Abaydyng tolyq adam ilimi, túnghyiyq ta, tereng ilim. Oghan boylaghan sayyn, ózining sheksiz әlemine batyryp alyp ketedi. Múnysy nelikten eken... Adam balasynyng dýniyege keluinen bastap o dýniyege deyingi tolghaular... әlemning jaratylys syrlary... ghúmyr men tirshilikting mәn maghanalary... adamnyng bitim bolmysy... qazaqtyng mini... Mahabbat, ghadilet, rahym degenderding zandylyqtary taghysyn taghy...

Osynshalyqqa barghan Abaydyng jýregine, janyna tiygen nendey qúdiret eken. Menimshe múnyng týbinde bir ghana haqtyq jatsa kerek. «Lay sugha  may bitpes qoy ótkenge» degen óleninde:

Kýni-týni oiymda bir-aq tәniri,
Ózine qúmar qylghan onyng әmri.

Abaytanushylar, Abaydy zertteushiler, Abay ilimine tereng boylaushylar Abaydy tolyq týgelimen zerttep boldym dep aitpasa kerek. Nege deseniz óitkeni, Abay ilimin ómir boyy zertteuge bolady. Sodan son, Abaydy dәripteuge kóshesin, nemese soghan amal qylasyn, sening ghúmyr boyy aldynnan shyghyp jatsa, odan qalaysha bas tartasyn. Qalaysha, boldym dep aita alasyn.

Sonymen men de Abay men Shahkәrim aitqan jan men tәn úghymyna kishkene týsinikteme yaky ne nәrse ekenin bir oy jýrgizip bilip jýrelik. Búl bizding eki ómirimizge de, bek qajet bilmektik dýr.

Hakim Abay ózining biz belgilep san qoyyp alghan (qyryq ýshinshi) qara sózinde: «Adam úghly eki nәrseden: biri-tәn, biri-jan» - dep keltiredi.

Abaydyng tolyq adam ilimi, túnghyiyq ta, tereng ilim. Oghan boylaghan sayyn, ózining sheksiz әlemine batyryp alyp ketedi. Múnysy nelikten eken... Adam balasynyng dýniyege keluinen bastap o dýniyege deyingi tolghaular... әlemning jaratylys syrlary... ghúmyr men tirshilikting mәn maghanalary... adamnyng bitim bolmysy... qazaqtyng mini... Mahabbat, ghadilet, rahym degenderding zandylyqtary taghysyn taghy...

Osynshalyqqa barghan Abaydyng jýregine, janyna tiygen nendey qúdiret eken. Menimshe múnyng týbinde bir ghana haqtyq jatsa kerek. «Lay sugha  may bitpes qoy ótkenge» degen óleninde:

Kýni-týni oiymda bir-aq tәniri,
Ózine qúmar qylghan onyng әmri.

Abaytanushylar, Abaydy zertteushiler, Abay ilimine tereng boylaushylar Abaydy tolyq týgelimen zerttep boldym dep aitpasa kerek. Nege deseniz óitkeni, Abay ilimin ómir boyy zertteuge bolady. Sodan son, Abaydy dәripteuge kóshesin, nemese soghan amal qylasyn, sening ghúmyr boyy aldynnan shyghyp jatsa, odan qalaysha bas tartasyn. Qalaysha, boldym dep aita alasyn.

Sonymen men de Abay men Shahkәrim aitqan jan men tәn úghymyna kishkene týsinikteme yaky ne nәrse ekenin bir oy jýrgizip bilip jýrelik. Búl bizding eki ómirimizge de, bek qajet bilmektik dýr.

Hakim Abay ózining biz belgilep san qoyyp alghan (qyryq ýshinshi) qara sózinde: «Adam úghly eki nәrseden: biri-tәn, biri-jan» - dep keltiredi.

Aldymenen jandy tәnnen bólek týsinu ýshin myna bir Hakim Abaydyng ólenine ýnilelik.

Jýrekting kózi ashylsa,
Haqtyqtyng týser sәulesi.
Ishtegi kirdi qashyrsa,
Adamnyng hikmet keudesi.

tórt jumaq ólenmenen jannyng arnasy men azyghyn kórsetip bergen.

«Jýrekting kózi ashylsa» - deydi. Jýrek: «men adamnyng denesining patshasymyn, qan menen taraydy, jan mende meken qylady, mensiz tirshilik joq» (on jetinshi qara sóz) yaghny jýrekti taza ústau kerek, qaraysa aghartu qajet. Haqtyq degenimiz - shyndyqtyng eng shyny, jaratushy - Tәniri.

Al, «ishtegi kirdi qashyrsa» jaman qasiyetterden ada jýrip, piyili týzu bolmaqqa úmtylu. Hikmet-keremet, syr, aqyl ghajayyptary jәne kóp maghanada qoldanylady. Demek adam ózin jan dep bilip tәnning keri pighylynan, әreketinen tyiyludy kózdeydi. Osyndaylarymyzdy saqtaghanymyzda ghana jandy bile alamyz.

