Qazaq eli óz tәuelsizdik ghasyrynyng besten birin toltyrdy. Búl merzim adam ómirimen eseptegende de, tarihy túrghydan alyp qaraghanda da kóp uaqyt emes. Biraq osy bir qysqa merzimge qaramastan tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy ekonomikalyq-әleumettik jәne sayasy qiynshylyqtardy ensere bilgen qazaq eli әlem moyyndaghan memleketter qataryna qosyldy. Elimizding sayasy ómiri janartylyp, týbegeyli ózgerister jasaldy. Memlekettilikting barlyq instituttary qúrylyp, ekonomikamyz naryqtyq jolgha týsti. Halyqtyng әl-auqaty jana dengeyge kóterildi, әleumettik salada jana asular baghyndyryldy. Memlekettik shekaramyz aiqyndalyp, elding tútastyghy, jerding býtindigi qamtamasyz etildi. Elbasynyng kóregendigi men erik-jigerining nәtiyjesinde Qazaqstan әlemde túnghysh ret yadrolyq qarudan bas tartyp, Semey synaq poligonyn jabuy býkil dýniyejýzining nazaryn ózine eriksiz audarghan bolatyn. Osy bir batyl qadamnyng nәtiyjesinde memleketimizding tәuelsizdigining qauipsizdigine әlemning irgeli memleketteri kepildik berdi.  Álem elderimen terezesi teng tәuelsiz memleket qúryp, ata-babalarymyzdyng ghasyrlar boyghy úly armany men maqsaty oryndaldy.

Qazaq eli tәuelsizdigining kók bayraghyn óz qolymen túnghysh kóterip, tәuelsiz Qazaqstan memleketin qúrghan – Elbasymyzdyng az jyldyng ayasynda tughan elin әlemdik qauymdastyqqa tanytqandyghyna, ózgelermen birge ózimiz de qayran qalyp, tamsanamyz. Tarihtyng qily bir kezenderinde elge Núrsúltan Nazarbaevtay Kóshbasshynyng tabyluyn  halqymyzdyng baghy dep te týsinemiz. Biylghy jyl jәne de el tәuelsizdigining jiyrma jyldyghy ghana emes, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng býkil halyqtyq saylauda aiqyn jeniske jetip, el tizginin óz qolyna alghanyna da jiyrma jyl tolady. 1991 jyly 1 jeltoqsanda qazaqstandyqtar ózderining Túnghysh Preziydentin saylap, senim artty,  el tәuelsizdigin amanat  etti, jauapkershilik jýgin arqalatty, Halyq ózderi tandaghan Kóshbasshysynyng ne isteu kerektigin biletindigine, eldi adastyrmaytynyna, tura jolgha bastaytynyna sendi. Elimiz ben halqymyzdyng sol senimin Elbasynyng tolyq aqtap otyrghandyghyna da osy kýnderi kózimiz anyq jetip otyr.

Bәri de esimizde. Qazaqstan Respublikasy Preziydentining qyzmetine kirisuge arnalghan saltanat sol jyldyn, yaghny 1991 jyldyng 10 jeltoqsanynda bolghan-dy. Preziydentting qyzmetine kirisu jәne ant beru saltanaty ejelgi halyqtyq dәstýr men qazirgi órkeniyet ýlgilerining aishyqtalghan jaghdayynda ótti. Preziydent ejelgi dәstýr boyynsha aq kiyizding ýstine kóterilip, qolyn Konstitusiyagha qoyyp, ant berdi. El aghalary Dmitriy Snegiyn, Qúdys Qojamiyarov, Eduard Ayriyh, Ybyrayymjan Qojahmetov Saray tórinde býkil halyq qoldaghan Elbasygha erekshe sәn saltanatty shapan japty, preziydenttik aiyrym belgilerin tapsyrdy. Jasy toqsannan asqan halyq aqyny Shәkir Ábenov bata berse, kórnekti jazushy, publisist, Jogharghy Kenes deputaty Ábish Kekilbaev aq jol tilegin bildirdi.

