JER REFORMALARY JÓNINDEGI KOMISSIYa MÝShELERINE

AUYLDAGhY JER REFORMASYNYNG AShYQTYGhY TURALY

     Kez kelgen dúrys sheshim qabyldau ýshin birden-bir shart – shynayy aqparattyng boluy jәne ony sheshim qabyldanghanda paydalanu. Qazirgi kezde Jer reformasy turaly Elbasynyng sheshimimen qúrylghan arnayy komissiya auyl sharuashylyghy jerlerine qatysty jer reformalaryna baghyt pen baghdar beretin, onyng naqty mehanizmin anyqtaytyn QR Jer kodeksine ótken jyly engizilgen ózgerister men tolyqtyrulardy birazdan beri talqylap jatyr. Ýkimetting mәlimeti boyynsha, elimizde qazirgi kezde 100.8 mln. gektar auyl sharuashylyghy jeri bar. Onyng 1,3 mln ga jeke menshikke satylghan, yaghny býkil jerding 1,3%-y ghana. Qalghan jerler memleketting menshiginde. Olar auyl sharuashylyq tauar óndirushilerge jalgha berilgen. Yaghni, 98,7% auyl sharuashylyghy jerleri qazirgi kezde jalgha berilip paydalanuda.

Ashyqtyqtyng joqtyghy turaly

Jeke menshikke satylghan auyl sharuashylyghy jerleri turaly mәlimetterding ashyqtyghy joqtyghynan elimiz ben halqymyzdyng jerge degen súranysyn tolyq qanaghattandyryp otyr dep aita almaymyz. Jerge baylanysty qanday aqparat ashyq emes degen zandy saual tuady.

Satylghan jerlerdi kimder satyp aldy? Olar jeke túlghalar ma, әlde zandy túlghalar ma? Jeke túlghalar bolsa, olardyng aty-jóni kim? Zandy túlghalar bolsa, ol qanday kompaniyalar? Olardyng әrqaysysyna qansha jer kólemi satyldy? QR Jer kodeksinde qarastyrylyp,ýkimetting arnayy qaulysymen bekitilgen jeke adamdar men zandy túlghalar satyp alatyn jerlerining shektelgen kólemi olar jerlerdi satyp alghanda saqtaldy ma, әlde joq pa? Jәne t.b.  kóptegen mәlimetter әli jariyalanbady.

Búl rette jer reformasynyng aqparattyq nәtiyjelerining ashyqtyghyn qoldaytyn Jer komissiyasy mýshelerining sany ósip otyrghany quanarlyq jәy dep oilaymyz. Taghy bir jaghymdy habar retinde Jer komissiyasy mýshelerining jer reformalary ashyqtyghynyng әrtýrli jaqtary  men qyrlaryn óz sózderine arqau ete bastauy. Olardyng qatarynda últtyq jәne azamattyq qoghamnyng beldi mýsheleri Múhtar Shahanov, Múrat Ábenov, Múhtar Tayjan, Dos Kóshim siyaqty azamattardyng jerge baylanysty kóptegen mәlimetter jabyqtyghyn aityp baghuda. Múrat Ábenov jer komissiyasy Jer kodeksine ózgertuler engizer aldynda әueli ol turaly tolyq zertteu jýrgizu kerektigi jóninde de sóz qozghady.

