Senbi, 23 Qarasha 2024
Óz sózi 3862 0 pikir 17 Tamyz, 2016 saghat 10:23

MYRZAGhALY NEGE JÁNIBEKTING JAGhYNAN SALYP JIBERMEDI?..

Mine, bizding paluandar men boksshylar olimpiadada dәl taqyryptaghyday jiger-qayrattyng jetispeuinen jenisten airylyp qalyp jatyr. Birden eskerterimiz – sportshylardy jenilip qalghany ýshin jýndey týtu niyetimiz joq. Kerisinshe, jarys nәtiyjesine shamamyzdyng kelgeninshe salqynqandylyqpen saraptama jasap kóru.

Ázirge kýmiske qoly jetken Eldos Smetov ta, Jazira Japparqúl da, Vasiliy Levit te altynnyng songhy sәtte qoldarynan susyp shyghyp ketkenine tittey de kýiip-pisken pighyl tanytqan joq. «Búiyrghany bolady-daghy». «Allanyng bergenine rizamyn...» Kelisip qoyghanday aitatyndary – osy. Orysynyng da, qazaghynyng da. Músylmanynyng da, hristianynyng da. Áriyne, olardy sol aiqastarda talpynbady, tyryspady, ayanyp qaldy dep otyrghanymyz joq. Ayanbady. Biraq, olardan «ólip ketuge dayarmyn, biraq, jenemin!» degen batyldyqty bayqay almaghanymyz da ras. «Iә óletin bol, iә jenetin bol!» deytin bapker de joq sekildi.

Jaraydy, olar eng bolmasa kýmis aldy, sondyqtan aiyptaugha auzymyz barmaydy. Tek kórgenimizdi aittyq. Al, paluan N.Tinәliyev pen boksshylargha kelsek, mәsele mýldem bólek. Jenilmeytinine eshkim kepildik bere almaydy. Ángime – qalay jenilude! Jeniske bergisiz jenilis bolady. Ol kezde sen jan alyp, jan berisken óz úlanyna sheksiz rizasyn, «baghy shappady, әtten!..» deysing de qoyasyn. Al, bes minut boyy qarsylasyn qúshaqtap túrghannan basqa arygha bara almaghan Núrmahan jayly onday eshtene aita almaysyn. Sportta «olimpiada sindromy» degen bar, joq bolsa onday jana úghymdy N.Tinәliyev pen bokser B.Jaqypovqa qatysty leksikagha engizu qajet, sebebi, Núrmahannyng búl ekinshi olimpiadasy, Birjannyng – ýshinshi olimpiadasy! Ýsh olimpiadadan da Birjan jýldesiz qaytty. Taghy aitamyz, eng bastysy Birjannyng jenilgeni emes – qalay jenilgeni! Onyng qarsylasy Hasanbay Dusmatov kózinen ot shashyp túrdy. Áne, naghyz óluge bar, biraq, jeniluge joq jigit – sol! Bes kýnde bes qarsylasynyng bireuine de bir raundta da jenis bermegen ol Olimpiada jenimpazy atanyp bir-aq toqtady!..

Nege eshkim ózbek jigitine shaq kelmedi? Sebebi, olardyng bәri Hasanbaydyng býkil bitim-bolmysynan әlgi tek qana jenuge bel baylaghan, bet qaratpaytyn batyldyqty bayqady. Kórdi! Adam balasy aqsha men ataq ýshin emes, shyn mәninde ar men abyroy ýshin syngha týsetin, kimning kimning su betine qalqyp shygha keletin múnday jerde kýshtilik, sheberlik, shydamdylyq, tózimdilik, t.b. bәri ekinshi oryngha ysyrylady. Aldynghy shepke Ruh shyghady! Oghan qayrat, jiger, erik, ójettik, batyldyq, jýrektilik, namysqoylyq, patriottyq, últshyldyq sekildi ólsheuge kelmeytin, sózben jetkizuge bolmaytyn nәrseler kiredi. Biz biyl jekpe-jekke shyqqan ózbek sportshylarynan sony kórip otyrmyz. Kommentatorlar da «búlardyng boyyndaghy jeniske degen qúshtarlyq qanday kýshti!» dep, qayta-qayta tanday qaghugha mәjbýr.