Ant beru rәsiminen keyin tebirene sóilegen Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: –Býgingi kýn – qazaq elining shejiresine mәngi enetin kýn. Tarihtyng talay búralang belesinen ótip, búl kýnge de jetip otyrmyz. Bәrin de kórgen halyqpyz, bәrine kóngen halyqpyz. Ejelden erkindikti ansap, azattyqty kóksep kele jatqan elimizding basyna talay ret baq ta ornap, baghy da tayyp, saghy da synghan, qily kezen, zar zamangha da talay úshyraghan. Ayqaylap jýrip, asharshylyqqa úrynyp, úrandap jýrip últ mýddesin úmyt­qanymyz da aqiqat. Shýkir, keshteu bolsa da es jiyp, ense kóterip, egemendi elding tuyn da tige bastadyq. Qazaq Respublikasynyng Preziydentin býkil halyq saylaghany – osy joldaghy eng biyik be­lesting biri. Elding qamyn oilaydy, namysyn jibermeydi dep bir auyzdan senim artqandarynyz ýshin shyn jýrekten alghysymdy aitamyn. Elim ýshin, halqym ýshin, Qazaqstanym ýshin tarihtyng qay synaghyna da tәuekel dep bas tiguge dayynmyn. Búl jolda eng aldymen dana halqyma, darqan elime, ata-babamnyng aruaghyna sýienemin,–dep tebirene aghynan jaryldy.

 Tarihtyng sol bir búltarysty kezeninde qazaqstandyqtar óz Kóshbasshysyn dúrys tanday bildi jәne de halyq ózderi senim artqan Núrsúltan Nazarbaevtyng tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen bastap, eldi adastyrmay,  dúrys baghytpen alyp kele jatqandyghyna da osy kýnderi kózderi anyq jetip te otyr. Halyqtyng qatelespey sol bir kezdegi dúrys tandau jasay bilgendigine osy kýnderi shýkirshilik te etemiz.

Preziydentke býkil halyq atynan ókildik berilgennen keyin 16 jeltoqsanda «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly Zan» qabyldandy. Eki kýnge talqylaugha sozylghan búl Zannyng tónireginde de  dau-damay bolmay qalghan joq. Qazaq elining óz betimen tәuelsiz memleket bola alatyndyghyna kýmәn keltirushiler de tabyldy. Olar sol bir kýdikterimen egemendikting osy bir Zanynyng әr túsyna negizsiz shabuyldar jasap ta jatty. Tipti, Qazaqstannyng derbes memleket boluyn qalamaghandar da, tәuelsizdigimizdi jaqtyrmaghandar da bolghandyghyn ne qylarsyz?! 

Tarih bizge 1991 jyldyng 16-jeltoqsanynan bas­tap Tәuelsiz memleket qúrudyng sybaghasyn úsyndy. Sóitip, elimizding tar jol, tayghaq keshuli qasiyetti sapary, azattyqtyng arpalysqa toly aq joly bastalyp edi. Elbasy ózining tughan halqyna degen senimmen tәuekel dep tәuelsiz elding irgetasyn qalaudy, ony nyghaytudy qolgha alghan bolatyn.

Elbasy Nazarbaev ózine senim artqan óz halqyna eng bir qiyn jyldardyng ózinde oryndaluy mýmkin bolmaytyn mәselege baylanysty eshqanday uәde bermedi. Halqynyng aldyndaghy bedeli sonysymen de arta týsti. Eger uәde bere qalsa, bәrin de oryndady. Boyyndaghy tua bitken qasiyeti jәne ómirlik tәjiriybemen bekigen tózim­shil­digi, sabyrlyghy, ústamdylyghy bar Tún­ghysh Preziydentimiz býkil qazaqstandyqtardy ózining ainalasyna toptastyra alatyn saya­satker jәne dara túlgha ekendigin tanytty. Osy arada bir aqiqatty aitayyq, N. Nazarbaevtyng Últ Kóshbasshysy ekendigin  Parlament qabyldaghan Konstitusiyalyq Zannan kóp búryn-aq halyqtyng ózi moyyndap ta qoyghan bolatyn.

