ne, Ghayyp degen ne?»- degen oqyrmandar saualdaryna ilimy túrghyda jauap beruge tura keldi.   Ghayyp degen taza, tek qana Allagha jol - degen sóz. Al ilim degen Jaratushynyng qalauymen belgili bir adamgha beriletin ghylymnyng erekshe týri degen tújyrym aityldy. Demek, Jaratushy búiyrtsa әr adam balasynyng Ghayyptan habar alu mýmkindigi bar. Búl turaly Qúranda; «Alla (T.) hikmetti (tereng bilimdi) qalaghan qúlyna beredi. Al kimge bilim berilse, oghan kóptegen iygilik berilgen bolady. Búny aqyl iyeleri ghana týsine alady. (269).- dep jazylghan. Demek múnday adam Ghayyptyng qoldauymen ruhtar әlemine shyghumen birge kóktegi júmbaq Ghayyp kitaphanasyna ene alady, ilimin jetildiru barysynda payghambarlar, sahabalar, ilim iyelerining ruhtarymen baylanysqa shyghyp qajetti diny bilimderin kótere alady. Men býgingi tanda Jaratushynyng búirymen osy dýniyeni bastan keship otyrghan janmyn.

   Qúranda Ilim iyesi dep Ghyzyr ghaleyhissalam esimi naqtyly atalyp kórsetilgen. Osy orayda,  Jaratushynyng Ámirimen Ghyzyrdyn (Jaratushynyng Ámirinsiz eshbir tirshilik ózdiginshe iske aspaghan jәne aspaydy da. B.A.) key adamgha qonatynyn, jolyghatynyn, onymen súhbattasyp әngimelesetinin joqqa shygharugha bolmaydy. Sonday baqytty pәndening biri retinde maghan songhy týsken «Ilim Álippesi» kitabyn dayyndauda men Ghyzyrdyng kenesin ghana emes, onyng Ghayyptan jetkizgen әngimesin de jazyp alghanymdy eskertkim keledi.

     Allahtyng әmirimen osy múghjiza kitapty baspagha әziprleude  Ghyzyr ghaleyhissalamnyng ózi ghayyptan jetkizgen myna bir qajetti tújyrymdy jazylyp otyrghan maqalagha oray keltirsem  amanatqa qiyanat jasamaghandyghym bolar. GhYZYR ghaleyhissallam; 

     «... Sen ILIM degen sózdi ýlken etip jazshy. Búdan song BILIM, GhYLYM, ILIM dep taghy da ýlken әriptermen jaz. Osy ýsh sózding dingegi bireu – din!  Dinning qolyndaghy naqty kórinisi ne – QÚRAN! Qúran - Allanyng sózi, onyng ózgermeuin Allanyng ózi qorghaydy. Sondyqtan biz de ilim turaly óz sózimizdi osy Qúran ayasynan shygharmay úghyndyruymyz kerek».

    Búl sózge búryn kózi men qúlaghy ýirenbegen adam senbey sezikpen qarauy mýmkin. Tipti «mynau shaytannyng sózi, jyndynyng ózi»- deushiler de boluy mýmkin. Senu, senbeu әrkimning óz sharuasy. Olargha aitarymyz Ghayyptan qarghys atqannyng әngimesi kelmeydi. Qarghys atqan men jyn Qúran turaly aitylghan jerge attap qadam baspaydy. Sebebi ol birinshiden  jerde, ekinshiden ol qarghys atqandyqtan kókten ilim bere almaydy. Ol tek qana sol qarghys atqan qasiyetimen jerde ghana sizdi búza alady. Sizding ol qarghys atqannan aiyrmashylyghynyz әli de sol qasiyetti Ghayyptan alatyn iliminizding bar ekendigi. Men óz oiymdy tolyq jetkizu ýshin, ghayyptan alynyp kezekti baspagha tapsyrylghan «Qúran qaripterining tanbalanu qasiyeti» atty kitapqa engizilgen taghy da eki-ýsh ruhtyng әngimesinen ýzindi bergim kelip otyr. GhYZYR GhALEYHISSALAM;

