– Siz Premier-Ministrding orynbasary lauazymyna taghayyndalghan kýnnen beri bir jylgha juyq uaqyt ótti. Búl sizdi ne nәrsege ýiretti, qanday elesterden aryltty?
– Elesting kýl-talqany shyghu degen bolghan joq. Óitkeni, olar mende әuelden bolmaghan. Ýkimetke de men student oryndyghynan kelgen joqpyn ghoy. Kóp nәrse bastan ótti, basqarushylyq tәjiriybe bar degendey. Parlamenttegi júmys meni biylikting atqarushy organynda júmys isteuge dayyndady. Biz deputattarmen әleumettik salanyng problemalaryn jaqsy zerttedik jәne Ýkimetke kóptegen naqty úsynymdamalar jiberdik. Endi mende sol úsynymdamalardy is jýzine asyrugha mýmkindik payda boldy.
Ótken jyl meni aqparat tenizining terenine batyrdy, qyzyqty adamdarmen tanystyrdy, talqylaular men sheshimder qabyldaudyng tetigin kórsetti, memlekettik organdar júmysynyng qaghidattaryn týsinuge mýmkindik berdi. Osy orasan júmystardyng barlyghyn kóptegen óz isining kәsiby sheberlerimen, atan týiege jýk bolar kýrdeli qyzmetti ynta-shyntasymen berilip, adal atqaratyn qarapayym adamdarmen birlesip jýzege asyrdyq.
Sonday-aq, búl jyl meni tózimdilikke ýiretti – algha tym bolmasa jarty qadam jasau ýshin de ýlken kýsh-jiger júmsau qajet. Kóptegen kenester, talqylaular úiymdastyrugha, san qyrly júmystardy ýilestiruge tura keledi. Tózimdilik qay kezde de jetistikterge bastaydy…
– Bayqaushylar men kommentatorlardyng ózinizge qatysty aitylghan ótkir ilik sózderi janynyzgha tiymey me?
– Belgili bir dengeyde. Men de tiri pendemin ghoy. Ekinshi jaghynan, búl arada emosiyagha berilu de orynsyz. Men memlekettik qyzmettemin jәne әrkim ózin sarapshy sezinetin әri búl ishinara shyndyqqa da janasady, azamattardyng kónil-kýiine tikeley әser etetin salagha jauap beremin. Oryndy syn men qyzyqty iydeyalar ýshin qashanda rizamyn. Alghashqysyna da, keyingisine de birden qayyrylyp, vedomstvolargha tiyisti tapsyrmalar jýkteymin.
«Ózgerister qashanda ynghaysyzdyq tughyzady»
– Sizding jauapkershiliginizding ayasyna kiretin segmentterding biri – әleumettik alan: bilim beru, densaulyq saqtau. Búl memlekettik auqymdaghy basqarushy ýshin asa kýrdeli sala sanalady. Búl saladaghy adamnyng biylik-bedeline núqsan keletin kezder de az emes. Osy jayt sizdi qymsyndyrmay ma?
– Joq, qymsyndyrmaydy. Ásirese, әngime qayta janghyrtular, key shaqtarda asa auyr tiyetin janghyrtular turaly bolyp otyrghanda abyroy-bedelge núqsan kelmeytin kez az. Dәriger adamdy tәnin auyrtpay emdey ala ma? Ózgerister qashanda qolaysyzdyqtar tughyzady: әdetke ainalghan bir nәrsennen qol ýzuge, óz ómirindegi bir nәrseni ózgertuge tura keledi.
Janalyqtar, qanday ong janalyq bolmasyn, qashanda sekemmen qaraugha mәjbýrleydi. Shyn mәninde, osynday shetin salany reformalauda ózine jauapkershilik alu ýshin belgili bir dengeyde batyldyq ta qajet shyghar. Torghaydan qoryqqan egin ekpes degen bar emes pe.
