Býgin oblystyq beyneleu óneri muzeyinde QR Últtyq muzeyining bastauymen QR Tәuelsizdikting 25 jyldyghyna oray «Últtyq muzey sening qalanda» atty mәdeny tur ótude. Kórme ashylghannan bastap qazirgi uaqytqa deyin 1000-nan astam kelushining kóz quanyshyna ainalghan «Altyn adam» jәdigerin tamashalaushylar sany saghat sayyn kóbeyip jatyr.

Mәdeny sayahat osy uaqytqa deyin Oral, Aqtóbe, Atyrau, Aqtau qalalarynda jalghasyn tapqan bolatyn. Tyng jobagha qyzyghushylyq tanytqandar qatary kóp boldy. Qazirgi kezde ózge de qalalardaghy ónersýier kórermen mәdeny turdyng basqa ónirlerde jalghasuyna ótinish bildirude. 

Mәdeny sayahattyng bir manyzdy túsy –Qazaqstan Respublikasynyng brendine ainalghan «Altyn adam» jәdigeri barlyq oblystar men qalalardy aralaydy. Auqymdy turdyng basty ereksheligi - tek muzey tórinde ghana túratyn baghaly múramen ózge ónir túrghyndarynyng da jaqynyraq tanysyp, týsinip, zerdeleuine jol ashu. 

«Álemge tanymal «Altyn adam» artefaktisi muzeyding betke ústar jәdigeri bolatynyna kýmәndanbaymyn»,- degen bolatyn Elbasy N.Nazarbaev. Altyn adam – Qazaqstannyng eng qúndy jәdigeri, eldigimizding basty simvoly. 

Is-shara barysynda kórermen qauym nazaryna «Últtyq muzeyge sayahat» atty beynerolik úsynyldy. Sharagha ziyaly qauym ókilderi, muzey isining mamandary, belgili qala men oblysqa qatysty túlghalar qatysyp, óz oilarymen bólisti. Otany¬myzdyng bay tarihyn týgendeu, bayandy dәstýrin tanystyru, kóneni kózding qarashyghynday saqtau barsha halyqtyng mindeti. Atalmysh irgeli joba elimizding barlyq aimaghyn qamtymaq. 

Ayta keteyik, saghat 10:00-de saltanatty týrde ashylghan kórme týngi saghat 24:00-ge deyin halyq nazaryna úsynylmaq.

Qazaq elin әlemge әigili etken Esik qorymynan tabylghan 4000-nan astam altyn әshekeylerden qúralghan «Altyn adam» tarihymyzdyng maqtanyshy, bagha jetpes múramyz. 

Altyn adam ýsh bólikten túrady: bas kiyimi, keude kiyimi, tómengi bóligi. Áshekeyler barys, búlan, tauteke, arqar, at, týrli qús beynelerin beretin «ang stiylinde» jasalghan. Bas kiyimi keyingi qazaq kiyimi ýlgilerine úqsas, biyik, shoshaq tóbeli, úzyndyghy 70 sm shamasynda. Moynynda dóngelek jýzik siyaqty altyn alqa, ish kóilegi, kókiregining túsy, jeni altyn toghalarmen órnektelgen, kamzoly qúrastyrmaly auyr belbeumen buylghan. Belbeuge angha ýqsas beyneler 16 togha japsyrylghan, ong jaghynda qyzyl qynapty úzyn semser, sol jaghynda altyn plastinalar japsyrylghan qyngha salynghan temir qanjar-aqinaq bar. Shalbar balaghyda altyn toghalarmen әshekeylengen.

Abai.kz