    «... Eki kýn kóleminde, býgin be, erteng be, sende osynday erekshe bir kezdesu bolady. Endi soghan berer qosylym, Jәbireyilding saghan beretin kómeginde, Allah Taghalamnyng aituynda, olarmen sóileskende sening boyynda sony aityp otyrghan kezde, ghylymdarlyq emes, ilimdarlyq boluy kerek. Sebebi sen olardy ghylymy kózben kórmeuing kerek. Búl saghan Jәbireyil perishtening berip jatqan kómegi. Sen olargha  ghalym retinde barmauyng kerek. Ghalym retinde baratyn bolsang ekeuing tenesip qalasyn. Búl birinshiden bolsa, ekinshiden sen ghalym bolyp ta  bara almaysyn, sebebi sen arab tilinde jetik bilmeysin, endi sen barsang ilim iyesi  retinde barasyn. Al endi ghalym men ilimdining aiyrmashylyghy - ghalymdarda sabyrsyzdyq bar. Olarda - sabyrsyzdyq, tәkapparlyq, menmendik bar. Sebebi ibilisting shyqqan shegi ghalymdardy búza alady. Ilimdilerdi olar búza almaydy, mýminderdi búza almaydy, taqualardy búza almaydy. Ghalymdardy olar ketire alady. Sebebi ghalymdar ekjey-tekjeyin bilu mәselesinde olar menmensip ketui mýmkin. Al taqua men mýminge ekjey-tekjeyding qajeti joq. Olar Allahty bar dep qabyl ala salghandar. Qorqatyndar, barynsha oryndaugha tyrysatyndar, eshtene súramay jýretinder. Onday bolsa sen olargha taqua kózben de qarauyng kerek, mýmin kózben qarauyng kerek, ekinshi kóz, ýshinshi kózinde de ilim kózimen qarauy kerek...»

    QAJY AHMET YASSAUIY;

«...- Ala almadym syryn atanyn, aqtaramyn әr kitapty, birinen biri kóshirip alghan. Aytar ma eken baba dep, kýtemin әli sening sózindi - dep kelip ketting keyde maghan.

    Sózim mening tóbennen saghan, jer qazylyp salynghan, zikir boldy dep eskertkem, 40-tan astam adam otyrsa da, 400 adam otyryp salghanday zikir bolghan. Qoltyqtasady perishtem, jer qanday qúnarly, Allanyng aitqanyn oryndaghan. Jer sening kózinshe qatyp túrghan shyghar, jerde jan bar, Qúrandy qaytalaghan. Toqtamaydy, Ólgening artyq artyq kýnә jasaghannan. Enirep jylaghanyng búl dýniyede qasiretindi bosatady, bilseng úly sózimning alghashqysy saghan, e, Alla- dep dúgha qylyp súraghan.

Úrpaqtyng әr qaysysy syqyrlatyp ziratqa jol basqan, «Óli múnyng kómegi joq»- deydi. Ár adamgha sebep qana bolar onyng bir syry úshyp jatqan. Qaghyp ketse aruaghyn, qalarsyng әdirәm sen, balam. Qaqpasyn, qaqtyrmasyn qúdayym, ózgertip alatyn. E Allam, al aruaqqa berilgen biraq dem ótse adamgha qaterlikpen, ol ony qaytaryp ala-almaghan.

    - E, Arystan, bapsyng belgili maghan, alyp kelding dәndi, ýlken iri alaqanyna salynghan. «Júldym býgin tanerteng tis arasynda túrghan, mynau qúrma saghan,- dep baladay aldap túryp kózimdi izdeding saghynyp sen qaraghan. «Amanatyng bar ma?»- dep aitady túnyq kózin, súrauym sol kezde solay bolar,

- Atymdy aityp súraghandardy jetkiz Mekkege - dep men til qatqanmyn. Sen de sonyng qanatyna jarmasyp bardyng Mekkege, jaryghym. Otyrardyng tórinen ózing be, ruhyng ba seni alyp barghan. Áli de bolsa sol kezding әserin býgingimen salystyrmaghan. «Búl ghúmyrda Qúrandy ýiret Allah»- deding sen sonda Mekkede túryp aiqaylaghan. Janyna sening sirkiretip Jartushynyng ózi salghan.

