Ontýstik Qazaqstan oblysy prokuraturasynyng 2016 jyldyng 1-jarty jyldyghynda qorytyndylady. Búl turaly oblys prokuraturasynyng baspasóz qyzmeti habarlady.

«2016 jyldyng ótken kezeninde prokurorlyq qadaghalaudyng negizgi basym baghyttary retinde Elbasynyng jәne Qazaqstan Respublikasy Bas Prokurorynyng tapsyrmalary men aktilerin uaqytyly jәne sapaly oryndau bolyp belgilengen», delingen habarlamada.

Bas prokuraturanyng janalyghynyng biri, ol bizding qyzmet etu salamyzgha jobalyq menedjmentti (basqaru) engizu boldy.

Bir sózben aitsaq, búl nәtiyjege baghyttalghan komandalyq júmys jәne bizding ónirimizge tәn ózekti mәselelerdi sheshuge baghyttalghan, maqsaty ózara baylanysqan biregey is-sharalar jiyntyghy.

Bas Prokuraturanyng alqasynda prokurorlyq qadaghalaudyng barlyq baghyttary boyynsha 15 joba úsynyldy. Sizder olardy kórdinizder, sondyqtan osy tәjiriybeni qabyldap, is-jýzinde jýzege asyru qajet.

«Qazirgi tanda, prokuraturamyzda eki top júmys jasauda, «Mal úrlyghyna tosqauyl» jәne «Jer salasyndaghy problemalyq mәselelerdi sheshu» atty eki jobalar jýzege asyryluda», delingen habarlamada.

Jalpy oblys kóleminde narazylyq aksiyalaryn ótkizu derekterine jol berilgen joq, qoghamdyq-sayasy jaghday túraqty.

Rúqsatsyz 17 aksiyalar oryn aldy, olarda negizi jer jәne túrghyn ýy - kommunaldyq sipattaghy mәseleler kóterilgen.  

Qadaghalau qyzmetining negizgi mindetteri retinde ónirdegi qúqyqtyq tәrtipti jәne zandylyqty qamtamasyz etu mәseleleri aiqyndaldy.

Ónirdegi túraqtylyqty qamtamasyz etude azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtaryn saqtau erekshe oryngha iye. Oblystyq prokuratura organdary 8 mynnan astam azamattyng konstitusiyalyq qúqyqtaryn, onyng ishinde 2500-ge juyghynyng enbek qúqyqtaryn qorghady.

Yqpal etu sharalarynyng nәtiyjesinde jalaqy qaryzy 3,5 esege juyq tómendetildi (55-ten 15 mln. tengege deyin).

5 mynnan astam kәmeletke tolmaghandardyng qúqyqtary qorghaldy, onyng ishinde mynnan astamy mýmkindigi shekteuli balalar (tekseru qorytyndylary Bas prokuraturamen ondy baghalanghan).

Bizding bastamamyz negizinde ómirlik qiyn jaghdaylargha úshyraghan jasóspirimder men olardyng ata-analaryna psihologiyalyq jәne qúqyqtyq kómek kórsetu ýshin әkimdikpen 1303 senim symtetigimen Krizistik qyzmet qúryldy.

Halyqtyng әleumettik jaghynan osal toptarynyng qúqyqtaryn qorghau ayasynda 800 mýgedektin, 30 qart azamattyng qúqyqtaryn búzu, sonymen qatar, atauly әleumettik kómekti negizsiz taghayyndaudyng 80 faktisi anyqtaldy.

Budjetti tolyqtyru basty baghyttardyng biri boldy.

Jyl sayyn memleket budjetine qomaqty qarjy qúiyluyna qol jetkizudemiz, aghymdaghy jyly budjet 1,8 mlrd. tengeden astam somagha tolyqty, 1,2 mlrd. tengege mýlik qaytaryldy.

63 memlekettik satyp alu konkurstarynyng qorytyndylaryn búzu arqyly 5,5 mlrd. tengeden astam qarjynyng zansyz jaratyluyna tosqauyl qoyyldy, memlekettik budjetke 31 mln.tengeden astam soma óndirildi.