Sonymen qatar, búl sektordyng әielding qolynda boluy tiyis ekendigine senimdimin. Densaulyq saqtau, bilim beru, әleumettik qorghau – búl balalar, oqushylar, studentter, zeynetkerler – tikeley әiel adamgha jaqyn әlem bolyp tabylady. Enbektegen baladan enkeygen kәrige deyingi aralyqtaghy barsha adamdy tirshilikting tini sanalatyn әleumettik sala qarsy alyp, ómir boyy birge bolyp, keyin shygharyp salady. Búl – adam aitqysyz kýrdeli, sonymen birge, óte qyzyqty júmys. Tipti, onyng «rahmeti joq» dep esepteletinine qaramastan…
– Densaulyq saqtau men bilim beruding kenestik modeli adamdardyng jadynda aitarlyqtay sapaly dep saqtalyp qalghanyna kelisetin shygharsyz. Óitkeni, óziniz de kezinde kenestik mektepte, kenestik JOO-da oqyp, kenestik auruhanalarda emdeldiniz emes pe…
– Ayqyn nәrsemen kelispeuding ózi qiyn. Ne liysey, ne gimnaziya bolmaghan, tek onjyldyq mektepter ghana bolghan uaqyt mening jaqsy esimde. Men sonday mektepterding birinde oqyp, orta bilim turaly attestat aldym. Ýlgi tútar múghalimder edi, olardyng bәri esimde, Mәskeu men Almatydaghy uniyversiytetterde dәris bergen tәlimger oqytushylar da kýni býgingidey jadymda. Jәne balalarym ómirge kelgen perzenthanalardy da rizashylyqpen eske alamyn. Ótkenmen emosiyalyq baylanys kez kelgen adamgha tәn, ony ótkendi ansau, saghynu dep ataydy.
Biraq mәsele lirikalyq kónil kýy auanynda ghana emes. Sol kezding dәrigerleri men múghalimderi kenestik intelliygensiya armiyasynyng eng qalyng sapyn qúrasa, olardyng ortasynda arqaulyq qúndylyqtar: kәsibiylik, adaldyq, parasat, paryz sezimi, riyasyzdyq qalyptasty. Birshama iydealdandyrylghanyna qaramastan, sol jyldardyng filimderi de sanamyzda jarqyn obrazdar qaldyrdy. Vladiymir Ustiymenkonyng «Qymbatty mening adamym» («Dorogoy moy chelovek») kartiynasyndaghy dәrigerdi nemese «Dýisenbige deyin tirimiz» («Dojiyvem do ponedelinika») filimindegi múghalim Melinikovti úmytu mýmkin be? Biraq adamdardyng osynday tipteri týbegeyli iydeologiyalyq joba, uaqyt kórsetkenindey, utopiya jaghdayynda ghana ómir sýre alatynyn da úmytpaghan jón. Al ol ózgerip otyrady.
Býgin bәri de basqasha renk aldy. Naryqqa telu adamdardy ózgertpey qoymady. Men qazir osy teluding qiyndyqtary, auyr saldarlary turaly aityp otyrghan joqpyn. Alayda, bizding buynymyz emes, utopiyalyq dogmalardan tys tughan býgingi úrpaq – búlar qazir basqa adamdar. Olar belsendi, ómirge ghashyq, óz betterinshe ómir sýre alady, jeke bәsekelestikke iykemdi, olargha tabystyng qanday týri bolsa da asa qymbat, olar tipti ózderin tek elining azamaty ghana emes, sonday-aq, adamzattyng bólshegi retinde sezingileri keledi. Jәne olar ózderin zamanauy jәne qajetti etetin erkin konvertteletin
bilim alugha qúqyly deuimiz kerek. Búl, әriyne, adamdy parasattylyqtan jәne basqa da arqaulyq adamy qúndylyqtardan ajyraugha mәjbýrley almasa kerek.
Kenestik mektep óz dәuiri ýshin etalon edi. Biraq odan beri ghylym, tehnologiya, әriyne, tútastay adamzat algha qaray sapaly sekiris jasady. Aqparattyq tehnologiyalardyn, Internetting damuy býkil әlemdi ýstelimizding ýstindegi kompiuterge syighyzyp qoydy. Kenestik bilim beru jýiesi qanday ozyq ýlgide bolghanymen, ony reformalau qajettigin uaqyttyng ózi kórsetip berip otyr. Biraq onyng elesi әli de bolsa joghala qoyghan joq, ol shyn mәninde әrkez kónildegidey nәtiyje bere bermeytin býgingi reformalargha tu syrtynan qyzghanyshpen súq kózin qadap túr.