   E Qúdayym, beker emes әrqaysysyna aitqanyn, «paryz qyldym moynyna, sóilesemin senimen, ol sen ýshin berilgen jaqsylyghym, aitqan kýni sózindi alyp kelgin, arqalap ketpe qaryzdy, ókinesing aldyma jetkende»- degen. Mekkege kelmey ketsen, taghdyryndy basqasha shesher eding sol kezde sen. Mýmkin sol kýni saghan dozaq pa edi dayarlaghan. Jetken song sheshken shyghar Qúdayym qaytadan, Jannatqa qaytadan jol salghan. Onda qaqpa  bar besik siyaqty ornalasqan, әrqaysysynyng kýnәsin tazalap, terendetip, kókke aparghan. Ol jerde Alla beredi barlyq dýniyeni, balam. «Ózgertesing myna adamdy, sózdi dogharyndar»- deui mýmkin. Dozaqqa dayyndalghan jazuyndy óshire saltyn bir Qúday ghana.

     Odan jetting qargham, qabyrghang qayysqan, әr qaysysymen talasyp, dinning úshqyryn izdep jatqan. Ózing dinde otyrsyn, qabyrghang býtin dәn bolyp dindi aityp jatqan. «Sózimdi kelistire alasyng ba, qaytyp sóileymin?» - deysing Allagha. Endi sýiding Qúdaydy, Alla súlu, Alla meyirimdi, qargham. Allanyng jaqsylyghy - jer kókke barlyq dýniyege salynghan. Qanatymen úshyp bara jatqan qústyng ózi rahattanady, auasymen tabysqan; «E qúdayym, Lә Ilaha Illallah»- dep olar da qanatyn qaqqan. Olar týgili basqa dýnie de bar, balam, ósip jatqan, ol anau aghashyng tamyrlanghan. Bәri kókke qarap túrady jetken jerine deyin, «Sen meni toqtatqangha deyin, seni ghana madaqtaymyn»- dep aityp jatqan. Onday bolsa әr dýniyening aqtarylyp jatqan dýniyesi bar, qorqady olar, jan bitiredi Allam, kýlli aghashqa, óitkeni olar Qúrannan qúralghan. Sonday qasiyetti Qúdayyng seni jaratqan. Topyraqqa barasyng qúndyzday bolyp qaptalghan, súlu bolyp túrar edin, egerde jastay osyny úqsan, qargham.

     Úgha almasang súraydy Allam aldyna otyrghyzyp alghan;

- Jering qaydan, kórmeding be sen qasiyetti songhy payghambaryndy sening atyndy aityp salghan.    

     - Kórmedim - dep qalay aitasyn, kózing soqyr bolghan joq. - Osy uaqytta soqyr bolyp kelding aldyma, kózing barda nege qaramadyn? Barda miyn, kitapty nege ashpadyn, әrqaysysyna ýiretilgen tilmen birge bilim bar emes pe?- dep Alla súraydy qaytadan.

- Búzdym basymdy - deysing be, qargham. Basym istemeydi jolym jaman, jiyp alghym keldi myna tórge jaqsylyghyndy býtin, mingim keldi kólikting jaqsysyn, jegim  keldi astyng qymbatyn, uaqytym jetpedi saghan, alysyp jýrdim әrqaysysymen - deysing be, shyraghym. Qolyna alghan joqsyng ózindi, nәpsing seni qinaghan. Shyryldaghan janyng shirip bara jatqan almaday bolghanyn úgha almadyn, qargham. Osy kýnge ókiner adamdargha aitarym sol,

   - Ne deysing Yasssauiy degende berer jauabym solargha, bylay bolsyn, balam. Artyq bilgende ne tabasyn, kór qazyp oghan tiridey týskendi úqpasan. Artyq sóilep ne tabarsyn, «Lә Ilahany» aitpasan, artyq alyp ne tabasyn, jetimge qol sozbasan. Ei, artyq kórip qaytesin, ainalana qaramasan. Haqtyng sózi bylay, «Men seni jaratqan, kelmeydi qolynnan pәndem eshtene esh qashan, men seni jarattym, madaqtau ýshin meni, dinindi ústa, baqytty bol. Bererimdi salyp qoydym tilinning úshyna, úzartpaghyn, jauyp ústa auzyndy, men bilemin ne aitpaq ekenindi»-, deydi Alla Taghalam, Assalamu ua aleykum.

     - Ei, ústazym, tórine talay bardym. «Y» әripin Qúday kórsetken maghan týske kirdi» -deysing be sen, balam. Onda úghyn, dýniyening basy «Y»-den túrghan. Ol Islam jogharygha ornalasqan. «Yәsiiyn» eken «Y» әripi bolyp bas iygen maghan.  Yәssauiyden bastadym, habary osy qabirimen birge aralaghan de, Assalamu ua aleykum...».