«Auyl sharuashylyq jerlerin jaldau turaly» arnayy zang qabyldau –  uaqyt talaby

Birinshiden, qazirgi kezde auyl sharuashylyq maqsatyndaghy jerlerding 98,7 payyzy jalgha berilgeni belgili, al belgisizi – ol jerlerdi kim jalgha alghany jәne ol qansha jerdi jalgha alghany. Yaghni, býgingi kýni auyl sharuashylyq maqsatyndaghy jerlerding 98,7%-y  jalgha berilip otyrghan bolsa, onyng kim ekenin jәne qansha jerdi jalgha alyp otyrghanyn biylikting halyqtan jasyryp otyrghany, elimizde jýrip jatqan jer reformalarynyng ashyqtyq dengeyining birden-bir kórsetkishi emes pe?
 Ekinshiden, jalgha berilip otyrghan jerler memleketting menshigi bolyp tabylady. Qazaqstan Azamattyq kodeksining 188 baby «Menshik qúqyghy jәne onyng qúqyghy» dep atalghan. Búl baptyng 1-shi tarmaghy boyynsha: «Menshik qúqyghy degenimiz subiektining zang qújattary arqyly tanylatyn jәne qorghalatyn ózine tiyisti mýlikti óz qalauynsha iyelenu, paydalanu jәne oghan biylik etu qúqyghy». Memleket jerdi jalgha bergende, jalgha berushi retinde onyng ainalymyn eldin, jerdin, qoghamnyn, memlekettin, auyl sharuashylyghynyng ekonomikalyq, әleumettik jәne basqa da damu baghytyna oray rettep otyruyna qúqyly. Osy jerde bir aitatyn nәrse: kim memleketting qansha jerin jalgha alyp otyr degen mәlimet qalay «qúpiya» bolady? Ýshinshiden, memleketting menshigindegi auyl sharuashylyq maqsatyndaghy jerlerding jeke jәne zandy túlghalargha jalgha beru merzimi songhy kezge deyin jabyq mәlimet bolatyn. Onyng jariyalanuy Jer komissiyasynyng júmysy bastalghanymen say keldi. Shamasy, ýkimetting Jer komissiyasyn aqparattyq kamtamasyz etuine baylanysty júmysynyng ong nәtiyjesi bolar. Osy ashylghan mәlimetterge qarasaq, Qazaqstan boyynsha 254 932 jer uchastogy jalgha berilgen. Onyng negizgi bóligi, yaghny 236 749 jer uchastogi 25 jyldan 49 jylgha deyingi merzimge eken. 
Qazirgi kezde elimizdegi auyl sharuashylyq maqsatyndaghy jerlerining 98,7 % payyzy jalgha berip paydalanyluda. 2003 jyly QR Jer kodeksi qabyldangha deyin búl kórsetkish 100 payyz bolatyn.

Jer kodeksi normalarynyng tәjiriybede iske asuyn taldau jәne jer komissiyasynyng jerding jalgha beru boyynsha qordalanghan mәselelerdi anyqtap, ony jetildiru boyynsha qúndy úsynystar jasauy, bir ýlken mәselening bar ekenin aiqyndap otyr. Ol auyl sharuashylyq jerlerin jalgha beru turaly arnayy zang qabyldau qajettigi.

Birinshiden, Jer kodeksinde auyl sharuashylyq jerlerin jalgha beru turaly mәselesine bir-aq bap arnalghan. Ádette múnday jaghdayda bizding ýkimet jalgha baylanysty súraqtardy әrtýrli  zandyq emes normativtik aktiler arqyly rettep otyratyn. Qarap otyrsaq, ýkimet búl mәseleni osy jaghynan tolyq qamtamasyz etpegen. Yaghni, auyl sharuashylyq jerlerin jalgha beru boyynsha tuyndaytyn kóptegen súraqtar jalgha berushi men jalgha alushylardyng qúzyrynda qalghan. Dәlirek aitqanda, búl jerde әkimderge bar biylikti berip qoyghan siyaqtymyz. Búnday jaghdayda "qazanshynyng erki bar, qaydan qúlaq shygharsa" degen qaghida júmys isteytinin esten shygharyp alghandaymyz. Sony paydalanyp, әkimderimizding jer mәselesin ýlken korrupsiya  oshaghyna  ainaldyrghany eshkimnen jasyryn emes.

Ekinshiden, jerdi jalgha bergen kezde jerding menshik iyesi memleket bolyp qalatynyn bәrimiz bilemiz. Bile túra sonday manyzdy da, әrdayym kózden tasa qylmaytyn jәne ony údayy baqylap otyratyn obiektini, memleketting qóz qyrynan shygharyp alghanymyz  elimiz ben halqymyzdyng mýddelerine say keletin jay emes. Búl jerde eng keminde auyl sharuashylyq jerlerin jaldau turaly arnayy zang kerektigin uaqyt ta, tәjiriybe de, memleketimizding mýddesi de talap etip otyr.  

