Kezekti enbek demalysynan oralghan artisterding jazda qayda baryp, qalay demalghandyghy turaly aqparat eldi eleng etkizeri sózsiz. Múndayda óner adamdarynyng biri shet el asyp, shet jerde tynyqqandy jón kórse, ekinshisi tughan jerding topyraghynan nәr alyp, kógine aunap, kóline shomylady. Uaqytyn jan rahatynan góri shygharmashylyq damugha arnap, kino, filimderge týsetin, әn jazyp, beyneklipter týsiretin artister de az emes. Býginde M.Áuezov teatrynyng akterleri 91-mausymda túsauy kesiletin spektakliding premierasyna dayyndyq júmystaryn bastap ketken. Osy orayda jana mausymdaghy qarbalas júmystyng aldynda akterlerdi sózge tartyp, óner sýier qauymdy janalyqtarymen habardar etkendi jón kórdik.

Shynar Asqarova, Qazaqstan Jastar odaghy syilyghynyng laureaty:

Men biyl ótken jyldargha qaraghanda әldeqayda kóbirek demalyp, tynyghyp qayttym. Olay deytinim, jyl sayyn demalysym kino salasynan, telebaghdarlamalardan týsken úsynystarmen, belgili bir jobalarmen júmys isteumen ótetin. Sondyqtan osy jyly aldyma qanday úsynys bolsa da, qansha ýlken qarjy tólense de, men biyl auylyma baryp demaluym kerek dep maqsat qoydym. Sebebi, ómirden qaytqan ýlken kisiler týsime kire bastady. Auylgha baryp aruaqty әke-sheshelerimizge arnap as bergimiz keldi. Sóitip, tughan jerim Semey oblysy Aqsuat audanyna bardym. Bir týsingenim, auyl degen - sening kindik qamyng tamghan jer, sol jerden ghana shynayy quat alyp qaytady ekensin. Al auyldan qaytyp kelgennen keyin kishkentay qyzymnyng kónilin qimay Qyrghyzstangha Ystyq kólge baryp demalyp qayttyq. Sol eki ortada telefonymdy sóndirim qoysam da, meni tauyp alghandyqtan "Ýilengender" telehikayasyna epizodtyq keyipker bolyp týstim.

Bauyrjan Manjigitov, akter:

90-mausymnyng jabyluynan keyin el qatarly demalysqa shyghyp, tuyp-ósken elim Ontýstik Qazaqstan oblysy, Maqtaaral audany,  Jetisay qalasyna jol tartyp kettim. Tughan jerding topyraghy ystyq bolady eken, jaqyn jer bolmaghan song bir jylda bir, tipti aragha eki, ýsh jyldap uaqyt salyp at izin salatyndyqtan, osy joly әiel, bala-shaghymdy alyp bardym. Dese de, teatr basshylyghy truppa mengerushiligi qyzmetin úsynghany sebepti ózge әriptesterime qaraghanda júmysqa erte shyghuyma tura keldi.

Gýlnúr Shynghysova, aktrisa:

91-mausymgha dekrettik demalystan keyin ayaq bastym. Osy uaqyt aralyghynda teatrdy, kiyeli sahnany, oinaghan roliderimdi qatty saghyndym. Shynymdy aitsam, joldasym ekeuimizding de analarymyz qaytys bolghan, sondyqtan balany ýige tastap, teatrgha kelu qiyndau boldy. Alayda, oryn alghan sebepterge qaramastan júmysqa shyghugha bel budym.  Qazir balama qayyn atam men qayyn sinilim qarap otyr. Týsinistik tanytyp, qoldau bildirgen sol kisilerge alghys aitqym keledi. Kýieuim Dәulet Erekeshev te óner adamy, býgingi kýni ekeuimiz qúrghan duetimizde jana әn jazyp, beynebayan týsiruge dayyndalyp jýrmiz.

Janat Tinbaev, akter:

90-mausymnyng jabyluyna shamaly uaqyt qalghanda qarashanyraq teatrdaghy enbek jolymdy jalghastyrugha qayta keldim. Júmys bastalghanda kino men teatr salasyn birge alyp jýru auyrlau. Sondyqtan búryn týsken "Inkәr jýrek" telehikayasynyng ekinshi mausymynyng týsirilim júmystaryn jazghy demalysqa turalap qoyghyzugha mәjbýr boldym. Týsirilimmen Qazaqstannyng biraz ónirlerin aralap shyqtym. Alayda, júmys babymen jýrgendikten demala almadym. Dese de, búl júmysqa degen qarqyn, ynta, talpynysymdy bәsendete almaydy. Oghan qosa "Sabaqty iyne sәtimen" degendey, 91-mausymda túsauy kesiletin M.Omarovanyng «Aqtastaghy Ahiko-san» dramasynan 1-tergeushining rolin aldym.  

Dayyndaghan - Móldir Bekjan

Abai.kz