Alayda, búghan da týsinistikpen qarau kerek – reformalar tynysh kabiynetterde jasalady, sondyqtan olargha mýmkin praktikalyq baza jetispeytin shyghar. Jәne de problema tayaugha deyin olardyng jetkilikti dengeyde keng kólemdi talqylaulargha shygharyla qoymaghanynda jatyr. Al tabysqa jetu ýshin jýiening ishinen de, sonday-aq, syrtynan da qarapayym ghana obektivti jәne kәsiby kózqaras qajet. Biz qazir osy baghytta ilgerilep baramyz.
«Basqa týsse baspaqshyl, kónu paryz»
– Qalay oilaysyz, reformatorlar ýshin nelikten dәl osy «halyq aghartu alany» osynshalyqty tartymdy, biraq nәtiyjeleri boyynsha sonshalyqty qarama-qayshy bolyp qalyp otyr?
– Eske týsire keteyikshi, osy 1983 jylghy orta mektep reformasy «qayta qúrudyn» alghashqy izashary bola jazdaghan joq pa! Sonau alys kenestik zamanda da osy sala mutasiyagha jii úshyraghanyn úmytpaghan jón shyghar: erler men әielderge arnalghan mektepter boldy, keyin olardy biriktirdi. Birese on jyldyq, birese on bir jyldyqqa ainaldyryldy. Kýmis jәne altyn medali degen de boldy, keyin tek altyny ghana qaldy. Men, tipti, mektep formalary men «jaulardyn» portretin qara siyamen boyap ýlgermegen oqulyqtar turaly aityp otyrghanym joq. Bәri de boldy.
Osy bir әleumettik fenomen әrdayym kóz aldymyzda alaqandaghyday kórinip túrady, óitkeni, bәrimizde «azdap oqydyq», barshamyzda derlik oqyp jatqan nemese oqugha baratyn bala-shagha, nemere bar. Yaghni, qalay bolghanda da, búl mәselening barlyghymyzgha da qatysy bar. Salanyng barlyq kemshilikteri barshagha ayan. Tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy reformatorlar da jedel әri jarqyn jenisting arbauyna shydap túra almady. Olargha keybir mektepterdi «liysey», al tehnikumdardy «kolledj» atasa boldy, bәri ghayyptan ózgerip shygha keletindey kórindi. Oblystyq pedinstituttardyng barlyghy «uniyversiytetterge» ainaldy, qanshama «akademiya» payda boldy…
Júrttyng jaqsy bilim alugha degen tabighy úmtylysy bilim berudi diplom satumen almastyryp jibergen qara niyetti kәsipkerlerge kezikti. Ol uaqyttarda adal әri shynayy reforma jasaugha degen talpynystar da boldy, biraq alayaqtyq ta jetip-artyldy. Ásirese, oqulyqtargha qatysty. Týsinesiz ghoy, fizika, matematika, biologiya, himiya – iydeologiyalyq yqpaldan tys. Al tariyh, әdebiyet, tipti geografiya bazalyq mifterge qatty tәueldi. Kenestik iydeologiya kýiregennen keyin jandәrmen qylyp jatqan mifting qaldyqtary men qirandylary negizinde gumanitarlyq oqu jýiesin qúru qisynsyz ekenine kelisesiz ghoy. Jana sapaly iydeologema qajet, al ol ashytqymen óse salmaydy, tapsyryspen pispeydi. Oghan uaqyt, kýsh-jiger kerek, ol – azapty ósim. Bizding barlyghymyz osy ýderisting ishindemiz, qoyar saualymyz alar jauabymyzdan kóp. Osylay boldy, basqa amal joq. Búl tek bilim beruge qatysty emes…
0 + 11
– Al jaqsy. Jaz bitip keledi, alda 1 qyrkýiek. Oqushylardy ne kýtip túr, olargha qanday ózgerister kóldeneng tartylmaq?
– Ayryqsha deytindey, «taghdyrsheshti» eshtene joq. Biylghy 1 qyrkýiekte birinshi synypqa keletin balalar aptasyna bes kýn oqyp, oqu jylyn 2017 jyly 30 mamyrda ayaqtaydy. Tek solar ghana! Oqushylar men múghalimderge qosymsha 34 demalys kýni beriledi. Búl múghalimderding enbekaqysyna әser etpeydi. Kelesi oqu jylynda beskýndikke birinshi, ekinshi, besinshi jәne jetinshi synyp oqushylary kóshedi. 2018 jyly 1-synyptan 10-synypqa deyingi oqushylar osy tәrtippen oqidy. Tek 2019 jyly ghana osynday júmys kestesine barlyghy kóshetin bolady.
