30 tamyz. Astana. Búiyrtsa, osy kýni, osy shәrde Ata zanymyzdyng «tas shaynap, qúm týkiretin» on bes jasqa tolghanyn toylamaqpyz.  Bazbireu (júrttyng basym bóligi desek te bolar) ýshin búl data ayaghyn sozyp, arqasyn jazyp alatyn kýn. Endi biri «el aldyndaghy enbegi» ýshin syiaqy almadym dep syzdanatyn kýn. Tavtologiyanyng shylauyna týsti deseniz de, Konstitusiya kýnining (!) susyma kýnderden aiyrmasyn sezine almasanyz, arlanbanyz.

Súq sausaghynyzdy joghary shoshaytyp, «solar kinәli» deseniz boldy. Sol sekundte-aq qaptaghan sheneunikting qúlaghy shynyldap, kózderi búldyrap, ózderin kiymeshekti keyuananyng (halyqtyng proobrazy) elesi qualap, esteri ketedi. Búghan búqara men biylik arasyndaghy «optotalshyqty baylanys» dep patent alyp jatsam, tandanbanyz. Aytpaghymyz, biylghy Ata zang merekesinde shynjyrtabandy tankting shuy, úshaq soplosynyng úshqyny hәm auyr etiktermen asfalitti mórlep, auany jyrtpaqpyz. Álgi eles qughannyng esine kelgen «evrika» byltyr da bolghan... Biraq, osynyng bәri teledidargha telmirgen bala-shaghanyng qyzyghy ýshin emes. Zәude bir «Otanshyldyqty oyatu she?» degen ziyansyz saual tusa, ol da janama sebepke jaraydy.

30 tamyz. Astana. Búiyrtsa, osy kýni, osy shәrde Ata zanymyzdyng «tas shaynap, qúm týkiretin» on bes jasqa tolghanyn toylamaqpyz.  Bazbireu (júrttyng basym bóligi desek te bolar) ýshin búl data ayaghyn sozyp, arqasyn jazyp alatyn kýn. Endi biri «el aldyndaghy enbegi» ýshin syiaqy almadym dep syzdanatyn kýn. Tavtologiyanyng shylauyna týsti deseniz de, Konstitusiya kýnining (!) susyma kýnderden aiyrmasyn sezine almasanyz, arlanbanyz.

Súq sausaghynyzdy joghary shoshaytyp, «solar kinәli» deseniz boldy. Sol sekundte-aq qaptaghan sheneunikting qúlaghy shynyldap, kózderi búldyrap, ózderin kiymeshekti keyuananyng (halyqtyng proobrazy) elesi qualap, esteri ketedi. Búghan búqara men biylik arasyndaghy «optotalshyqty baylanys» dep patent alyp jatsam, tandanbanyz. Aytpaghymyz, biylghy Ata zang merekesinde shynjyrtabandy tankting shuy, úshaq soplosynyng úshqyny hәm auyr etiktermen asfalitti mórlep, auany jyrtpaqpyz. Álgi eles qughannyng esine kelgen «evrika» byltyr da bolghan... Biraq, osynyng bәri teledidargha telmirgen bala-shaghanyng qyzyghy ýshin emes. Zәude bir «Otanshyldyqty oyatu she?» degen ziyansyz saual tusa, ol da janama sebepke jaraydy.

