Sauatsyz sayasattyn arqasynda sendelip óletin boldyq. Óz tilimizdi ózimiz sóilemek týgili qoldanudan ada bolyp bara jatyrmyz. Búl kýnde kóshege shyqsan, kózindi ashyp, ainalana qarap jýruge úyalasyn.  Tughan tilindi, tughan jerinde ózeginen teuip, ógeysitip jýrgen halyqtyng beyqam әreketi shamyna tiyedi. Átten, biraq qoldan keler shara joq. Zar qaqsaysyn, qolynnan kelse, shatpaqtatyp jazasyn, boldy, mәrtebege jetuge amalday almaysyn.

Mәselen, QTJ-nyn  myna «masqarasyn» kórip, tipten auyz ashylyp, «súmdyq» degenge til zorgha keldi. Ay, qazaqtar-ay,  deyin desem, sol qazaqtyng biri menmin. Osy kýnge deyin qansha ret poyyzgha otyryp, elektrondy biyletti alsam da, osy bir qatelerden kóz sýrinetin «súmdyqqa» mәn bermey jýre berippin. Qazirgi kýni ghalamtor degen kýshti nәrse bar. Kiresing de, keregine qaray zyrghyp, onlayn arqyly biyletindi satyp alasyn. Dәl solay Siz de QTJ-dan elektrondy biylet alsanyz, eger taza qazaq, namysty,  tilin shoyyn joldyn  shylbyrynda qaldyrmaytyn,  ardaqty ana tilin qadirleytin jan bolsanyz, «Masqara» dep aiqaylap, «súmdyq» dep sanynyzdy soghar ediniz. Al búl elektrondy jol jýru qújatyn dayyndaghansymaqtar «orysshasy onsa boldy, qazaq degen sorly ghoy, sol jerde jazylyp túrghanyna da quansyn» degen siyaqty. Búl qújattaghy sóilemderding qúrylymy óte qarapayym. Sonday op-onay tirkester men sóilemderdi ondyra almaghan qyzmetkerlerdi júmysqa qalay alady eken?... 

Móldir Baqytqyzy

Abai.kz