– 12 jyldyq oqytu jýiesi ne nәrsege negizdelip otyr? On jyldyq, on bir jyldyq boldy, al on eki jyldyqqa ne sebep?
– 11 sany orta bilim ýshin joghary shek bolyp qala beredi. Tek alty jasar bala ýshin nóldik synyp engiziledi. Al birinshi synypta alty jasar bala da, jeti jasar bala da boluy mýmkin, búl endi ata-ananyng qalauyna qaray. Sonda 0 + 11 bolady. Búl – ómirshendigin dәleldegen halyqaralyq tәjiriybe. Nóldik synyp – býldirshindi qamsyz-qayghysyz balalyq shaqtan estiyyarlyqqa ótkeretin ózindik bir dekompressiyalyq kamera. 12 jyl úzaq ekenine kelisemin, biraq artyqshylyqtary mynada: 12 jylda biz balany kәsipkerlik mashyqtargha, aqparattyq tasqynda baghdaryn boljaugha jәne basqa da ómirde qajetti nәrselerge ýiretip ýlgeremiz.
Kóptildilik – tabys kilti
– Endi tilder turasynda. Búl – asa auyr taqyryp. Balalardy bir mezgilde qazaq, orys, aghylshyn tilderine ýiretu mindeti qoyyldy. Búl qanshalyq mýmkin nәrse?
– Múnyng nesi mýmkin emes? Kóptildilik әlemning kóptegen elinde qalypty nәrse. Turizmdi damytugha jәne investiysiya tartugha baghdar ústaghan memleketter bayaghyda-aq kóptildilikke kóship qoyghan. Olar ýshin búl – tirshilik etudin, órkendeudin, tabysty boludyng kilti. Yaghni, júrttar shynayy jaghdaygha qaraydy.
Biz ózge eshbir elge úqsamaymyz jәne kóptildilikke óz basymyzdaghy jaghdaygha baylanysty kelip otyrmyz. Qordalanyp qalghan barlyq ókpe men ýreydi laqtyryp tastap, osyny qabyldauymyz qajet. Adamdardy til ýirenuge kýshtep mәjbýrleuge bolmaydy. Olardy tek yntalandyrugha bolady. Eng quatty, tabighy ynta til iyesi – qazaqtardyng ózinde. Olar tildi saqtap, súranysqa iye, jenil iygeriletin jasauy tiyis. Osy dúrys, búl analyq týisikke bara-bar. Sondyqtan men otandastarymnyng búl mәseledegi alandaushylyghyn týsinemin.
Basty mindet – qazaq tilin últyna qaramastan barlyq oqushylargha jyldam әri sapaly mengertu әdistemesin әzirleu jәne 2017 jyldan bastap engizu. Qazaq tilin ýiretuge jәne qazaq tilinde oqytugha búrynghygha qaraghanda kóbirek uaqyt bólinetin bolady.
Biraq biz orys tilin joghaltpauymyz kerek. Birinshiden, búl tipti qisynsyz. Biylingvizm – biz saqtaugha tiyis shyndyq. Ekinshiden, biz soltýstiktegi kórshimen berik sayasy jәne ekonomikalyq baylanystamyz. Búl el qazaqstandyq óndirushiler ýshin tiyimdi seriktes, tauarlar men qyzmetterding tútynushysy. Ýshinshiden, iri qalalardyn, elorda men oblys ortalyqtarynyng lingvistikalyq ortasy, әlbette, aralas bolyp keledi, biraq orys tilining aitarlyqtay ýlesi bayqalady.
IYdealdyq túrghydan elding barlyq azamaty orys tilinen qazaq tiline, qazaq tilinen orys tiline op-onay kóshe alatyn boluy tiyis, bary sol ghana. Alayda, lingvistikalyq ýderis te ekijaqty boluy tiyis. Yaghni, orystildiler qazaq tilin bilmeytindigine baylanysty óz qorqynyshtarynan aryluy kerek. Al odan aryludyng eng jaqsy amaly – tildi ýirenip alu. Bes jýz sóz ben jiyrma shaqty sóilem qúrylymyn ýirenip alugha bolady! Bastapqyda osy da jetkilikti. Eger osyghan qol jetkizsek, onda elimizdi tanymay qalamyz. Týrikter, tatarlar, ózbekter, әzerbayjandar, balqarlar men basqa da elimizde túryp jatqan týrki halyqtary bir jylghadan attap ótkendey-aq qazaqsha sóilep ketedi! Óitkeni, til tuys qoy. Al orystildi túrghyndarymyz óz qorqynyshtary men qysylyp-qymtyrylu sezimin jenip, qatemen, aksentpen bolsa da qazaqsha sóilep ketken kezde biz kópten beri úmtylyp kele jatqan, el Konstitusiyasynyng birinshi sóileminde jazylghan «Biz, Qazaqstan halqy…» degen úghym da payda bolady.
