Júma, 22 Qarasha 2024
Qauip etkennen aitamyn 5746 0 pikir 27 Shilde, 2016 saghat 15:17

TERAKTILERDING ARTYNDA RESEY TÚR MA?

Terakt. Búryndary BAQ-tan búl sózdi siyrek estushi edik. Endigi qúlaghymyzgha ýirenshikti sózge ainalyp ketkeni ótirik emes. Kýn sayyn әlemning әr qalasynda jarylys, atys-shabys, qoldan úiymdastyrylghan apattar oryn aluda.

Tizbelep kórsek osy aidyng ishinde Bangladeshting Dakka qalasynda terakt bolyp 28 adam óldi. Fransiyanyng Nisse qalasynda (80 adam óldi), Týrkiyanyng Ystambúl qalasynda (50-ge juyq adam óldi), Ystambúlda taghy da atys boldy (10 adam óldi), Ankara qalasynyng qaq ortasynda atys boldy (28 adam óldi), Ankaradaghy avtobus parkinde jarylys boldy (37 adam óldi), Germaniyanyng Ansbah qalasynda terakt boldy (12 adam auyr jaraqat aldy), Munhen qalasynda jarylys boldy (9 adam óldi), Frinhaym qalasynda terakt boldy (50-den astam adam jaraqat aldy), Almatyda terakt boldy (6 adam óldi), Iraktyng Baghdat qalasynda terakt boldy(292 adam óldi) t.s.s. Erteng taghy bir qalady, taghy bir memlekette terakt bolady. Tang qalmaymyz. Osynyng artynda әldekimderding túrghany aqiqat.

Qazirgi tanda barlyq terroristik aktilerdi IShIYM-ge telip qoIY qalypty qúbylysqa ainaldy. Al IShIYM-men jalghyz kýresip jýrgen qaharman – Resey. Sony jeleu etip, Siriyagha da әskerin kirgizdi, Týrkiyamen de kektesip qaldy. Senersiz, mýmkin senbessiz, biraq Resey IShIYM-di qoldaushylardyng qatyranyn emes pe? Óitkeni sodyrlar shayqasynyng artynda «múnay soghysy» әm payda tartysy túrghany anyq qoy.

(Mariya Zaharova)

Jaqynda Resey Syrtqy isteri ministrining ókili Mariya Zaharova BAQ-qa mәlimdeme jasady. Óz sózinde Zaharova hanym: «teraktilerge qaramastan Batys elderi bizben seriktes bolghysy kelmeydi»,dep qaldy.

«Biz әrdayym aityp kelemiz. Qazir  terrorizmge qarsy kýreste birqatar eldermen jasasqan ekijaqty kelisimder kýshine enbey túr. Mysaly, Resey – NATO kenesi dәl osy maqsatta birlese otyryp kýres jýrgizu jospary bar edi. Bizding batystyq dostarymyz búghan qúlyq tanytyp otyrghan joq. Qazir europanyng ózinde teraktiler oryn alyp jatyr. Soghan qaramastan Batys elderi bizben kýsh biriktiruge qúlyqsyz»,-depti Mariya Zaharova.

RIA Novosty materialynda Resey SIM ókili Mariya Zaharova kontrterroristik júmystar jýrgizude Batys elderi Reseymen kýsh biriktiruge mýldem qarsy ekendigin jetkizgen. Eger Resey әskery әl-auqaty kýshti bolsa, antiyterroristik kýres taktikasy jogharghy dengeyde bolsa, Batys elderi ne ýshin bas tartyp otyr?

RESEY ShYNYMEN JARYLQAUShY MA, ÁLDE PAYDA TABUDYNG TYNG TÁSILI ME?

Al Týrkiyanyng Ádilet ministri Bekir Bozdaq eldegi teraktilerding arytnda kimning túrghanyn biletinin, alayda belgili sebepterge baylanysty búl aqparattyng jasyryn týrde qalatynyn aitty. Áriyne, Týrkiya men Resey arasyndaghy alauyzdyq endi-endi suyp kele jatqanda eki memleketting ortasyna ot salu oiymyzda joq. Degenmen, aradaghy talas-tartystyng sony teraktimen ayaqtalghanyn BAQ jazuda.

Al Reseyding agressiyalyq sayasatynyng jarqyn kórinisi Ukraina men aradaghy janjal bolghany belgili. Myndaghan adamnyng ómirin jalmaghan janjal әli ayaqtalghan joq. Resey anneksiyalap alghan territoriyalardan ózge, soghys sharalary jalghasyp jatqan Donesk, Lugansk jerlerinde jarylystar kýn sayyn oryn aluda. Búdan bólek Resey armiyasy Siriya jerine kirip, bombalau operasiyalaryn jýrgizgen edi.

Kýni keshe ghana Aqtóbe qalasynda atys bolghanda reseylik sayasatkerler jaghdaydy túraqtandyru ýshin әskery kómek beruge asyghyp otyrghandaryn jetkizdi. Tipti, Almatydaghy shetin oqigha kezinde de RF Preziydentining baspasóz hatshysy Dmitriy Peskov, jaghdaygha alandap otyrghandyqtaryn jetkizdi.

Post-kenestik elderdegi shetin oqighalargha Resey әskery kómek kórsetugi qúlshynyp-aq túrady. Hosh. Sonda Reseyge búdan keletip payda qanday? Resey shynymen de jarylqaushy ma, әlde búl da payda tabudyng tyng tәsili me?

Núrzat Toghjan

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270