Ýshinshiden, Auyl sharuashylyq jerlerin jalgha beru turaly arnayy zang qabyldau turaly әngime keshe Jer kodeksining jobasyn talqylap jatqan kezde shyqqan bolatyn. Jer kodeksinde búl mәselege bir-aq baptyng arnalghanynyng týp sebebi osy. Biletin adamdar osylay týsindirgen bolatyn búl mәseleni.

Tórtinshiden, jana zandy dayyndau, bizding oiymyzsha, kóp uaqytty talap ete qoymas. Onyng negizi retinde osy kýnge deyin QR auyl sharuashylyq ministrligi men Jer komissiyasynda dayyndalghan úsynystardy alugha bolady.

Qoryta aitqanda, auyl sharuashylyq jerlerin jaldau turaly turaly arnayy zang qabyldau uaqyt talaby dep sanaymyz.

Ashyqtyq degenimizge de az uaqyt bolmady

Jalpy, jer reformasyna qatysty aqparattyng ashyqtyq dengeyi, dәlirek aitsaq jabyqtyghy, býgin payda bolghan mәsele emes. Mysaly, qazirgi kezde qoldanysta jýrgen Jer kodeksining qalay júmys istep jatqandyghy turaly mәlimet óte az. Zang qabyldanghanyna 13 jyldan uaqyt ótse de, kóp mәlimet jabyq kýiinde. Mysaly, jogharyda aitylghanday, qansha adam jәne kim jer satyp aldy, satyp alghandar zandy túlgha ma, joq, jeke túlgha ma, satyp alsa, әrqaysysy qansha gektardan aldy degen saualdardyng basy ashyq túr. Esh aqparat joq. Jer turaly Kodekste zandy túlgha qansha gektar aluyna bolady, jeke túlgha qansha ala alady degen belgili bir shekteuler bar bolatyn. Osy shekteuler qalay oryndaluda? Bilmeymiz. Osy Jer Kodeksining qalay jýzege asyrylyp jatqandyghyn ghalym retinde zerttep kóreyik desek, búrynghy Jer resurstaryn basqaru agenttigi ony monopoliyagha ainaldyryp alghan. Eshbir ghylymiy-zertteu instituttaryna onday taqyryptardy bermeydi. Býkil aqparat, ózderining arnayy instituty bar, Memlekettik jer ghylymiy-zerttteu ortalyghy degen, tek soghan ghana beriledi, basqa instituttardyng qúqyghyna shekteu qoyylghan. Yaghni, taqyryptyng ózi monopoliyagha ainalyp ketip otyr.  Onyng ýstine, jogharyda aitylghanday Jer kodeksi júmys istegenine biyl attay 13 jyl boldy. Osy merzim ishinde Ýkimet bir ret te parlament aldynda búl kodeks qalay júmys isteude dep esep bergen joq. Onday esepti Ýkimetten parlament te súraghan joq.
Kim qansha gektar jer tegin aldy?

Jogharyda aitylghanday, elimizding auyl sharuashylyq maqsatyndaghy jerlerining býgingi kýni resmy mәlimetter boyynsha 1,3 mln ga jeke menshikke satylghan, yaghny býkil jerding 1,3 payyzy ghana. Mening oiymsha, jeke menshikke satylghan auyl sharuashylyq jerlerining kólemi turaly aqparat ýlken kýmәn tudyrady.

