JENIS QASYMBEKKE AShYQ HAT

Qazaqstan Respublikasy Investisiyalar jәne Damu Ministri
QASYMBEK JENIS MAHMÚDÚLY ATYNA;

QR IDM kenesshisi әri Qoghammen baylanys bólimining mengerushisi
QÚRMANGhALY BERIK UÁLIYÚLY atyna;

«Tilge degen kózqaras, shyndap kelgende elge degen kózqaras» deydi Elbasymyz. «Til degenimiz – qay halyqtyng bolmasyn keshegi, býgingi ghana taghdyry emes, býrsigýni de taghdyry» deytini bar Momyshúlynyn.
Qazaqstan Temir Jolynyng elektrondyq vitrinasynan biylet alghan sayyn beketter men ayaldamalardyng geografiyalyq, toponimikalyq ataularynyng biylette tek orys tilinde jazylghanyn kóremiz. Eki aidan astam uaqyt búryn QTJ saytynan jaqyndaryma biylet alyp otyryp, osy mәsele boyynsha Últtyq kompaniya atyna elektrondy formatta jazbasha hat joldap, ayaldamalar men stansiyalar ataulary turaly azamattyq pikirimdi bildirgen edim.
Býgin, eki ay uaqyt ótkenine qaramastan «QTJ»ÚK» AQ Damu jónindegi viyse-preziydenti mindetin atqarushy Asylhan Qaldykózov myrzanyng jauap hatyn alyp, bir marqayyp, bir tanyrqap otyrmyn. Marqayghanym, AQ-nyng Strategiyalyq damu jәne jana tehnologiyalar jónindegi atqarushy diyrektory Asylhan myrzanyng jazuynsha, stansiya ataularyn qayta atau(qazaqylandyru dep týsininiz) mәselesining búghan deyin-aq qolgha alynghany. Osy mәsele boyynsha Investisiyalar jәne Damu ministrligine hattyng joldanuy. Tanyrqaghanym, IDM-nin, «atalghan sharalardyng qarjy salymyn qajet etpeytini» belgili bolsa da kompaniya hatyn jauapsyz qaldyrghany bolyp otyr. QTJ mәsele boyynsha ótken 2015 jyldyng 9 aqpanynda IDM-ge arnauly hat joldaghan, QTJ kompaniyasynyng jazuynsha, arada 18 ay ótse de, ministrlik kýrmeui onay mәseleni sheshpey, hatty jauapsyz qaldyrghan.
Qazaqstanda til mәselesining shiyrek ghasyrdan beri ótkir sypatta ekeni belgili. Til degende, «memlekettik til» statusy bar qazaq tilining tútas el aumaghynda jalpy qoldanysqa enip, Qazaqstan halqynyng qarym-qatynas qúralyna ainala almauy. Osy maqsatta ýkimet әr jyldary týrli baghdarlamalar jasap, milliardtaghan qarjylar bólse de, memlekettik mekemeler, qarapayym azamattar bylay túrsyn, ýkimetbasynyng ózi bir jinalysyn taza memlekettik tilde ótkize almay keledi.
«Qazaqstan Temir Joly» - Qazaqstan boyynsha eng kóp qoldanystaghy transporttyq qúral. Jeri baytaq Qazaq dalasynyng avtojoldary myng jamaulanyp, qotyrlanyp jatqandyqtan halyq at ayanymen jýretin bolsa da osy temir joly qatynasyn tandaydy. Synay sóilesek te, temir joldyng tútas Qazaqstandy baylanystyratyn eng qolayly magistrali ekeni ras. Avtojoldary men Áuejoldaryna qaraghanda halyq kóp tútynady. QTJ saytyndaghy 3 jyl búrynghy esepte, 2013 jylghy jolaushylar sany 13 078 439 adamgha jetkeni turaly kórsetilgen, odan beri búl statistika artpasa kemimegeni anyq. Oghan QTJ qyzmet kórsetuining ol uaqytqa qaraghanda jaqsara týsui men tehnikalyq jaghynan janaruyn, elding demografiyalyq ósimin negiz etip aitugha bolady.
Oylap qarasaq, jyl sayyn 15 million jolaushynyng biyletinde ayaldama ataulary Qazaq tilinde kórsetilip túratyn bolsa, búl «memlekettik tildin» halyq arasynda jalpylasuyna qanshalyqty orasan ýles bolatyn edi. Bir «memlekettik tildegi» biylet, qazaq tilin nasihattaytyn bir broshura ispetti. Onyng ýstine jer ataularynyng búrmalanyp, tek bir tilde kórsetilui zangha da qayshy, 25 jyl tәuelsiz ómir sýrgen memleket atyna da syn, halyqqa da qiyanat. Áli kýnge «Chu», «Aksuat» dep túrghany qúrmetti Mahmúdúy jәne Uәliyúly, sizderge de ynghaysyz kórinetin shyghar. «ALMA ATA 1», «Semipalatinsk», «Mangyshlak» dep kete beretin tasqa kertken tanbaday qazaqshalanbay túrghan ataular namysymyzgha tiyedi.
QTJ-nyng IDM-ge jazghan hatynda atauynyng ózgertilui súralyp, 85 stansiya berilgen. Búl tizimge kirmey qalghan Pavlodar men Aqmola oblystaryndaghy ayaldama ataularynyng da qazaqshalanuyn súraymyn. Búl mәseleden syrt, әue tasymalynda da Qazaqstan әuejaylary ataulary derliktey SSSR zamanyn menzep, sol uaqyttyng atauymen kodtalyp túr. Astana – Selinograd(TSE), Atyrau – Guriev(GUW), Taraz - Djambul(DMB) degen siyaqty bizge mazaq aityp túrady. Osy jәne basqa kóptegen eldimeken ataulary tәuelsizdik alghan songhy әr jyldarda Elbasynyng jarlyghymen bayyrghy qazaqty ataularyna qaytarylghan bolatyn. Arada jyldar ótse de qújattyq tanbalary ózgermey-aq qoydy.
Qosymsha da, maghan kelgen hat mazmúndaryn suret formatynda jýktedim. Pavlodar men Petropavldyng aty ózgertiluindey qiyn mәseleni emes, «eshqanday qarjy salymyn qajet etpeytin» osy sharua turaly hatty eleusiz qaldyrmaysyzdar dep ýmit etemin. El azamaty, tútynushy retinde búl mәselening býginge deyin sheshilmey keluine qanday kedergiler bolghanyn bilgim keldi. Orys tilinde súranysy bar jolaushylargha orys tilinde-aq kedergisiz qyzmet beretin, qazaq tilindegi tútynushylardyng da qajetinen shyghugha tiyis osy mәseleni jedeldetip qolgha alasyzdar, jaqyn arada nәtiyjesin halyqqa úsynasyzdar dep senemin.