Qoldanylghan sharalar nәtiyjesinde memleket menshigine 21 myn (18,6 myn.) gektargha juyq jer uchaskeleri qaytaryldy, budjetke 88 mln. tenge (204,3) óndirildi.

Eger osynyng barlyghyn tengege auystyrsaq, jarty jyldyng ózinde 9 mlrd.-tan astam qarjy, salystyrmaly týrde aitatyn bolsam oblystyq prokuratura organdaryn qarjylandyrugha bir jyldyng ózinde 1,2 mlrd. tenge bólinedi, demek 6 aidyng ózinde biz prokuraturany kýtip ústaugha bólinetin qarjydan jeti ese artyq qaytardyq, nemese búl qarajatqa 6 tiptik mektep salugha bolady (600 oryndyq).

Ákimshilik aiyppúldardy óndiru kórsetkishin 60%, (60,6%) dengeyge jetkizu turaly tapsyrmany oryndadyq.

768 kәsipkerlerding qúqyqtary qorghaldy, olardyng qúqyqtaryna qol súqqan 72 lauazym iyesi týrli jauapkershilikke tartyldy.

«Aqbúlaq», ««Júmyspen qamtu - 2020 jol kartasy», «Kәsipkerlikting jol kartasy», «Túrghyn ýy kommunaldyq sharuashylyghyn jetildiru» jәne t.b. memlekettik baghdarlamalary ýnemi baqylauda.

«Kriminogendik jaghday tirkelgen qylmystar sanynyng 10,6 payyzgha ósuimen sipattalady (2015 jyldyng 6 aiynan 18714-den 2016 jyldyng 6 aiynda 20694-ke deyin)», delingen habarlamada.

Sonymen birge, asa auyr qylmystar 23,6 payyzgha (127-den 97-ge), onyng ishinde kisi óltiru 45,5 payyzgha ( 55-ten 30-gha), qaraqshylyq 34,9 payyzgha (43-ten 28-ge), zorlau 30,1 payyzgha (163-ten 114-ke), búzaqylyq 13,6 payyzgha (1047-ten 905-ke) tómendegeni bayqalady.

Dәl osy qylmystar sanattaryna qarap, bizding oblysymyzdyng túrghyndary qoghamdaghy óz qauipsizdikterin baghalaydy.

Bas prokuraturamen bizding alayaqtyqqa qatysty qylmystyq qúqyqbúzushylyqtyng aldyn alugha qatysty júmysymyzgha ong bagha berildi.  

Qoldanylghan úiymdastyru sharalary nәtiyjesinde 7 mln. tengeden astam somagha prosessualdyq shyghyndar óndirildi, búl rette óz erkimen prosessualdyq shyghyndy óteu tәjiriybesi jasaqtaldy (olardyng somasy 2,8 mln. tengeni qúrady). 

Aghymdaghy jyldyng 6 aiynda kepilding sany 68,4% (respublika - 64,5%) qúrady, qamauda ústau 24 payyzgha azaydy, eshqayda ketpeu qolhaty mýldem qoldanylghan joq.

Azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtary qorghala otyryp, prokurorlarmen 9 zansyz ústalghan azamat bosatyldy. 15 túlghagha qatysty zansyz jedel-izdestiru sharalary qysqartyldy.

Ýsh satyly sot óndirisining engiziluine jәne aghymdaghy jyldyng 6 aiynda sotqa deyingi is jýrgizu satysynda qysqartylghan ister 54 payyzgha kóbeyine baylanysty, qylmystyq ister boyynsha jýkteme 23 payyzgha azaydy (2516-dan 1942-ge).

Memlekettik aiyptaushylardyng jazalau mәselesine qatysty tengerimdi tәsil qoldanuy jazalau tәjiriybesin 25-ten 21 payyzgha tómendeuine mýmkindik berdi, búl Respublika kóleminde ýzdik kórsetkishterding biri.

2015 jylmen salystyrghanda aghymdaghy jyldyng ótken merzimde aiyppúl jazasy belgilengen sottalushylar 9,3 payyzgha (259-dan 283-ke), bas bostandyghy shektelgender 9,4 payyzgha (319-dan 349-gha), shartty jaza taghayyndalghandar 22,3 payyzgha (192-den 235-ke) kóbeygeni bayqalady.

