Auzy uәli aitqyshsymaqtar «Mәngi El» iydeyasyn sýzgiden ótkizbey mýiizdey jónelgendikten, qanshama qandastarymyz dәrkýmәn oidyng shylauynda qalyp, búl taqyrypqa tiksine qaray bastady.

Sonda deymin, Orhon-Enesey bitigindegi «Mәngi-el» iydeyasyn tasqa qashap qaldyrghan Er-Týrik babalarymyz, jelmayasymen jele jortyp, ghúmyr boyy «Jerúiyqty» izdegen dýrtekti Asan qayghy babamyz, týrki epostarynda jaghy jar, tili kez bolyp alyp-erendikti nasihattap, «Jiydeli-baysyndy» jyrlaghan sayru-sulukterimiz, Siyar jәne sanlaq sahabalardyng ghúmyry – «Altyn ghasyr» men «Qútty zamandy» (júmaqqa kirui aldyn-ala sýiinshilengen, mәngilik baqytpen qauyshar qauym) ónege etip, ólendetken ozan-jyraularymyz, halqynyng aryn arlap, zaryn zarlap, mәngilik baqytpen qauyshuynyng qamyn jegen Alash ziyalylary – bәri-bәri neni múrat etkenin andamay, jaghy sembesten, qúr eles quyp sandala bergen be? Álbette, olay emes dep kesip aita alamyz...

IYә, Elbasy Joldauynda pash etilgen «Mәngi el» iydeyasyna perenauyz oppozisiyalyq pighyldaghy top ókilderi caliqaly syn aitudyng ornyna, mәseleni tolyq úghynbastan japatarmaghay kelemejdeuge kóshti. Sirә, әriptesterimizding keybiri oppozisioner bolu – Aqordadan shyqqan әrbir bastamany bas-kóz joq synay beru kerek dep oilap jýrse kerek. Bir sebepten senimsizdik tendensiyasynyng oryn aluyna keybir iydeologtardyng últtyq mýddemizge kereghar qareket etui hәm últtyq taqyryptardy qúr kózboyau etip jalaulatuy týrtki bolghan tәrizdi. Al, bazbir oqymystylarymyz iydeyanyng iske asyru tetikterin joqtaudyng ornyna mәselege doktrinalyq túrghydan bagha berip, beyne Jabbar-Haqtyng «Ál-Baqiy» sypatynan qalyng búqara maqúrym dep oilady ma, Amerikany ashqanday ysqayaqtyq tanytyp «Alla ghana mәngilik, qalghanynyng bәri ótkinshi» dep soqty. Al, shyn mәninde, «Mәngilik El» iydeyasy aumaly-tókpeli sayasat túrghysynan emes, diniy-pәlsapalyq túrghydan baghalanuy tiyis edi.

Zadynda, qanday bir qogham, qaysy bir dәuirdi alsanyz da, Allanyng jamandyqtan tyighany men jaqsylyqqa búiyrghanynda pәlendey ózgeshelik bolghan emes. Óitkeni Jabbar-Haq bekitken ilahy qúndylyqtar mәngilik (Rúm, 30). Búghan eshkim daulasa almaydy. Endeshe, ilahy qúndylyqtar mәngilik bolsa, sol qúndylyqtardy shashau shygharmay tútynghan sharghy pendelerining ruhany ghúmyry da mәngilik bolmaq. Basqasha aitqanda, Jaratushy mәngilik qúndylyqtardy izgi pendelerining mәngilik baqytpen qauyshuy ýshin bekitken. Ras, Alla-taghala «әl-auual» (bastaluynyng shegi joq) jәne «әl-baqiy» (sony joq), biraq Úly Jaratushynyng sýiikti qúldaryna әzirlegen júmaghynyng bastaluynda kesim bolghanmen, onyng sony joq (Baqara, 25). Demek, júmaqtyq qauym ýshin ómir sýru de mәngilik.

Ásili, shyn ziyalylarymyz óz últynyng tek faniylik jyrtysyn jyrtyp qoymay, aqyrettik qamyn oilauy lәzim, halqynyng mәngilik baqytpen qauyshuy ýshin osy dýniyede jamandyq ataulymen ymyrasyz kýresui shart. Jalqy túlgha júrtynan jyraq ketip «mәngilikti» nysanagha alsa da, asyl múratyna tolyq qol jetkizui neghaybyl. «Mәngilik el» bolu ýshin nanym-senimimiz hәm qoghamdyq qatynastardy retteytin qúqyqtyq normalarymyz, jalpy qúndylyqtargha degen ólshemderimiz soghan layyqty boluy kerek. Ókinishtisi, biz búl mәseleni sheshudi әli qolgha alghan joqpyz. Áytkenmen, әueli aldaghaylap izgi oidyng qylang beretinin, al onyng iske asuy ekinshi kezektegi mәsele ekenin eskersek, «mәngilik el» iydeyasynyng bizding qoghamda aityla bastaghanyna quana beruimiz kerek siyaqty. Yaghni, kejegey tamyrymyz keyin tartyp, biylikke qysastyq qylamyn dep «mәngilik el» iydeyasyn jórgeginde túnshyqtyrghansha, oipazdar men aqylmandarymyz onyng kemshil tústaryn tolyqtyryp, qoghamdyq sipatyn tarqata týsindirse qúba-qúp bolmaq.

Múhan Isahan,

Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligi Din isteri komiyteti janyndaghy Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng bólim basshysy

Abai.kz