Al, bizding boksshylarymyz ne istedi? Sport – ómirding bir bólshegi bolghandyqtan onda әdildik pen әdiletsizdik qamshynyng órimindey qatar jýretinin bile túra olar ózbekter sekildi ólgen-tirilgenine qaramay aiqasudyn, sonyng arqasynda ózinning qarsylasynnan basym ekendigindi elding bәrine eriksiz moyyndatudyng ornyna «men jendim dep oiladym», «qazylar mening jenisimdi úrlap aldy» dep aqtalumen әlek. Al, býkil qazaq, sonyng ishinde mening ózim de airyqsha ýmit artqan Jәnibek Álimhanúly әlgi sózderdi de aita almaydy! Men keshegi sol aiqasty býgin erinbey otyryp, asyqpay qaytadan kórdim. 1-shi raunda Jәnibek 1 de soqqy bergen joq! Ýziliste qúramanyng bas bapkeri Myrzaghaly Aytjan: «Oyan!» dese de oyanghan joq... 2-shi raundta 1 ghana soqqy berdi! Ayqyn jenilip jatqanyn ózi de, bas bapker de kórip túr. Aytyp oyata almaghan Aytjan nemese boksshynyng jeke bapkeri (tipti onyng ornynda basqa jattyqtyrushy bolghanda da) ekinshi ýziliste, songhy raundtyng aldynda ne isteui kerek edi? Olardyng bireui bayaghy Múhtarhan Dildәbekovti Sidney olimpiadasynda "sabaghan" bapkeri Núrghaly Safiullin sekildi: «Sen qazaq emessing be?!» dep, Jәnibekting jaghynan ayamay tartyp-tartyp jiberui kerek edi!.. Shәkirti qazaqtyng namysyn qoldan berip jatqanyna jany shyghyp kete jazdaghan azamattyng  sol tapqyrlyghy, sol erligi búlardyng esine nege týspedi eken? Sirә, Núrghaliday jandary kýie qoymasa kerek...

 

Qazaqtyng qazaqtan basqa dosy joq! Bolmaydy da!

«Angliyanyng dostary joq, tek últtyq mýddesi ghana bar!»

U.Cherchilli

2000-jyldan beri әr olimpiadada eng bolmaghanda bir qazaq (bәri boksshy taghy da) altynnan alqa taghyp, qazaqtyng abyroyyn aman alyp qalyp jýr edi. Biyl myna namyssyz, jigersiz qúramanyng jigitterining «arqasynda» oghan da iline almay qalatyn týrimiz bar. Onyng ýstine finalda Daniyar Eleusinov júlqynyp túrghan ózbek jigitimen kezdesedi. Ózbek bapkerleri shәkirtterine  «basqadan jenilseng de, qazaqtan jenilme!» dep tapsyrma beredi degen qaueset bar. Men óz basym sol sózding shyndyghyna senemin. Nege?

Osydan shamamen 15 jylday búryn Ózbekstanmen shekaralas ózimning tughan ólkem Keleske bir barghanymda, erte túryp ýirenip qalghan әdet, teledidardy qossam, ózbek arnasynan olardyng memlekettik gimni oinap, beynesujetin berip jatyr eken. Gimnde qay el bolsa da óz jetistigin kórsetedi ghoy, maghan da olardyng ne úsynatyny qyzyq bolyp, qarap otyrdym. Bir uaqytta ózbek boksshysynyng Múhtarhan Dildәbekovti tómpeshtep úryp jatqanyn úzaq uaqyt kórsetip túryp alsa bola ma! Men shalqamnan týse jazdadym. Sebebi, búlay etu 10 mln.qazaqtyng bir de bireuining oiyna kelmeydi! Kelgen kýnde de odan joghary túrghan bir basshy «Búnyng ne? Bauyrlas halyqpyz, úyat emes pe?» dep jer-jebirine jetedi...

Memlekettik gimnning (әnúran degen audarmamyz onsha sәtti emes) beynesujeti sol elding basshysy kórip, bekitken song ghana jaryqqa shyghatyn bolsa kerek. Sonda ózbekting telearna basshylary, memleketting iydeologiyasyna jauap berip otyrghan asa lauazymdy túlghalary, eng aqyry Preziydenti Ózbekstanda әli qazaq bolyp jazylyp jýrgeni bar, ózbek bop jazylyp ketkeni bar,  jalpy 4-mln-gha juyq qany qazaq túratynyn, shekaralas audandardyng qazaghy Tashkent telekanaldaryn kóretinin bilmey me? Bilgende qanday! Al, onda nege kórsetedi? Meninshe, onyng bir ghana jauaby bar, ol – qazaqtyng jigerin joyyp, ruhyn qúlatugha tyrysu. «Biz, ózbek, qazaqtan myqtymyz!» degen úghymdy últynyng jas úrpaghyna enbektegen kezinen, esin biler-bilmes shaqtan bastap sinire beru. Ne ýshin? Alys bolashaqty oilaghan memlekettik geosayasat. Ózbekstan preziydenti Islam Karimovtyng 1993-jyldary telearnadan «Biz babamyz Ámir-Temirding at túyaghymen jaulap alghan jerlerin aqylmen jaulap aluymyz kerek» dep aitqan sózi bar. Jәne ózbekter óz últynyng mýddesi túrghysynan óte dúrys istep otyr. Uinston Cherchillding ústamyna sәikes. Áytpese, olar «halyqtar dostyghy» degen úghym bar ekenin bilmey me? Biledi, jәne olar biz sekildi emes, onyng jalghan, kenestik oidan shygharylghan úghym ekenin de jaqsy biledi.