Bas Prokuraturanyng sybaylas jemqorlyq qylmystary boyynsha sottardy eselik aiyppúl taghayyndaugha baghyttau turaly tapsyrmasy oryndaluda, 35 túlghanyng ishinen 27-ne nemese 76 payyzyna 146 mln.tengeden astam aiyppúl belgilendi (2015 jyly-50%).

Onyng ishinde, 111 mln. tengege 20 túlghagha qatysty ýkimder nemese 77 payyzy naqty oryndaldy.

Qanaghattandyrylghan narazylyqtar 4 esege (14-ten 66-gha), qanaghattandyryluy 11,5 payyzgha kóbeydi.

Memlekettik aiypty qoldau sapasy túraqty týrde joghary - 99,8% (13 jyly - 99,3%,  14 jyly - 99,4%, 15 jyly-99,7%).

Sotta memleket mýddesin ókilettik etu salasynda bizding narazylyqtarymyzben 26 sot aktisi zangha sәikestendirildi, qaytaryp alynghan narazylyqtar joq. 

68 mln. tengeden astam somagha budjet shyghynynyng aldyn aldyq.

Zandylyqtyng búzyluyna shara kóru tiyimdiligin 100 payyzgha jetkizdik, prokurorlardyng talap tilekteri boyynsha 56 jeke úigharular shygharyldy (qatysqan prokurorlardyng 18 bayanaty boyynsha tekseruler jýrgizilip, 5 tekseru qújattary ERDR-ge tirkeldi, 1,5 mln. tengeden astam somagha 24 túlgha әkimshilik, 42 lauazym túlghalary tәrtiptik jauapkershilikke tartyldy).

Ákimshilik sot isin jýrgizu baghyty boyynsha sottardyng 15 qatelikteri týzetildi. Monopoliyagha qarsy zannama salasyndaghy әkimshilik isterdi negizsiz qysqartu tәjiriybesi joyyldy, tek eki ghana narazylyq boyynsha qúqyq búzushyny 5 mln. tengeden astam soma aiyppúldan zansyz bosatu deregining aldyn aldyq. Narazylyqtardyng qanaghattandyryluy 88% qúrady.

Búl jyly oblystyq prokuratura tarapynan aliyment óndiruge erekshe nazar audaryldy. Qoldanylghan sharalar nәtiyjesinde 11 mln. tengeden astam soma óteldi, 471 boryshker júmyssyz retinde esepke qoyyldy, 147-si naqty júmyspen qamtyldy, 58 boryshker әkimshilik jauapkershilikke tartyldy, SDTTBT-gha(ERDR) 27 qújat tirkeldi.  

Bizben qúqyqqorghau jýiesin jetildiruding belsendi sayasatyn jýrgizuge qatysty memlekettik sharalar turaly azamattardy aqparattandyru dengeyine, halyqtyng qúqyqtyq sauattylyghyn kóteruge, prokuratura organdary men jalpy qúqyqqorghau jýiesining ondy imidjining qalyptasuyna  qajetti nazar audaryluda. Búl maqsatta 36 baspasóz-maslihaty ótkizildi, 115 seminar-kenester úiymdastyryldy, 129 dóngelek ýstelder ótkizildi, BAQ-ta 1642 aqparattyq mәlimetter jariyalandy. Prokuratura organdarynyng jәne jalpy qúqyqqorghau blogynyng júmysyn aiqyndaytyn kóptegen aqparattyq-nasihattyq týsirilimder dayyndalyp, respublikalyq jәne jergilikti efirlerge shygharyldy.

Oblystyq prokuratura aqparattyq-imidjdik júmystyng sapasyn kótere otyryp, birneshe basylymdarda «Qoghamdyq pikir» - «Obshestvennoe mneniye» aidarlaryn ashty, olarda azamattardyng ondy pikirleri men alghys hattar jariyalanuda, jarty jyldyng ishinde 45-ten astamy, týsip, 42-ge juyghy jaryq kórdi.

Abai.kz