«Jan quaty deytúghyn kuat-bek kóp nәrse, bәrin múnda jazargha uaqyt sighyzbaydy» - dese; «búl quattyng ishinde ýsh artyq quat bar, ziynhar, sony joghaltyp alu jaramas. Ol joghalsa, adam úghly hayuan bolady. Adamshylyqtan shyqty.

Bireui... ne kórdin, ne estidin, әrneshik bildin, sony tezirek úghyp, úqqandyqpenen túrmay, arty qaydan shyghady, aldy qayda barady - sol eki jaghyna aqyl jiberip qaramaq. Bireui... ne nәrseni estip, kórip bildin, hosh keldi, qazir soghan úqsaghandardy tekseresin. Ýshinshisi, jýrekti maqtanshaqtyq, payda kýnemdik, jenildik, salghyrttyq - búl tórt nәrse birlәn saqtasa, sonda syrttan ishke barghan әr nәrsening sureti jýrekting ainasyna anyq rәushan bolyp týsedi» - dep aita kelip; «... soghan úqqan ishtegi jan quatymen jighan nәrsening aty aqyl, ghylym edi ghoy...» - dep anyqtama beredi.

Abay múrasyn jalghastyrushy, Abaydyng nemere inisi ghúlama Shahkәrim jan turaly kóp oilap zerttegen. Sonyng jetesine jetkizip ketken bitim - bolmysy qaytalanbas erekshe túghyry biyik, oishyl aqyn.

Shyndy bilmek oilasang sen
Aldymenen jandy bil, -

Jandy biyik oryngha qoyady.

Danyshpan Shahkәrim ózining «Ýsh anyq» filasofiyalyq traktatynda jәne ólenderinde, «Neden barmyn?»  «Ne qylghan jón?» «Joghalama jan ólgen son» degen súraqtargha jauap beredi. Ony Abay dәstýri boyynsha sabaqtastyrady.

«Ýsh anyq» traktatynda «...jan әr týrge týsedi mәselen, instinkt - sezimdi jan, soznanie - anghararlyq jan, mysli - oilaytyn jan, um - aqyldy jan...» Osylay týsinikteme bere otyryp, «... menimshe újdan (ynsap, meyrim, әdilet) - jannyng tilegi. Nege deseniz, jan tipti joghalmaytyn, búzylmaytyn, barghan sayyn jogharylaytyn nәrse. Sondyqtan tezirek jogharylaugha sebep kerek qylady. Mәselen, taza dene, taza tolyq minez, oy ister kerek qylady...»

«Neden barmyn?» degenge kelsek ghúlama Shahkәrim

Janymyz kýnnen kelgen núrdan,
Tәnimiz topyraq pen sudan jaralghan.

Jannyng joghalmaytynyn «Jaryq núrdan jaralghan kýn joghalmas» joghary týpie qúdiretimen menzeydi.

Jaralys basy qozghalys,
Qozghalysqa kerek qolghabys.
Jan de meyli bir mәn de,
Sol quatpen bol tanys.
Álemdi sol mәn jaratqan.

Jaralysty joghary satygha siltep. Týp iyeni «jan» , «mәn» degen balama sózben berip әlemdi «mәn» «jan» jaratqan dep oy týiedi.

«Joghalama jan ólgen son?» degen súraqqa...

Ghibrat qylar artyna iz qaldyrsan
Shyn baqyt, osyny úq mәngilik ólmeysin.

Demek onsyz-aq, ólmeytin janymyz o dýniyelik bolsada, búl dýniyede qaldyrghan ghibratty ister búl dýniyede óltirmeytinin aityp otyr.

«Ne qylghan jón?» yaghny adamdy ruhany ilimdermen jetildiru, adamshyldyqpen jýru, búl dýniyening qyzyqtaryna aldanbastyqqa bastap túr.

Osy oryda aita ketetin bir jәit. Jan men qosa «Ruh» degen bar ol ne nәrse?

Ruh - jannyng syrtqy qabaty nemese adam denesi jan bolsa, onyng syrtyn jauyp qorghap túratyn kiyimi bolghanday ruhta sonday sipetti. Jannan qalau shyghady. Jannyng sanasy ruh arqyly adamnyng býkil bolmysyna taraydy. Sóitip jannyng ruhy adamgha quat bolyp, jan onyng ómirin basqarady.

Anyqty bilmes dinshilder,
Ózimshil, oisyz, kýnshilder.
«Janyndy joldan qosty» - dep
Shariat aityp kýnkilder,
Oyynda bittey suәle joq.

Ghúlama Shahkәrim «Jaralys basy qozghalys» demekshi jan әuelde bar bolatynyn qatty eskertedi.

«Ýsh anyqta» «... Jaratushyda bilim bar, ólgen sonda bir týrli jan tirshiligi bar! Jannyng eki ómirde de azyghy újdan - sovesti deumen eshkim de esh nәrseden kemdik kórmeydi. Tipti, búl jogharylaudyng eng zor jәrdemi...» - dep oiyn týiindeydi.