 Elbasy N. Nazarbaevtyng «Qazaqstan joly» kitabynyng aghylshynsha núsqasynyng alghy sózinde Angliyanyng 1979-1990 jyldary ýkimetin basqar­ghan jәne  kezinde «Temir Lediy» atanghan Margaret Tetcher de tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy Qazaqstannyng Kóshbasshylyq ról atqarghandyghyn moyyndap, soghan ong bagha berip: – Memleket­terding irgesin salghan negizin qalaushylar әrdayym derlik qalypqa syimaytyn túlghalar bolyp keledi, al Núrsúltan Nazarbaevty tolyq mәninde osy sanatqa jatqyzugha bolady. Múnday kóshbasshylar óz­derine qatysty týrli ýilesimdegi qauyrt sýisinis sekildi danghaza syndy da tuyndatuy mýmkin. Mәse­lening múnday mәnisi olardyng memleketting asa manyzdy sәtterinde onyng basshylyghynda túruymen, osylaysha olargha deyin bolghandargha nemese olardan keyin keletinderge qaraghanda әldeqayda tanymal túlgha boluymen baylanysty.

Kóshbasshynyng bolmysy alda bolatyn oqighalardy qandaylyq dengeyde anyqtaydy? Oqighalar kóshbasshynyng bolmysyn qandaylyq dengeyde tanytady? Osynday súraqtargha jauap izdegen tarihshylar tútas tomdardy jazyp tastar edi. Alayda, múnday kóshbasshylar ózderining sonyndaghy tarihtaghy manyzdy izderin qaldyratyny dausyz.

Preziydent Nazarbaev Qazaqstandy býgingi shyqqan biyigine jetkizu ýshin batyldyq pen saqtyqtyng ýilesimin paydalandy. Kommunizm búghaularyn byt-shyt qylghan el ózining erekshe qazaqy qasiyetterin saqtap qaldy. Preziydent Nazarbaev ekonomika men qoghamnyng ashyqtyghyna, yaghny onyng keybir kórshileri qasarysa bas tartqan naq sonday nәrselerge úmtyldy, ol sóitip Qazaqstan ýshin halyqaralyq úiymdarda aitarlyqtay bedelge  qol jetkizdi,– dep jazghan edi.

Núrsúltan Nazarbaev memleket basshylyghyna kelgen alghashqy sәtten bastap airyqsha ereksheligi bar ózgeshe bir halyqaralyq jәne últaralyq mәseleler shiyelenisining sheshuin asyghystyqqa salmay, arandatatyn pikirlerding yghy men yrqyna jyghylmay, әlipting sonyn bagha sabyrmen, uaqyttyng talabyna, qazaqstandyq joldyng ereksheligine ýiles­tire, jan-jaqty mýddelerding týiisu nýktesin taba bilip sheshudegi  daralyghymen birden әlem nazaryn audardy. Elbasy ózining qol jetkizsem-au degen sayasy jәne últtyq biyik maqsattaryn әrdayym esinen shygharmaumen birge, oghan jetu ýshin de jalang úran kóterip,  jaqsy ataq alugha qyzyqpady. Qanday mәselede bolsyn qoldan keletin naqty mýmkin­dikterdi ghana týgel paydalanyp, evolusiyalyq jolmen túraqty ilgeri jyljy bergendi dúrys sanady. Damudyng qazaqstandyq jolyn izdestirdi, ózindik baghytty tandady. Sol qazaqstandyq damu jolynan ózge damu joldarynyng eshqaysysyn da, tipti bir­de-birin joqqa shygharghan emes, kerisinshe ózge damu joldarynyng qajettisin  alyp ta, paydalana bildi.

Elimizde damudyng ózindik joly tandalsa da, memleket tәuelsizdigining mýddeleri ózimen birge sheshilui qiyn mәselelerding de tútas tobyn algha tartty. Jana Qazaqstandy qalyptastyru jolyndaghy basty kedergilerding biri totalitarlyq jýie kerneuining tәuelsiz el mýddelerimen qiysa bermey­tindiginen de bolyp jatty. Búrynghy jýiening elesi memleket pen qogham ómirining kóptegen qyrlarynan belgili bir dәrejede kórinis berip te jatty. Múnyng ózi sharuashylyq jýrgizu men basqarudyng eski tәsil­derine boy úrushylyqtan ghana bayqalyp qoyghan joq, halyqtyng basym bóligining boygha bitken enjarlyghynan, ókimet asyraydy deytin búrynghy pighylynan da tanylyp jatty. Kózge kórine bermeytin búl kedergilerdi de Elbasynyng baysaldy sayasatynyng arqasynda jenip, ensere bildik.