1991-jyldan beri Ózbekstandaghy qazaq mektepterin olar shamasy kelgenin jauyp, shamasy kelmegenin aralas mektepke ainaldyryp jatsa, biz jarty milliongha juyq qazaqstandyq ózbekterge qalaghanynsha ózbek mektebin ashyp, barlyq jaghdayyn jasap otyrmyz. Sonyng saldarynan olar Qazaqstanda otyryp, «Shymkent pen Taraz - ózbekting jeri» deydi...

Sporttan sayasatqa qalay ótip ketkenimizdi bilmey qaldyq. Solay boluy zandy da, sebebi ýlken sport bayaghyda-aq ýlken sayasat qúralyna ainalghan. Onyng dәl sonday ekenine naq osy Rio-de-Janeyro oimpiadasynda kózimiz anyq jetip otyr. Myrzaghaly Aytjan: «Boksshylarymyzdyng bәrine, Jәnibek Álimhanúlyna da, qoyar tittey kinәmiz joq, qolynan kelgenin ayanghan joq, «búiyrghan ketpeydi, qughan jetpeydi» dep maqaldatyp, jauyrdy jaba toqyp jatyr. Sirә, erteng elge qaytqan song jauap beretindigin oilap, әzirden óz ornynan airylyp qalmaudyng qamyn oilauda bolsa kerek... Biraq, milliondaghan qazaq pen ózbek boksshylarynyng qaysysynyng jeniske degen jigeri, últshyldyghy, namysqoylyghy joghary, qaysysyniki tómen ekenin kózimen  kórip, kónlimen tarazylap otyr. Kópti alday almaysyn.

Al, naghyz biz ansap otyrghan talapqa say aiqasqan Vasiliy Levitti әdiletsiz qazylar alqasy reseylikterge jyghyp berdi. Oghan da әlem kuә. AIBA-nyng dýrdey viyse-preziydenti Serik Qonaqbaev myrza osynday óreskel qaraulyqqa jol berip ay qarap otyr ma? Bizding bokstyng nanyn jep jýrgen sheneunikterimiz dereu narazylyq bildirip, shaghym týsirdi me eken? Týsirmese nege týsirmegen? Ukrainalyqtardyng 2012 jyly Londonda Lomachenkony sport jemqorlarynyng jemsauyna ketip bara jatqan jerinen suyryp alyp qalghan jaqsy ýlgisin nege kórmeydi?

Keng taralghan «giypertoniktin» bireui bolghandyqtan, jәne senimimnen kýdigim basym týsip jatqandyqtan boks sayysyn kórmey-aq jýr edim, eng ýkilegen ýmittiler shyqqan kezde shyday almay kók ekrannyng aldyna kóppen birge men de qadaldym. Qadalghanymdy qayteyin, «maqtaghan qyzdyn» kebin kiydi kóbi. Levit arsyzdardyng aranyna jútylyp ketti. Arasha týser, qútqarar qazaq tabylmady... Sonda da «ýmitsiz – shaytan», songhy ýmit - Ádilbek pen Daniyarda. Dychko qolagha ilinse de rizamyn...

Aytpaqshy. Londondaghy jartylay finalda teng oinasa da baghy shauyp finalgha shyqqan Ádilbek aghylshyn boksshysymen, alang qojayynymen, janyn ayap aiqasqanynyng kesirinen altynnan airylyp qalyp edi. Taghy da sonday jaghday qaytalanbas ýshin boks tarihynda – onyng ishinde olimpiada finalynda - bir-aq ret kezdesken, jeniske jetuding kópshilikting nazarynan tys tamasha bir tәsili jayly Myrzaghaly baurymmen oy bólissem dep edim. Ony kәzir jariya etsem, bizden búryn ózgelerding qoldanyp qoyary dausyz. Sondyqtan, Myrzaghaly Aytjannyng úyaly telefonyn biletin azamattar mening jeke paraqshama nemese el.poshtama (uakzhigit@mail.ru) tezirek habarlassa eken.

Ómirzaq Aqjigit, «Qazaq ýni»

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502