Bizdinshe, Astanadaghy әskery sheruding mindeti - Ata zanymyzdyng myzghymastyghyn aishyqtau. Ádemi estiletinine kelisemiz. Al, elding bas qújatyna engizilgen tolyqtyrulardan song «myzghymas Konstitusiya» degenge kelispeymiz. Ony aitasyz, bizge Ata zannyng alghashqy redaksiyasyndaghy qaybir baptar únaytyn. Mysaly, birinshi Konstitusiyada jerding asty-ýstindegi baylyq halyqtyng menshigine sanalatyn. Qazirgimizde búghan qojayyn  -  memleket. Maghbat Spanovtyng dereginshe, bizde 70-75 mln tonna múnay óndiriledi desek, sonyng 10-15 payyzy ghana «Qazmúnaygazgha» tiyesili. Volifram, molibden, hrom, mys óndirudegi basqa óneshting ýlesin jazsaq, gazetimizding beti jetpeydi. Tym bolmasa, túrmystan alynghan mysaldy alyp qarayyq. Jyrtyq shúlyghynan barmaghy shyqqan ústaz «Qazaqstan qaryshtap damyp keledi, әleumettik salagha qamqory erekshe», - dep sabaq beredi. Ashy sugha toyghan mas balasyna «Araqtan úrttama, ol kәkay!» dep morali oqysa, migha qona ma? Qonbaydy. Shәkirti ústazynyng syryna qanyq boluy mýmkin, biraq әlgidey sózin әreketke iytermeler úranday qabyldaydy. Tensizdikke ishtey tepsinedi. «Ministr bola qalsam, aldymen múghalimime shúlyq әkelip berer em» dep qiyaldaydy. Sanasyna iyne súqpay-aq, biylikting sózi men isindegi qayshylyghyna (biylik degenimiz, bala úghymynda ailyqtyng jartysyn ústap qalatyn mektep diyrektorynan bastalady) qarny ashyp, qyjylyn qyrnaydy. Sizge osynday ashynghan úrpaq kerek pe? Bizdi qoyshy, biylik sharpyn buynnan shoshymaq týgili, ayaghyndaghy týgine deyin túryp ketedi. Demek, Konstitusiyany - zandardyng zany desek, ony negizge alatyn qújattar da qaltqysyz oryndalsa degen qyltima tilek qoy bizde. Biylikting briyzi dalada dauyl túrghyzady... Atqaminerler osy «kóbelek әserin» kóniline týise deymiz.

Ázirge Konstitusiya kýnining qúrmetine «Qazaq eli» monumentining qasynan sheru jasaugha 2444 sarbaz ben 285 birlik tehnika saqaday-say túr. Astananyng aspanynda 66 úshaq oinaq salamyz deydi. Qorghanys ministrligining dereknamasyna qarasanyz, keudenizdi quanysh kerneydi. Aghylshynnyng «Lend Rover», amerikannyng «Hammer» kólikteri, T-72B tankteri, BMP-2 әskery mashinalary, 122-milliymetrlik D-30 gaubisalary, «Grad», «Uragan», «Smerti» atqylau keshenderi, «Nayza» zymyran kesheni... osylay, tizimdi soza bersek bolady. Stop, «Nayza» keshenin de maqtanyshymyzgha sanaymyz ba? Esterinizde bolsa, atalmysh tehnikanyn«Sheynkman isimen» aty shyqqan-dy. Jýz milliondaghan qarjy júmsalghan joba izraili kәsipkerine de, bizding Qorghanys ministrligine de opa әkelmedi. Aldymen orynbasarlary, artynan úyaty qysyp, Danial Ahmetovtyng ózi ornyn bosatty. «Nayza», «Semser», «Aybat» keshenderine ie bolamyz dep jýrgende, sheruge sonyng bireui ghana shyqpaq. Joqtan bar jaqsy. Jaraydy, әskery sherudi memleket qorghanys qabiletimen maqtanu ýshin ótkizedi deyik. Biraq, nege 30 tamyzgha oraylastyrady? «Búnyng astarynda mynaday da mynaday sebep bar», - dep sóilegen basshy esinizde me? Joq. Respublika kýnine layyq kórinushi edi, onyng da kýntizbedegi «qyzylyn» kóp kórdik. Bizdinshe, iri auqymdaghy is-sharany Tәuelsizdik kýnine túspaldasa, qúba-qúp bolar edi. Elimizding derbestigin endi aqbauyr zymyrannyng kýshimen qorghaugha dayynbyz, qauip tónse, shekaramyzdy qanmen shemendeymiz degendi bildirer edi. Alayda, 16 jeltoqsan qan tógip, jas shyghusyz hәm tegin kelgen tabystyng merekesindey toylanady. Ótiniz jarylsa da, ókinishimiz osy.

P.S. Maqala men taqyryptyng bir-birine qatystylyghy qayda deseniz, kezinde Iogann Voligang Gyote «Zang qúdiretti, biraq biylik múqtajdyqtan da kýshtirek» dep sóz qaldyrypty. Qazirgi ahualymyzdy sipattaugha búdan artyq sóz tappadyq.

«Halyq sózi» gazeti, №7 (27.08.2010)