Toqsanynshy jyldardyng bas kezindegi kenestik jýiening jappay ydyrauy men iydeologiyalyq bos kenistik jaghdayynda Qazaqstan da tereng bir jartastyng jaghalauyna tayap qalghan edi. Bir sózben ait­qanda kenes ýkimeti ornyqtyrghan tútas qogham bó­linip-jaryludyng az-aq aldynda túrdy. Solshyldar, onshyldar, neshe týrli últshyldar – bәri de elding qoghamdyq jәne ekonomikalyq qúrylymynyng qanday boluy kerektigi turaly aitysty, óz dә­lel­derin jetkizuge tyrysty. Bәri de әleumettik, últtyq, ekonomikalyq әdilettilikting qalpyna keluin talap etti. Solardyng bәri de óz aitqandaryn ghana dúrys sanaytyn. Tipti olardyng uәjderi men talap-tilekteri de kәdimgidey ilanymdy estiletin. Degenmen de bәri qosyla kelgende әbden shatysqan jәne kereghar týiinge ainalatyn, ol týiin barghan sayyn taryla kelip, jas tәuelsiz memlekettilikti túnshyqtyru qaupin tudyratyn. Qysqasha aitqanda búl kezde sayasat ekonomikanyng aldyna shyghyp ketken edi.Osynday jaghdayda Elbasy bәrine de sabyrlyqpen qarap, bәrining de sózin de, bózin de tauyp qoghamnyng jalpy ydyrauynyn, sayasy kózqarastardyng bólshektenip ketuining aldyn ala bildi. Elbasy senimdi ekonomikalyq negiz bolmayynsha kez-kelgen ýndeu – shaqyrulardyng elding tyghyryqqa tireluine ghana alyp keletinin basqalardan terenirek týsindi. Núrsúltan Nazar­baevtyng sol jyldardaghy ústanghan sayasaty men tiyimdi reformalary ghana elimiz­di boljap biluge bolmaytyn qúrdymnan qút­qaryp qala aldy.

Núrsúltan Nazarbaev tәuelsizdikting betbúrysty kezenderinde Memleket basshysy retinde әsirese ekonomikalyq jәne sayasy damudyng ýlgilerin taldau mәselesindegi biliksizdikke qatang qarsy túra bildi. Eshkimning oiyna kelmegen jәne de bәrine birdey jagha bermeytin, biraq ómirsheng manyzy bar sheshimderdi batyl qabyldap jatty. Elbasynyng óz kezinde: – Keyde adamdardy erkinen tys qazir barghysy kelmeytin, biraq obektivti týrde barugha tiyis jaqqa jeteleuge tura keldi, – dep aitqanyn osy kýnderi eske ala otyryp, yaghni, biylik ýshin kýres­tegi batyldyq pen biylik basyndaghy batyldyqtyng ekeui eki basqa ekendigin óz isimen dәleldey bilgendigi eriksiz sýisindiredi.

Elbasy tәuelsizdikting alghashqy kezeninen bastap últaralyq kelisimdi, el birligin memleket sayasatynyng basty qaghidaty retinde belgiledi. Úzaq jyldar boyy óz jerinde qaghaju kórgen qazaq últynyn  damuy men orys jәne basqa da etnostyq toptardyng qúqyqtaryn saqtau sayasaty últaralyq qarym-qatynastyng tepe-tendigin ornyqtyrdy. Degenmen de, Elbasynyng meylinshe salmaqtalghan búl ústanymyn júrttyng bәri birdey jәne birden qabylday da qoyghan joq. Alghashqy kezderde qazaq­tardyn  da, sonday-aq últshyl-radikaldardyng da qarsylyqtaryn enseruge tura keldi. «Halyqtar dostyghynyng laboratoriyasyna» ainalghan, jergilikti halyq – qazaqtardyng azshylyqqa úshyraghan aumaghynda últaralyq qaqtyghystardyng oryn aluy, ony әdeyilep  qozdyrudyng týrli amaldary  da bar edi. Jýzden astam últ ókilderi túratyn respublikada shiyelenisti jaghdaylar men túraqsyzdyq tudyrugha әrekettengender de, últaralyq fak­torlardy paydalanghysy keletinder de tabylmay qoymaydy.  Múnday jaghdaygha da Elbasy layyqty jauap taba bildi. Qazaqstan halqy Assambleyasyn qúru, ony jetildiru, ony basqa el­derge ýlgi etu N.Nazarbaev qyzmetining dana­lyghynyng kórinisi bola aldy.

