Densaulyq saqtau ministrligining nazaryna!

Qazaqstan tәuelsizdik alghannan keyin naryqtyq ekonomikagha bet búru jolyn tandaghan edi. Qazir qazaqstandyq naryqtyq ekonomikany әlemning kóptegen elderi tolyq moyyndady dese bolady. Elimizge engen investisiya kólemi jaghynan elimizding TMD elderi arasynan birinshi orynda túruy soghan dәlel. Biraq әlemdegi oryn alghan daghdarys Qazaqstandaghy naryqtyq ekonomikanyng әlsiz buyndaryn ashyp berude. Birinshiden, Qazaqstan naryghy tek shiykizat eksportyna negizdelip, el ekonomikasynyng basty kórsetkishi sanalatyn tútynu tauarlaryn óndirude kenje qalghany anyqtaldy. Ekinshiden, jenil ónerkәsip pen azyq-týlik óndirisinde bizdegi memlekettik qauipsizdik dengeyi óte tómen ekendigi belgili boldy. Ne sebepten? Sebebi, shiykizatqa balamaly óndiristi damytu әdiletti bәsekelestikke negizdelgen, memleket zandaryn qatang basshylyqqa alghan jauapkershilikti naryq zandary iske qosylghanda ghana mýmkin bolatyny nazardan tys qaldy. Onyng ornyn sybaylastyqqa negizdelgen korrupsiyalyq erejeler almastyrdy. Búl, әsirese, memleketti basqaru tetigin qolgha alghan sheneunikter arasynda órship túr. Nәtiyjesinde ­ әrbir sheneunik óz júmysyn jeke paydasyn kózdeu maqsatynda  qúru mýmkindigine ie bolyp shyqty. Olar memleket zandaryn ysyryp qoyyp,  әrkimning óz bilgenin jasaugha, memlekettik qúrylymdardy óz maqsattaryna paydalanugha jol ashyp aldy. Olardyng osy óktemdigi memleket ekonomikasnyng irgetasyn shayqap, elimizde songhy kezderi jii oryn ala bastaghan daghdarystargha jeteleude. Oghan dәlel jetkilikti – kýndelikti aqparat kózderinde memleket qarjysyn milliondap-milliardtap úrlaghan sheneunikter qatary azayar emes. Tipten, key jaghdayda, jogharydaghy sybaylastyq qoldaugha, basqasha aitqanda – «kryshagha»  arqa sýiep, memleketting halyqaralyq bedeline tikeley әser etetin jobalar da osynday jaghdaygha úshyrauda! Al ekonomikanyng negizin qalaytyn shaghyn jәne orta biznes sheneunikter tarapynan úiymdastyrylatyn tekseruler men qysymnyng arqasynda túralap jatyr. Sóitip, ózderining jauapqa tartylmaytynyna senimdi sheneunikter óktemdik jasap, búl biznes týrin «jem jeytin astaugha» ainaldyrugha úmtylatyny jasyryn emes. Elbasy talay mәrte shaghyn jәne orta biznesti qoldaugha, tekserudi azaytugha,  tipten, oghan maratoriy jariyalau turaly sheshim shygharsa da – ony qúlaghyna qystyrar sheneunik kórinbeydi. Búny, әriyne, jeke bas jauapkershiligi  memlekettik mýddesinen ýstem bolghanda ghana mýmkin bolatyn qúbylys dese bolady.

Osy maqalanyng jazyluy da shaghyn jәne orta bizneske baylanysty tuyndap otyr.   2015 jyldyng 24 tamyzynda №1-shi «Balbúlaq» Respublikalyq balalardy beyimdeu ortalyghy» Respublikalyq Memlekettik Komunaldy Mekemesi  (RMKM-tapsyrys berushi) men «AstanaEkspoIndustriya» JShS (merdiger) arasyndaghy shartqa otyrdy. Shartta memlekettik tapsyryspen Almaty qalasyndaghy Gornaya 440 adresinde ornalasqan «Balbúlaq» RMKM territoriyasyn әrleuge jәne  ghimarattaryna jóndeuge smetalyq qúny 12 218 595 tenge bolatyn júmysty jýrgizu kórsetilgen. Júmystyng ayaqtalu merzimi 30 kýn bolyp belgilendi.

Atalghan uaqytta JShS tapsyrylghan júmysty oryndap, akt jasalynady. Alayda «Balbúlaq» RMKM júmys sapasyna riza bolmaghandyqtan arada kelispeushilik tuyndaydy. Tapsyrys berushi men Merdiger  arasynda sotqa jýginu bastaldy...