Bayqasanyz, osy aityp otyrghanymnyng bәri ótken zamannyng synyq kirpishteri tolghan qorjyn arqalaghan qazirgi ýlken kisiler turaly. Al birer aptadan keyin partagha otyratyn baldyrghandar 11 jyldan keyin mektepten aqyldy, ashyq, orys tilinen qazaq tiline, qazaqshadan aghylshynshagha op-onay kóshe beretin damyghan adamdar bolyp shyghady. Búl – uaqyt talaby.
Ne deseng de, aghylshyn tilinsiz kýn joq…
– Qazaq jәne orys tiline qatysty týsinikti delik. Biraq aghylshyndy oqudyng qajeti qansha? Sonshalyq qajettilik bar ma?
– Kóptildilik – Ýlken jospardyn, Últ Josparynyn, Qazaqstan-2050 josparynyng ajyramas bóligi.
Jer qoynauynyng baylyghynan bólek, jana Oikumena ashylady, ol – elimizding tranzittik әleueti. Ghasyrlar qoynauyna sinip ketkendey kóringen, bizge jylnamalar men arheologiyalyq eskertkishter arqyly jetken Jibek joly jana jaghdayda janghyryp, biz ýshin ghana emes, jarty әlem ýshin de ómir jolyna ainalyp keledi. «Qazaqstan – Batys pen Shyghystyng arasyndaghy kópir» degen sәnge ainalghan sóz tirkesi geosayasy ghana emes, túshymdy ekonomikalyq mazmúnmen tolyghyp jatyr. Preziydentting osy jahandyq jobasy arqyly mýmkindikter múhity ashylady. Qazirgi zamanghy memleketti býkil memlekettik basqaru jýiesin aqparattandyrusyz, úsynylatyn memlekettik qyzmettersiz, shaghyn jәne ýlken biznessiz qisyngha syidyru qiyn. Aqparattandyru qalalar men auyldardyng arasyndaghy qashyqtyqty qysqartady, azamattardyng ómirin aitarlyqtay jenildetedi. Biz auyldaghy bilim beru isi qaladaghydan, auyldaghy ómir qyzyghy qaladaghydan kem bolmaytyn jaghdaygha qol jetkizemiz. Medisinada, auyl sharuashylyghynda jәne basqa kóptegen salalarda ashylyp jatqan býgingi janalyqtardyng basym bóligi aghylshyn tilinde ghoy.
Býginde Internet onlayn-rejimde úsynatyn oqytu kurstary qanshama! Ýiden shyqpastan-aq az ghana aqshagha әlemning jetekshi oqu oryndarynan bilim alugha bolady. Árbir sabaqty qyzghylyqty etu ýshin múghalimder shygharmashylyghyna berilip otyrghan mýmkindikter qanday!
Jappay kompiuterlendiru men aqparattandyru mektepting bet-beynesin ózgertude. Balalardyng oiyn jәne kózben kóru týrinde bilim alularyna bolady. Biz olardy robot tehnikasymen, baghdarlamalau isimen jenil til tabysugha, shygharmashylyqpen oilaugha jәne óz bilimderin ómirde qoldana biluge ýiretkimiz keledi. Tilderdi bilu elitaly qúbylys boludan qalyp barady. Óitkeni, qalay aitqanda da, aghylshyn tilinsiz kýn joq…
Ýnemi artqa jaltaqtay qaraumen ómir sýruge bolmaydy. Bolar is boldy…
Onda kóptegen jaqsy ister de, jaman ister de boldy. Oghan bergen sabaghy ýshin rahmet aityp, senimmen algha jylju qajet. Biz ótkenning eshtenesin ózgerte almaymyz. Biraq bizding býgingi kýndi óz qalauymyz boyynsha qúrarlyq qauqarymyz bar.