Álemdik tarihta múnday jaghdaydy Singapur memleketining qúrushysy atanghan Ly Kuan Yu túlghasynan da kóruge bolady. Singapurdyng tәuelsizdik alghan 1959 jylynan 1990 jylyna deyin eldi 31 jyl boyy basqarghan Ly Kuan Yu taghdyry Qazaqstanmen úqsas búl memleketti tanghajayyp tabystargha jetkizdi. Eldi úzaq jyl basqarghany ýshin de, basqalargha únamaytyn sheshimder qabyldaghany ýshin de Ly Kuan Yu jan-jaqtan syngha úshyraghan edi. Singapurdyng Qazaqstanmen úqsastyghy olardyng otarlyq tәueldilikte boluynda ghana emes edi. Tәuelsizdik alghan tústa Singapur halqynyng negizin ýsh etnos: qytaylyqtar – 77 payyz, malaylar – 15 payyz, jәne tamilider – 7 payyz qúraghan-dy. KSRO ydyrap, respublikalar tәuelsizdik alghan kezde qazaqtar da óz jerinde azshylyqqa (40 payyz shamasynda) úshyraghan bolatyn. Til mәselesi qa­shan­­da kýrdeli jәne  nәzik bolyp keledi, solay bo­lyp qala beredi de. Osynyng bәrinen búryn dúrys angharghan jәne mýmkin bolar saldardy boljay alghan Elbasy Núrsúltan Nazarbaev orys tilining resmy til retinde bekitiluin batyl jaqtady. Ly Kuan Yu da malay tilin memlekettik til retinde jariyalay otyryp, qytay jәne tamili tilderine resmy mәrtebe bergizdi, al aghylshyn tili qarym-qatynas jәne júmys tili retinde qoldanyldy. Búdan malay hal­qy útylghan joq, óz tilderin janghyrta otyryp, aghylshyn jәne qytay tilderin bilulerining arqasynda jana tehnologiyalardy mengerdi, әlemning ýzdik oqu oryndarynda bilim aldy, osylaysha ózderin de әlemge tanytty. Malay tili de qazir qoldaugha ie boluda, ýirenushiler sany ósude, memlekettik tilge degen qúrmet artyp keledi.

Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy N. Nazarbaev tәuelsiz el mýddesi ýshin jәne onyng órkendi jolmen damuyna qajetti degen nebir óte auyr reformalardy tiyimdi jýrgize bildi. Tipti,  qajet bolghan jaghdayda tótenshe sharalar qoldanugha da bardy. Elbasynyng múnday ústanymy  men әreketine qarsy shyqqandar da tabyldy. Olar tiyse terekke, tiymese bútaqqa degen synayly orynsyz syndaryn da  aityp jatty. Biraq, Elbasy ózine senim artqan, jauapkershilikting bar jýgin ózine ghana artqan halqyna sendi. Istep jatqan isining bas sarapshysy dep tek halqyn ghana tanydy. Eng bir qiyn sәtterde de halqyna ghana jýgindi. – Syngha nazar audarmandar! Eger biz tabysqa jeter bolsaq, halyq bizge bagha beredi, sol kezde barlyq syn bos sóz bolyp qalady da, biz ýstem bolyp shyghamyz. Tabysqa senip júmys isteyik, tabys sonda keledi, – dep aitudan tanbaghan Elbasy sol kezde ózining seriktesterin jigerlendirip, qanattandyryp otyratyn.

Núrsúltan Nazarbaevtyng jana astanany túrghyzu bastamasy men ony aqiqatqa ainaldyruy Elbasynyng modernizasiyalyq jobasynyng basty tabysynyng simvolyna ainaldy. Qazaqstannyng jana astanasy shyn mәnindegi jana dәuirding qalasy bola aldy. 1994 jyly N. Nazarbaev astanany kóshiru oiyn alghash ret algha tartqan kezde búl jaghday qoghamda eki úday pikir tughyzghan-dy. Qazaqstan Preziydentining búl sheshimi meylinshe kýtpegen jәit boldy. El ótpeli kezenning auyr jaghdaylaryn bastan ótkerip jatty. Ekonomikalyq daghdarys ta jan-jaqtan qyspaqqa alyp túrdy. Dәl sol bir qiyn-qystau kezderi astanany kóshiru jónindegi Elbasynyng búl bastamasyn batyldyq pen batyrlyq demeske jәne de amalyng joq. Tipti, dýnie tarihynda óz tәuelsiz memlekettilikterin qalyptastyru keze­ninde bir de bir memleket basshysy  múnday týbe­geyli batyl qadamgha barghan da emes.