Hakim Abaydyng (jetinshi) qara sózinde: «Sol óristetip, órisimizdi úzartyp, qúmarlanyp jighan qazynamyzdy kóbeytsek kerek, búl jannyng tamaghy edi. Tәnnen jan artyq edi, tәndi jangha bas úrghyzu kerek edi. Joq, biz olay qylmadyq úzaqtay shulap, qarghaday barqyldap, auyldaghy boqtyqtan úzamadyq. Jan bizdi jas kýnimizde biylep jýr eken. Er jetken son, kýsh engen son, oghan biyletpedik, Jandy tәnge bas úrghyzdyq, eshnәrsege kónilmenen qaramadyq, kózbende jaqsy qaramadyq, kónil aityp túrsa, senbedik. Kózben kórgen neәrsening de syrtyn kórgenge-aq toydyq. Syryn qalay bolady dep kónilge salmadyq, ony bilmegen kisining nesi ketipti deymiz. Bireu ketkenin aitsa: «Oy tәnir-ay, kimnen kim artyq deysin!» - deymiz, artyghyn bilmeymiz, aityp túrsa úqpaymyz.

Kókirekte sәule joq, kónilde senim joq. Qúr kózbenen kórgen bizding hayuan maldan nemiz artyq? Qayta, bala kýnimizde jaqsy ekenbiz. Bilsek te, bilmesek te, bilseke eken degen adamnyng balasy ekenbiz. Eni osy kýnde hayuannan da jamanbyz. Hayuan bilmeydi, bilemin dep talaspaydy. Biz týk bilmeymiz, biz de bilemiz dep nadandyghymyzdy bilimdilikke bermey talasqanda, óler - tirilerimizdi bilmey, kýre tamyrymyzdy adyraytyp ketemiz.» - dep tereng sóz sabaqtaydy. Abay әriyne ózi bilmegen emes, bilgen ózininde pende ekenin, nәpsi shaytan qalmaytyndyghyn, ózgelerge múndaylardy bilip jýru kerek ekenin, uaqytty bosqa ótkizbey bilmektikke qúmarlanugha ózgelerden sabaq alugha, bar tynysyn jariyalaghanday aityp otyr.

Osy ómirde jan men tәn birine-biri arpalysumen ótude jan ózining jogharylauyn qalasa, tәn óz nәpsisin qandyrudy ghana oilaydy.

Tәn fizikalyq dene ol dene Shahkәrim aitqanday «tipti joghalyp ketpeydi, barlyqqa sighip bar bolyp jýredi.» - deydi.

«Sokrat hakimning sózi» (jiyrma jetinshi) qara sózinde: «Jә, sen búl aqylgha qaydan ie boldyn? әriyne, qaydan kelsede, jan degen nәrse keldi de, sonan song ie boldyn.» - deydi.

Demek jansyz adam eshqanday qozghalys jasay almaydy eshqanday oilaudy da, aqyl jýrgizudi de, sezinudi de, bilmeydi eken.

Ólse óler tabighat, adam ólmes,
Ol biraq qaytyp kelip, oinap-kýlmes.
«Meni» Men «menikinin» aiyrylghanyn
«Óldi» dep at qoyypty ónkey bilmes.

Hakim Abay jannyng mәngilik ekenin jetkizip otyr. Búl jerde «Men» jәne «Meniki» degender týsinikti shyghar.

Alla Taghala payghambarymyz s.u.s. qarata aitylghan sózinde (17sýre,85ayat): «Olar senen jan turaly súraydy. Jan dýniyesin Tәnirim ghana biledi. Senderge berilgen bilimning shegi az ghana de» - dep arnayy maghlúmat tastauynda týbi tereng qúpiya syrlar әlemi qabattasyp jatqanyn bayqaymyz.

Bizderge qaldyryp ketken myna múralardan jan men tәndi jannyng azyghyn, quatyn, kishkene bolsada aiyra bilgen shygharmyz. Ózimde shamamyz jetkenshe bildiruge tyrysyp baghudamyz ghoy, biraq jan әlemin myna kólemde týgeldey bildiruge bolmaydy. Ol ýshin kóp uaqyt, ghylym-bilim izdenister kerek.

Malda da, bar jan men tәn,
Aqyl, sezim bolmasa,
Tirshilikting nesi sәn
Terenge bet qoymasa?

Osylardy bir oilaghanymyzdan jamandyq kórmespiz...

Sonymen, Shahkәrimning myna eki shumaq ólenimen ayaqtayyq.

Ar týzeytin bir ghylym tabylmasa,
Zúlymdyqty jalghanda әdil jenbes.

Áriyne, ol ar týzeytin ghylym - Abay negizin qalaghan tolyq adam ilimi. Osy ilim tolyq zerttelip, ghylymy túrghyda jýielenip jolgha qoyylsa, qogham ýshin tendesi joq, ruhany qazyna kózine ainalary haq.

"Abay-aqparat"