Alghashqy qadam – meylinshe kýrdeli jәne manyzdy
– Deytúrghanmen, bilimdi lingvistikalyq jaghynan keneytuge qarsy kóptegen dәiekter keltirilude, olardyng negizgileri bilikti mamandar tapshylyghy men jaqsy oqu baghdarlamalarynyng joqtyghyna kelip sayady. Qazirgidey jaghdayda múnday mindetti sheshu elimizge onaygha týse me?
– Eger aldygha mindet qoyylmasa, ózdiginen eshtene payda bolmaydy. Biz әli de jýz jyl boyy dayyndalyp, sonyng ózinde dayyn bolmauymyz mýmkin. Eshkim de taban astynda keletin tabysty kýtip otyrghan joq. Barshagha da ter tóguge tura keledi. Biz ýderisting uaqyt jaghynan úzaqqa sozylatynyn týsinemiz. Biraq әiteuir birdeneden bastau kerek. Biz tek alghashqy meylinshe kýrdeli de manyzdy qadamdy jasap otyrmyz. Provinsialdyq quystanushylyqtan arylyp, halyqqa, múghalimderge, óz balalarymyzgha senetin uaqyt keldi. Bizding birshama kónergen taptauryn kózqarastarymyzdy, ýrey men quystanushylyqty kýshtep tana otyryp, olardyng jana mýmkindikterge degen jolyn jabugha qúqymyz joq. Bilim arqyly biz býkil әlemdi olardyng tabanynyng astyna salyp beremiz. Al tilder – ol osy maqsatqa jetuding qajetti qúraldarynyng biri.
Bilimge, jahandyq payymdau men strategiyalyq oilau әleuetine ie jastar ghana bizding elimizdi órkendetuge qabiletti. Men oghan senemin. Osydan az ghana uaqyt búryn biz Internetsiz, úyaly telefonsyz, elektrondy gadjettersiz, Guglsyz jәne әleumettik jelilersiz ómir sýrdik. Sodan beri kóp uaqyt óte qoyghan joq, al janaghy janashyldyqtar, mәselen, elektr energiyasy siyaqty ómirding daghdyly bóligine ainaldy.
– Ótken kýzde Bilim berudi damytudyng memlekettik baghdarlamasy qabyldandy, ýsh tildi bilim beruge kóshu joldary belgilendi. Biraq mektepterding ózderi osynday janashyldyqtargha dayyn ba?
– Biz múghalimderdi dayarlaugha jәne mektepterde materialdyq-tehnikalyq jaghday jasaugha baylanysty mәselelerding bәrin de oilastyrdyq. Kolledjder men JOO-lardaghy býkil oqytu jýiesin tildik komponentterdi kýsheyte otyryp, qayta qúru qajet. Ol ýshin bizde uaqyt jetkilikti: fizika, himiya, informatika, biologiya pәnderin aghylshyn tilinde oqytu 2019 jyly joghary mektepterding 10-11 synyptarynda bastalady. Degenmen, qazirding ózinde birqatar mektepter osy oqu jylynda atalghan pәnderdi joghary synyptarda aghylshyn tilinde oqytugha kóshuge tilek bildirude. Sol siyaqty, 2019 jyldy kýtpesten ata-analar balalaryn óz qalaulary boyynsha beretin mektepterde aghylshyn tildi synyptar ashu da qoldau tabatyn bolady.
Bes mynnan astam múghalim tildik kurstardan ótudi bastady: kurstardyng úzaqtyghy enbekaqyny saqtay otyryp jәne oqugha baratyn jolaqyny tóley otyryp, 4 aidan 9 aigha deyin sozylady.
Jaqsy janalyqtar bizde әli alda
– Múnday reformalar tayau uaqyttardyng ózinde-aq pәnderdi ýsh tilde oqytatyn múghalimderding býtindey bir armiyasyn qajet etetin bolady. Búl problemany qalay sheshu kerek? Pedagogtardy qosymsha eki tildi ýirenuge kýshtep mәjbýrley almaysyng ghoy…
– Bәrining týbiri motivasiyada jatyr. Bilim jәne ghylym ministrligi ýsh tildi tereng biletin, pәndi jýrgizuge qabiletti múghalimderdi yntalandyrudyng qosymsha әdistemesin әzirleude. Bizdegi jaqsy janalyqtar әli alda.