Endi elimizde osy kýnge deyin qansha gektar auyl sharuashylyghy  jerleri jeke menshikting qolyna ótti degen saualdy qarastyrayyq. 2003 jyly Jer kodeksi qabyldanghan kezde, onyng 170-shi babynyng 3-shi punkti tómendegishe jazylghan bolatyn: « Mәmileler jasalghan kezde qoldanysta bolghan zandargha sәikes, sharua nemese fermer qojalyghyn jәne tauarly auyl sharuashylyghy óndirisin jýrgizu ýshin jer uchaskesine túraqty jer paydalanu qúqyghyn (úzaq merzimdi jer paydalanu qúqyghyn) memleketten búghan deyin satyp alghan Qazaqstan Respublikasynyng azamattary men memlekettik emes zandy túlghalary, osy kodeks qoldanysqa engizilgen kezden bastap, osy kodekste belgilengen jer uchaskeleri normalarynyng sheginde jekemenshik qúqyghyn satyp alugha qosymsha tólemaqy alynbay, jer uchaskelerining menshik iyelerine ainalady».
    QR Jer kodeksi boyynsha jer memlekettik menshikten jeke menshikke tek satu arqyly ótetini belgilengen bolatyn. Sóite túra, Jer kodeksining 170-babynyng 3-tarmaghynda 2003 jylghy zang qabyldanghangha deyin jerdi túraqty jәne uaqytsha paydalanugha alghan adamdar ýshin jerding tegin beriletini aitylghan jәne zandastyrylghan. Osy adamdar ghana jerdi tegin iyelenuge mýmkindik aldy. Olargha osy bap boyynsha keminde shúrayly degen 4,5-5 million gektar jer tegin berildi.

90 jyldardyng sonyna qaray Qazaqstanda eng shúrayly degen 31,7 million gektar bar edi. Onyng 57 payyzy Qostanay, Soltýstik Qazaqstan jәne Aqmola oblystarynda ornalasqan. Astyq shyghatyn negizgi aimaqtar da osy oblystarda. Endi qaranyzdar, 2003 jylghy jer kodeksining jobasyn lobbist retinde әzirletken – «Agrarlyq» partiya bolatyn. Búl partiyany qarjylandyrghan iri astyq kompaniyalary. Mine, osylar eng shúrayly jerlerdi bir tenge tólemesten qanjyghalaryna baylady. Elding aqsha tólep qoly jetpegen jerlerin osy kompaniyalar kók tiynsyz-aq iyelenip ketti. 1990 jyldary bizdi biylikting onbay aldaghanyna sonda kózimiz jetti. Sol jyldary qabyldanghan zandar boyynsha, memleket jerdi paydalanu qúqyn ghana satatyn. Jerding iyesi – memleket edi. Biylik sonda «biz tek paydalanu qúqyghyn satyp jatyrmyz, al jerding ózi satylmaydy, ol memleketting menshiginde qalady» degen bolatyn. Demek, biyliktegiler qaltalylargha jerdi paydalanu qúqyghyn satyp, 2003 jyly jer kodeksin qabyldau arqyly ol jerlerding jeke menshikke ótuin zandastyryp berdi. Barlyq mәsele aldyn ala kelisilgeni kózge úryp túr.

«Qostanay oblysynda 217 myng gektar jer satyldy» deydi, al resmy mәlimet - 21 myng gektar

Bir «qyzyq» mәlimetke nazar audarayyq. 2007 jyldyng 15  qarashasynda jariyalanghan mәlimetterge sýiensek, osy kezge deyin auylsharuashylyghy maqsatyndaghy 86 mln gektar jerding 499,4 myng gektary satylghan. Onyng 306 myny - Almaty oblysynda, 16 myny – Aqmola oblysynda, 12 myny – Aqtóbe oblysynda, 21 myny – Qostanay oblysynda jәne 20 myny – Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy jerler. Baspasózde «Qostanay oblysynda 217 myng gektar jer satyldy» degen mәlimet taratyldy. Al bizding qolymyzda osy oblysta nebәri 21 myny satyldy degen resmy aqparat bar. Sonda qalghan jerler qay uaqytta satylyp ketken? Ony satyp jýrgen kimder? Búl tegin berilgen jerler ekeni týsinikti shyghar.