26.10.2015 j. ótken alghashqy sot otyrysynda Tapsyrys berushi júmys sapasyna kelispey  aktide kórsetilgen kemshilikterdi týzeudi  jәne oryndalghan júmys kólemin qayta qaraudy talap etedi. Merdiger onymen tolyq kelisedi.  Sóitip, sot sheshimimen tәuelsiz ekspert taghayyndalyp, olar atqarylghan júmys kólemi 11 239 685 tenge dep belgileydi.  Búl sheshimge eki jaq ta qarsy bolmaydy. Biraq, RMKM «Balbúlaq» atalghan somagha keliskenimen, merdigerding enbekaqysyn tóleuge asyqpaydy. JShS «AstanaEkspoIndustriya» sot arqyly 11 239 685 tenge tólemin talap etken sotta eki jaq kelisimge keldi. Sheshim 2016 jyldyng 23 mausymynda kýshine engenine qaramastan, «Balbúlaq» mekemesi әli kýnge deyin tiyesili somany merdigerding shotyna audarugha asyghar emes. Tipten, talpynys ta jasaghan joq. Ne sebepten ekeni mekeme basshysy Ahmetov Nazgýl Serikqyzynan ózgege týsiniksiz bolyp otyr.

Jalpy, búl mәselening memleketimiz ýshin qanday manyzy bar ekenin -   reti kelgende aita ketu kerek siyaqty. Búdan mynaday mәseleler boy kóteredi:

1. Qazaqstanda tender mәselesi. Kóp jaghdayda tender korrupsiya tetigine ainalghan. Bizdegi qalyptasqan jaghdayda júmys berushi (tender komissiyasy, mekeme basshylary) ózderin «memlekettik tapsyrysty atqarushy menedjerler» dep sezinbeydi. Olar ózin «júmys berushi jarylqaushylarmyn» dep sezinedi. Júmyssyzdyq pen qatang bәseke jaghdayynda  kez kelgen merdiger óz mýddesi ýshin mekeme basshylary men tender komissiyasyn «jarylqaushy» dep qabyldaugha әzir. Ol az bolsa - olargha «qyzmeti ýshin» syiaqy beruge dayar.  Biraq, múndaghy ainalymdaghy qarajat memlekettiki ekendigimen eshkimning isi joq siyaqty. Eshkim de qajet qarajatty jeke óz qaltasynan shygharyp jatqan joq shyghar!  Nәtiyjesinde Qaraghandydaghyday qúlap qalghan, Almatydaghyday bir jaghyna jantayyp qalghan  ýiler payda boldy... Sóitip, tenderdegi kelensizdikter memleketting eknonomikasyna orasan shyghyn keltirip, oghan (ekonomikagha) shyndap qauip tóndire bastady dese bolady...
2. Memlekettik tapsyrys boyynsha bólingen qarjynyng qomaqty bóligi qoldy bolsa, merdiger arzan júmys kýshin izdeuge mәjbýr. Al, әriyne, «arzany» ózbek aghayyndar men qyrghyz bauyrlar bolyp shyghady. Sóitip, júmys ta solargha búiyrady. Sonyng arqasynda jyl sayyn elimizden milliardtaghan qarjy shetke ketude. Ol ekonomikany әlsiretude. Qiyny − júmyssyz azamattarymyzdyng adamy túrghyda aza bastauy bolyp túr... Al, ózbek ne qyrghyz azamaty bizding elde kәsiby túrghydan kemeldenude, olardyng balasy býtin kiyim men toyar tamaqqa qol jetkizse − bizding balalar kóshe kezip, qaryn toyghyzu әreketinde! Mine, mәsele týiini qayda! Osynyng bәri óz sheneunikterimizding qolymen jasaluda desek ótirik emes! Olar shaghyn jәne orta biznesti qoldaudy  «memlekettik manyzy bar shara» dep qabyldamasa − jaghday esh ózgermeytin siyaqty.

Áriyne, jogharydaghy bayandalghan jaghday bar jerde oryn alyp otyr demeymiz. Naryq kezinde negizgi ústanym «taza enbek» boluy tiyis. Ókinishke oray,  adal enbek etken júmysshylar, firmalar manday teri aqysyn әli kýnge ala almaytyn mysaldary kóbeyip barady. Myna jaghday da soghan say kelip túr. Al firmanyng zandy enbekaqysyn tólemey «ózimbilemdikke» salyp otyrghan «Balbúlaq» mekemesining basshysy -  Ahmetova Nazgýl Serikqyzy búghan ne der eken? Jәne de, «Balbúlaq» mekemesi Densaulyq saqtau ministrligine qarasty mekeme bolghandyqtan, bizding olargha da aitar óz uәjimiz bar, ol: «Sizderde әr basshy qarjyny osylay «iygerer» bolsa, onda ministrlik pen ministrding qajeti bar ma?  Álde, bizge tiyesili qarjy basqa baghytqa júmasalyp ketti me? Sonda qalay bolghany?» degen..

Biz ministrlikten osyny tekserudi, aq-qarasyn ajyratyp berudi kýtemiz.

Ábdrәshit Bәkirúly

Abai.kz