         JÁBIREYIL (gh.s.) PERIShTE;

«...Bismillay Rahmany Rahiym. Kitabynyzdy ashyp, birinshi әripti oqynyz.

         (ا )Álif .-

-         Belgisin qaranyz. Al endi qasiyeti jóninde. (ا ) Álif – tik túru, Allahtyng aldynda tik túru, Búl basynan tik túryp ketsen, sonynda da basyndy salbyratpay kel- degen sóz. Ekinshi әribiniz        (ب) Bә.

-         (ب) Bә. Dúrystap qaranyz әripke, Qasiyetti barlyq dýniyeni Alla siz ýshin jaratqan. Sening dәming de, sen týsken – jer de sen súraghan qol astynda. Tipti janynda. Sen ishpen qúlasang - ishinde, arqanmen qúlasang - arqanda, tizerlep qúlasang - barlyghy jerde. Sen ýshin Allam, jerdi jaratqan, razymysyz. Ýshinshi әrpiniz

-         Ýshinshi әrpim - (ت) Tә.

-         Qansha nýkte.

-         Ýstinde eki nýkte.

-         Ne bar, kókte sizde?   Qasiyeti - kýn men ai. Ekeuinen basqa qalqyghan eshtene joq, Assalamu ua aleykum. Kezekti әrpiniz?

-         (ث) Sәә.

     -(ث) Sәә.  Assalamu ua aleykum, ol osy ekeuin basqaryp túrghan bir nýkte ol – Gharysh. Tik túryp sen ketting Allanyng aldyna kelip, sen «bol»- dep jibergen jerding ýstinde túrasyn. Sening ýstine Alla Taghalam, kýn men aidy beredi, onyng ýstine Tәnirim saghan Gharyshty beredi. Ol – bar, bolghan, bolady. Endi (ج) Jiym, belgisin qaranyz? (ج) Jiym, ortasynda nýkte. Sen tik túrdyn, biraq jerdesin. Sen namazgha barghandaghy barlyq qimylyng osy, býktelseng de  jerge sen jyghylasyn, jerdegi sәjdeng ghana maghan qabyl bolady....- degen sóz. Assalamu ua aleykum. Bismillay Rahmany Rahiym.

       DÚGhA; Alla Taghalam qayyryn ber, qasiyetin bere gór maghan, qúdireti kýshti Qúday, mәngilikke.  «Qúranymnyng sózi jalghan»- dep aitatyndargha qarsylyq qylar demimdi kýsheyt. Alla qarghys atqandardan saqta, Assalamu  ua aleukum,

     - Allahu akbar!

     ….-Songhy әripterinizdi oqynyz?

     - Uau, Hә, Yә. و Uau, ح Ha, ي Yә

     – Uau, Ha, Yә. و Uau, ح Ha, ي Yә deniz. Ýsh әrip. Uau - әr әripte nýkte bar, nýktesiz de berilgen saghan. Býtin de túra beresin, Allagha jaqyndamasan. Uau- keledi adamgha sol nýktening bar  ekendigin kózine kórsetpey aityp túrghan. Onday bolsa sansyz ruh qorshap túrady ol әripti. «Qaydasyn, kimsin, mynau kim?»- dep aiqaylap jatqan.

   -   «Hә» - deydi Allam. Ár týrli berse de Qúday, әr adamnyng qansha tilde sayrasang da, osy әrping ainymaghan. Songhy dybys adamnyng jany men tәni talasqanda, ishinnen jaryp shyghatyn dybystar bolyp keledi saghan.

    «Yә»- deysin. Boyynda quat bar tarqaghan, «Yә» dep aitady bireumen talassam - dep keldi habar maghan. Sheship tastar dýniyeni Qúday qalasa, bir әripte túrsa onyng qatesi, basqasy týgeldense ghana qabyl bolady. «Yә» dep aitylar  kirliktering terendegen sayyn «Yә»-ning qasiyeti keter. Onday bolsa songhy әrip kýlli әripterding qasiyetin kóterip túratyn ruhtan aityla beredi. Ol әrip «yә, yә»- dep. Qabyl bolady Qúdaydan.

 «Naqty bil»- deydi Allam. «Bil»- dep aitpas edi, egerde sen biluge jaratylmasan.