Osy aitylghan mysaldan shyghatyn qorytyndy mynau. Halyq jerding kimge satylghanyn, qanshagha berilgenin jәne qansha jerding jeke menshikke ótkenin bilui kerek. Jer saudasy qúpiyalylyqtan aryluy kerek. Jer kodeksi at tóbelindey oligarhtardyn, astyq kompaniyalardyng mýddesin qorghau ýshin qabyldanghan. Jer kodeksi qabyldanbay túryp biz astyq kompaniyalarynyng tizimin jariyalap, kitap shygharghanbyz. Ol kezde úsaq kompaniyalardyng sany óte kóp bolatyn. 2003 jyldan keyin olardyng sany kýrt qysqaryp, iri kompaniyalar payda boldy. Songhy jyldary ainaldyrghan bes kompaniya elimizding eksportqa shygharatyn astyghynyng 50 payyzyn beretin dengeyge jetti. Bes-aq kompaniya! Demek, Jer kodeksi solardyng mýddesinen tolyq shyghyp otyr. Olardyng әrqaysysynda bir million gektar jer bar. Búrynghy deputat Romin Madinovtyng kompaniyasynyng iyeliginde 700 myng gektar jer bar. Oghan qarasty holdingting qúramynda 50-ge juyq seriktestikter bar eken. Eki-ýsh oblysta elevatorlary da bar. Reseyding ózinde birneshe myng gektar jerge Madinov myrza qojalyq etude. Soltýstik Qazaqstan oblysynda Mәskeu meri Lujkovtyng júbayy Baturinanyng 12 elevatory bar. Qazir júmys istep otyrghan jer kodeksi osy siyaqty qaltalylardyng oiynan shyghyp otyrghangha úqsaydy. («Jas Alash» gazetinde 2008 jyldyng 15 shildesinde jariyalanghan maqalamnan ).

Ashyq boldyrmaudyng joldary

Jerge qatysty aqparattardyng ashyq emestigin biylik qanday joldarmen kamtamasyz etip otyr degen súraqqa jauap izdep kóreyik. Meninshe, jer iyelerining ashyq bolmauynyn, dәlirek aitqanda, olardy halyqtan jasyrudyng joldary әrtýrli.

Birinshi. Jerge qatysty zandarda aqparattyq ashyqtyq turaly normalardyng bolmauy.

 Ekinshi. Jer jәne taghy da basqa menshik iyelerine qatysty zandarda búl turaly aqparattardyng jabyqtyghy zanmen qamtamasyz etilui. «Jerding iri iyelenushiler turaly aqparat memlekettik qúpiya qataryna jatady. Ol turaly arnayy zang bar. Jer iyeleri turaly aqparat olardyng kelisimimen ghana jariyalanady eken. Elimizding ýlken qaltalylary, ýlken úrylary óz jaghdaylaryn jaqsy qarastyrghan eken. Onday әdildik, abyroydan júrday zandy o dýniyege attandyru kerek. Mәselen, barlyq taulardyng etekteri, shúrayly jerleri ýlken biylik basyndaghylardyng jaqyn tuystary, inileri, qyzdary jekeshelendirip alghan. Eger ol mәlimetter jariyalansa, million gektar jer iyelengen Tereshenkonyng ózi dalada qaluy әbden mýmkin. Búl túrghydaghy shyndyq ashylmay elimizdi ýlken qauipke bólegen jer mәselesining sheshilui mýmkin emes», - depti Múhtar Shahanov (qamshy.kz).

Ýshinshi. Tәjiriybede qalyptasqan, zandarymyz «rúqsat beretin» jabyqtyqty qamtamasyz etetin joldyng birine elimizdegi san myndaghan, milliondaghan jeri bar oligarhtardyng óz attaryna tirkemeui jatady.

Tórtinshi. Jer iyelerin jasyrudyng jappay taraghan joly - offshorlyq zonalarda kompaniyalardy tirkeu. Onyng birden-bir maqsaty kompaniyanyng iyelerin jasyru ekeni belgili. Al olar neden jasyrynady? Eng aldymen halyqtan jasyryp, biylikte otyrghan kezderinde qyzmet babyn paydalanyp, әrtýrli joldarmen jekeshelendirip alghan jerlerin syrt kózge kórsetpeu ýshin  dep oilaymyz. Qazirgi kezde elimizde mýlik jәne katital amnistiyasy  jýrip jatyr. Onyng merzimi jyl sonyna deyin sozylghan. Búl amnistiya arqyly osynday jerlerdi zandastyryp alady. Osymen ýshinshi ret ótkizilip jatqan búl amnistiyagha biylik te, jasyryn kapital iyeleri de әbden dәnigip alghan siyaqty. Elbasymyz búl songhy amnistiya dep qadap aitqany, keybireulerge únamay jatqan siyaqty. Olardyng kókeyindegi maqsattary mýlik pen kapital amnistiyalary jalghasyn tapqany bolar. Osy niyetterding bastauy, keshe ghana keybir deputattardyng jappay deklarasiyany engizu uaqytyn sozu kerek degen úsynystarynyng ar jaghynda  kelesi amnistiyalardy ótkizuge dayyndyq pa degen oy keledi.