Onyng syrtynda mektepterge olardyng qadaghalau kenesterining baqylauynda múghalimderdin, ata-analardyn, júrtshylyqtyng qatysuymen budjetten tys tabystar tabuyna, demeushiler tartuyna, aqyly qyzmetter kórsetuine jaghday tughyzatyn qarjy-sharuashylyq derbestik beru turaly mәsele oilastyryluda. Mektep ózining ýsh jylgha arnalghan damu josparyn derbes әzirleydi, sonday-aq, osy jospar ayasynda jәne enbekaqy qory shenberinde enbekke aqy tóleu jýiesin belgileytin bolady.
Ministrlikke barlyq zamanauy talaptargha jauap beretin «minsiz mektep» modelin әzirleu tapsyryldy. Qarqyndy ilgerileu barysynda maqsatty kózge aiqyn elestetu ýshin bizge ony kórip otyru qajet.
– Olardyng bәri balalargha qalay әser etedi? Oqushylardyng densaulyghyn saqtau mәselesi qalay sheshim tappaq?
– Qazirgi balalargha shynymen de jenil bolmasy anyq. Balalar iygeruge tiyis bilimder men aqparattar kólemi úrpaqtan-úrpaqqa eselep artuda. Biraq, ekinshi jaghynan alghanda, olar tipti ol bilimderge eresekterden góri anaghúrlym jaqsy dayyndalghan. Olar uaqyttaryn IYnternette ótkizedi, telediydar qaraydy, sol arqyly qazirgi әlem turaly aqparattardy qabyldap, onyng ýstine týisikpen qabyldap ýirenedi, búl orayda tilderdi bilu kóbine-kóp ekinshi kezekke shyghady. Olar tilderdi iykemdi әri jenil qabyldaydy. Onyng ýstine qazaqstandyq balalardyng kópshiligi qazaqsha da, oryssha da belgili bir dәrejede týsinetin jәne sóileytin bilingviyster. Sondyqtan ýsh tilde oqu olargha qiyngha týspeydi dep oilaymyn.
Biraq búl bala densaulyghyn saqtau mәselesin betimen jiberuge bolady degen sóz emes. Mektep dәrigerleri uchaskelik dәrigerlermen ózara tyghyz baylanysta boluy tiyis. Tayauda býkil azamattar ýshin elektrondy densaulyq pasporttary engiziletin bolady, olarda adamdardyng býkil medisinalyq tarihy kórinis tappaq. Jәne mektep medpunktterin DSÁDM-ning qúzyryna beru mektep dәrigerlerining oqushylardyng densaulyq jaghdayy turaly aqparattargha sol sәtte qol jetkizuine jaghday jasaydy.
Sózimning qorytyndysynda bilim beru reformasyn talqylaugha belsendi atsalysqandary ýshin barlyq qazaqstandyqtargha alghys aitqym keledi. Ol bizding alda túrghan ózgeristerge múghalimderdin, ata-analardyn, júrtshylyqtyng kózderimen qarauymyzgha kómektesti – onyng ózi iygilikti is. Búl әlemde tolyq jetilgen eshtene joq, biz shapshang jәne jahandyq ózgerister ghasyrynda ómir sýrip jatyrmyz. Demek, biz iykemdi bolyp, osy ýderisterding sonynda qalyp qoymay, әrkezde de alda jýruimiz kerek. Múnyng ózi, әngimening onsyz әleumettik-ekonomikalyq salada algha ozu mýmkin emes, adam resurstarynyng joghary sapasy turaly bolyp otyrghandyqtan, bizding bilim beru mәselelerine әli talay ret qayta ainalyp soghatynymyzdy bildiredi.
Bizding Preziydentimizding kóptildilikti engizu turaly iydeyasy onyng bizding tәuelsizdigimizding tuyn odan әri senimdi jәne layyqty alyp barugha tura keletin balalargha, qazaqstandyqtardyng keleshek úrpaghyna degen qamqorlyghynan tuyndap otyr. Preziydentte siyrek kezdesetin qasiyet – aldyn ala kóre bilu daryny bar. Qazaqstannyng eng jana tarihy ony talay ret dәleldep berdi. Biz ózimizge, ózimizding shyn maghynasyndaghy sheksiz mýmkindikterimizge senip ýirenuimiz kerek jәne óte kóp enbektenu qajet. Bizde odan ózge tandau joq.
Ángimelesken
Vladimir RERIYH
ALMATY
Derekkóz: "Egemen Qazaqstan" gazeti