      Býgingi әripter әr adam jýregine әr qaysysy mór bolar basylghan. Qúranynda sayrap jylap túrady. Osy әripting basy qúralady Jannat pen Dozaqtan. Otta aitatyn sózder bar jalghasqan. Bәrining núry kelip jatady sening songhy payghambaryna, onyng da әseri bar saghan. Hahtan kelgen ilim bitpegen býgin saghan, «әrip qazynadan» -deysin. Jetse bir kýni, jeter bir kýni qatayyp qalar. Úqsang qabyl bolsyn, Allam razy bolsyn saghan. Assalamu ua aleykum.

     Qúrannyng әripteri ghayyptan kelgen әr qaysysy tiri sózder bolghandyqtan әr qaysysyn razylyqpen tyndanyzdyr. Boyynyz dayyn bolsa osy sizge qabyl. Bismilay Rahmany Rahiym.

     Adam Atanyng boyyna Jaratqan IYem, asyl qasiyetti ilimdi bergennen keyin, eng alghashynda birinshi úrpaghy dýniyege kelgen kýnen bastap, Tәnirim ol adamgha qarip ýiretti. Sizding alaqanynyzdy ashtyryp otyrghan osy  til Adam Atagha darytylghan. Belgisin ýiretkende  Jaratqan Yemning sizge qalay aituyna qaray, salynghan. Enkeygende, otyrghanda, basynda men túramyn dep aitqan jerdi nýkte qylyp belgilegen. Allanyng әr әripke bergen nýktesi, eng ýlken Ghayyp qasiyeti. Ol basqa elderding tilderinde әripterine kóp darymaghan. Biraq Yeng Qúrangha  úryqsat etip, Alla qatty sýigen, shyn sýisinip bergen әripterdi, Sizdi ýiretkendey Allam Adam Atany ýiretken. Allahtan bastalghan Allagha qúlshylyq etude, Allany razy qyluda Adam Ata asyl sózderdi ýirengen.  Ol ýirenip shyqqanda ózining yrymyn jasap, Tәnirime taghyzym etip, ózin amanat etken, kómek bolsyn dep Adam Atagha Jaratqan IYem, qarghys atqandy da, jyndy da, basqa da adam balasy bilip bolmaytyn jaratylystyng bәrin kózine kórsetip qoyghan. Bismillay Rahmany Rahiym...» 

Ghayyptaghy ruhtar men Jәbireyil perishtening Qúran qaripterining tanbalanu qasiyetterine baylanysty bizge jetkizgen osy әngimesinen keyin qasiyetti «Y» qarpin «Ya» әrpimen týsindirgisi keletin ghalymdarymyz da, onomastikalyq komissiya da, býgingi tanda elimizdegi dinning iyesi bolyp otyrghan Qúrannyng janashyry bolugha tiyisti Diny basqarma da oilanatyn shyghar.

Qúran Allanyng sózi. Ol kóp oqylatyn kitap bolumen qatar oqyluynyng ózi ghibadat sanalatyn mәngilik ilahy qazyna. Adam balasy Qúrannyng arqasynda ghana Allahpen tildesu shynyna shyghady. Qúran – islamnyng mәni men negizi, adamzattyng jalghyz tәrbiyeshisi. Haq taghalanyng adamzatqa jibergen aqyrghy kitaby. Ol – qiyametke deyingi barlyq ghasyr men zamangha ústazdyq etuge kelgen. Sondyqtanda Alla Taghala on besinshi sýrening toghyzynshy ayatynda; « Anyghynda Qúrandy biz týsirdik әri shyn mәninde ony biz qorghaushymyz» dep eskertken. Kýni býginge deyin jeke qaripi týgili nýktesi de ózgermegen Alla qorghaytyn Qúran men ony tanystyrushy qasiyetti qaripterine imany kózbe qarayyq. Onyng basty maqsaty – adam balasynyng jan tәnin kirden aryltyp, ruhyna ghayyptyq qanat taghyp, Jannatqa layyqty etuge bastaydy. Ol kýlli adamzatqa týsken aqyrghy kitap. Ghayyptan erekshe qasiyetpen tanbalanyp týsken Qúrannyng qaripterine qiyanat jasamayyq!

Baqtybay AYNABEKOV, 

Ilim iyesi, jazushy.