Besinshi. Bizde tәjiriybede qalyptasqan, jer iyelerin jabyq etuding basty joly – ol turaly halyqqa eshtene aitpau; yaghny satylghan jer turaly mәlimetterdi jasyryn ústau. «Jerding biraz bóligi әldeqashan satylyp qoyghan. Tipti mynau Tóleby audanyndaghy eng shúrayly Qasqasu degen jerding biraz bóligin bireuler jekeshelendirip alghan. Onymen qoymay, ol jerlerdi arabtargha jalgha berip tastaghan. Sonyng kesirinen qazir jergilikti túrghyndar malyn jaya almaydy, emin-erkin kirip-shygha almaytyn boldy. Al endi osy siyaqty mәsele barlyq ónirde kezdesedi. Biraq ol nәrse esh jerde ashyq aitylmaydy» - dedi Jer komissiyanyng mýshesi Múqtar Shahanov ( ULT..KZ).

Qyzylorda oblysynda ótken jer reformasy boyynsha qoghamdyq komissiyanyng otyrysynda jurnalist Janarbek Áshimjan: «Rayymbek audanynyng ózinde barlyq jerdi tórt-aq adam bólip alghan. El qystaudan jaylaugha kóshe almaydy. Jolgha deyin menshiktep alghan», – dedi ( Baq.kz).

Altynshy. Shyndyqqa say kelmeytin mәlimetter jariyalau. Búnyng eki týrli sebebi boluy mýmkin. Biri – jerge qatysty memlekettik organdardyng eski mәlimetterdi jariyalauy, ekinshisi – әrtýrli sebeptermen jasyrghysy kelgen mәlimetterdi jariyalamau.

Ashyqtyqqa qarsy zandardy ózgertu qajettiligi

Jogharyda atap ótilgendey, jer iyelerining ashyq bolmauynyn, dәlirek aitsaq, olardyng jabyqtyghynyng basty sebepterin eng aldymen qabyldanghan jәne osy kýni júmys istep túrghan zandardan izdegen jón. Jer komissiyasynyng Qyzylorda qalasynda ótken otyrysynda Qazaqstan auyl sharuashylyghy ministri әri ýkimet basshysynyng orynbasary Asqar Myrzahmetov osy turaly bylay degen edi. «Búl mәsele búghan deyingi otyrystarda da kóterilgen. Al, endi, ol tizim (iri jer iyelenushileri – avt.) qazir mine tolyq anyqtalugha jaqyn. Biraq búl jerde bir mәsele bar. Biz endi zandy da eskeruimiz qajet. Zanda aitylghan, ol menshik iyesening kelisimi bolsa, sonda ghana ony jariyalaugha bolady, yaghny ol jerde belgili dәrejede shekteu bar. Qazir biz sol jóninde kelisip jatyrmyz. Eger olardyng kelisimi bolghan jaghdayda ony jariyalaugha bolady. Al eger kelisim bolmaghan jaghdayda zang jaghynan belgili bir problemalar tuyndauy da mýmkin».

Qoldanystaghy zannamagha sәikes, iri jer iyelenushileri turaly aqparat qúpiya mәlimetterge jatady.  Búl jerde, mening oiymsha, qazirgi júmys istep túrghan zandar jeke bir adamdar men olardyng belgili bir toptarynyng mýddesi ýshin jasalghan. Eger onday zandar auylsharuashylyq jerleri iyelerining aty-jónin, olar qansha jer satyp alghanyn jariyalaugha kedergi keletin bolsa, onday zandardy ózgertu kerek. Songhy jyldary elimiz ben әlem elderinde ashyqtyq pen jariyalyq qaghidalary basymdyq ala bastaghany halyqqa belgili. Elbasymyzdyng bes institusiyalyq reformalarynyng bastauynda da sol qaghidalar túrghany belgili. Búl birinshiden.

Ekinshiden, jer jekemenshikke satylghanda memlekettin, yaghny halyqtyng menshigi satyldy. Nege satylghan jer, onyng jana iyesi halyqtan jasyryn boluy kerek?

Ýshinshiden, nege biylik at tóbelindey toptyng mýddesin qorghaugha yntaly bola beredi? Elbasynyng arnauly tapsyrmasymen qúrylghan Jer turaly komissiya jerge baylanysty payda bolghan, jer reformasynyng algha basuyna kedergi bolyp túrghan, halyq pen biylikting arasyn ajyratyp túrghan mәselelerdi sheshu ýshin qúrylghan emes pe edi? Endi at tóbelindey toptyng mýddesi ýshin jalpy halqymyzdyng mýddesin jerge taptaymyz ba? Yaghni, at tóbelindey latifundisterding qúqyghy bar da, sany 18 milliongha juyq Qazaqstan halqynyng qúqyghy joq bolghany ghoy?

Meninshe, búl jaghdayda osy kýnge deyin jeke menshikke satylghan auylsharuashylyq jerlerin memleketting menshigine qaytaru kerek, yaghny nasionalizasiya jasau kerek. Bir jaghynan, búl shara jerdi bólip alghan biylik iyelerine únamasy aiqyn. «Óz» jerlerinen óz qolymen airylmaytyny da anyq.

Taghy bir anyghy – memleketting qolynda osynday «qaru» bar ekendigi. Basqa jol qalmasa osy joldy qoldanudy erteng halyq súraytyny. Ekinshi jaghynan, jeke menshikke ótken auyl sharuashylyq maqsatyndaghy jerlerdi nasionalizasiyalau turaly sheshim kabyldau elimiz ýshin tanqalarlyq jaghday emes dep oilaymyn.

Birinshiden, 2007-2008 jyldary tyghyryqqa tyghylghan jýie qúrushy bankterdi qútqaru ýshin ýkimet Últtyq qordan 10 mlrd AQSh dollaryna olardyng aksiiyalaryn satyp alghan bolatyn.

Ekinshiden, nasionalizasiyalaudy kez-kelgen memleket últtyq jәne memlekettik mýdde ýshin qoldanatyn qúral bolyp tabylady. Mysaly, ótken ghasyrdyng 70-80-shi jyldary kóptegen Batys Evropa elderi memleket menshigining ýlesin kóteruge paydalanghan bolatyn.

Ýshinshiden, qazirgi kezde jeke menshikke ótip ketken jerlerding kólemi asa kóp emes. Ol bar bolghany 1,3 % ghana. Ol jerlerdi memleket menshigine qaytaryp alu, biylikte sayasy jiger bolsa ýlken qiyndyq tudyra qoymas dep oilaymyn.

Tórtinshiden, bizding memleketimizde nasionalizasiya jasau turaly zang búrynnan beri dayyndalyp, uaqytyn kýtip túrghan siyaqty. Besinshiden. Jogharyda aitylghanday, elimizde nasionalizasiya jasau bankterdi qútqaru ýshin, yaghny aqshalylardy aqshalarynan aiyrmau ýshin qoldanylsa, búl joly jalpy halyqqa jerin qaytaryp beru ýshin qoldanu ýshin paydalanuy bek mýmkin.

Ashyqtyq bolmauynyng sebepteri turaly

Jerge qatysty aqparattardyng jabyq boluynyng qanday sebepteri bar degen súraqtar qarastyrylyp otyrghan mәselening kelesi bir bóligi bolyp tabylady. Eng aldymen, búl aqparattar kimnen qúpiya? Áriyne satqan jәne satyp alghan adamdar ýshin onday mәlimetter qúpiya emes. Biylikke de olar qúpiya emes. Yaghni, olar jalpy halyq ýshin ghana qúpiya. Nege? Búl jerge qatysty kóptegen aqparattyng jabyq boluy kimge qajet, kimge tiyimdi?

Jerge baylanysty aqparattardyng ashyq bolmauynyng sebepterin qarastyryp kóreyik. Birinshiden, Múqtar Shahanov aghamyz aitqanday, «Eger ol mәlimetter jariyalansa, million gektar jer iyelengen Tereshenkonyng ózi dalada qaluy әbden mýmkin. Búl túrghydaghy shyndyq ashylmay elimizdi ýlken qauipke bólegen jer mәselesining sheshilui mýmkin emes».

Ekinshiden, biylikpen qabysyp ketken biznes ókilderi de, yaghny oligarhtarymyz da jerden «óz ýlesterinsiz» qalmaghan siyaqty. Ýshinshiden, jerding negizgi bóligin ózderining qalauynsha» bólip alghan ataqty da attary belgisiz de bolyp otyrghan iri jer iyeleri. Olardy ótken ghasyrdyng 90-shy jyldarynan beri halyq latifundister dep aityp keledi.

Tórtinshiden, jergilikti әkimder. Jerding «qazanshysy» bolghan olardyng qanjyghasyndaghy jer turaly mәlimetterding jasyryn boluyna mýddeli emes dep qalay aitasyn. Onyng ýstine, «qazanshynyng erki bar qaydan qúlaq shygharsa» qaghidasymen júmys isteuge mýmkindigi bolghan әkimder ózderine berilgen jer turaly qúqyqty qalay paydalanghanyn kórseter ashyqtyq ýderisterin qalay qolday qoysyn.

Ashyqtyqty qamtamasyz etu joldary

Jerge qatysty aqparattyng ashyq emestigi, qazirgi kezde elimizde «jer dauyna» baylanysty qalyptasqan әleumettik shiyelenisterding birden-bir sebebi bolyp tabylady. Búl daular biylik pen halyqtyng arasyn ajyratyp, halyqtyng biylikke degen senimi men ýmitin azaytqannan basqa ne әperedi? 
Songhy jyldary býkil órkeniyeti elderde bastau alghan ashyqtyq ýderisteri bizge de jat emes. Óitkeni, bizding biylik te búl mәsele boyynsha elimizde qordalanyp qalghan mәselelerdi sheshu ýshin alghashqy júmystardy da bastap jatqan siyaqty. Osy orayda, bizge jerge qatysty aqparatty da ashu qajet.

Búl jerde, eng aldymen Jer kodeksine arnayy bap engizip, ol bapta jer turaly qanday aqparattar men mәlimetter ashyq boluy belgilenui kerek.

Ekinshiden, jerge qatysty normativtik aktilerdi jogharyda atalghan ashyqtyq talaptaryna sәikestigin qamtamasyz etu maqsatymen qayta qarap ótken lazym.

Ýshinshiden, jerding inventarizasiyasyn ashyqtyq túrghysynan qayta bir qaraghan artyqtyq etpes edi.

Tórtinshiden, jer kadastryn ashyq etip dayyndau kerek.

Jalpy, elimizde jerge qatysty, ony qúqyqtyq jaghynan retteytin QR Jer kodeksinin, ótken jyldyng qarasha aiynda oghan engizilgen ózgertuler men tolyqtyrulardyng birden-bir osal túsy – olardyng ashyq emestigi, jalpy halyqtan jasyryn ekendigi. Onyng basty sebebi, ol aqparattardyng jalpy Qazaqstan halqynyng emes, « at tóbelindey» toptyng mýddesin qorghauynda dep oilaymyz. Qazir Elbasymyzdyng sheshimimen arnayy Jer reformalary jónindegi komissiya júmys isteude.

«Biz halyqqa únamaytyn zangha zәru emespiz», - degen bolatyn Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N. Nazarbaev. Bizge de keregi sol.

Qazaqstan qoghamyn jýieli zertteuler

institutynyng diyrektory,

ekonomika ghylymdarynyndoktory,

professor Toqtar Esirkepov

Abai.kz