Jana astananyng salynuy jәne kóshirilui rekord­tyq asa qysqa merzimde ótti. Búl qadam daghdarys kezeninde qazaqstandyqtardyng әleumettik optiy­mizmine qoldau jasau ýshin óte manyzdy edi. Astana elding ótkeninen bolashaqqa, jana dәuirge auysuynyng nyshandyq oqighasyna ainaldy. Jas elding mýmkindikteri әlemge pash etildi. Astana sayasy jәne ekonomikalyq qana emes, sonymen birge Nazarbaevtyng jeke, adamy jobasyna da, últtyq tarihtyng jana kelbetine de ainaldy.

Elbasynyn: – Qazirgi tanda bizding Otanymyzdyng elordasynyng atyn – Astanany elding barlyq azamattary janyna jaqyn tútyp ketti. Astana auystyrghaly beri әrbir qazaqstandyq elde irgeli de qajetti sharua qolgha alynghanyn sezinip ómir sýre bastady.

Álemdik tәjiriybede astanalardyn, sayasy ortalyqtardyng auystyryluy nәtiyjesinde týbegeyli ózgeristerge qarqyn bergen ekonomikalyq-әleumettik damu serpini jәne sayasy janaruy turaly da az aitylmaydy. Osy tәjiriybeni rastaghanday bizding Astanamyz da quatty da, órkendi jәne barsha qazaqstandyqtardy biriktiretin, sonymen birge halyqty úshtastyratyn últtyq iydeyagha ainalyp keledi. Óitkeni, Astana – jana Qazaqstannyng kýsh-quaty, barlyq qazaqstandyqtardyng ýmiti men bolashaqqa degen senimining simvoly bola aldy. Astana – Elbasynyng qolynan shyqqan tuyndy. Astana men Elbasy esimi el nazarynda egiz úghym bolyp qalyptasty. Óitkeni, jana dәuirdegi jana Qazaqstannyng jana astanasynyng salynuyn elimizding Túnghysh Preziydenti-Elbasynyng qazaq memleketti­ligin órkendi damytyp, býkil әlemge tanytu jolyndaghy dәuirlik erligi dep aitugha da tolyq negiz bar. Elbasymyz enseletken Elorda bolghandyqtan oghan basqasha bagha beru de mýmkin emes.

Elbasynyng әlemdik dengeydegi qabilet-qarymyna, sayasy is-qimylyna, tiyanaqty sheshimine, qúrdym­gha kete bastaghan ekonomikany algha jyljytu jolyndaghy tiyimdi sayasatyna, uaqyt talabyna qa­ray oilastyrylghan әdis-tәsilderine, strategiyalyq ústanymdaryna qapysyz sengen qazaqstandyqtar ózining túnghysh Preziydentine, tizgin ústaghan Elbasshysyna әrqashan qoldau bildirdi, qoldau bildirip te kele jatyr. Tizginning senimdi qolgha tiii­ning arqasynda el janardy, dәuletimiz tolysa týs­ti.

Memleket basshysy ekonomikalyq tyghyryqqa tirelgen, sayasy daghdarysqa úshyrau aldyndaghy Qazaqstandy jana dәuirlik jarqyn kýnderge jetelep alyp shyqty. Ózine senim artqan elding ýmiti aqtaldy. El men Elbasy bir úghymgha ainaldy. «Elbasy» úghymyn alghash ret Ábish Kekilbaev 1991 jyly 10 jeltoqsanda N. Nazarbaevtyng tamasha jenisinen keyin, el tarihyndaghy túnghysh inaugurasiya rәsimi kezinde ózining Memleket Basshysyna arnaghan tilek sózinde qoldanghan edi. Sodan beri «Elbasy» atauy shynayy úghymgha, býkil halyqtyq ataugha ainaldy. Shyndyghyna kelgende elimizding Túnghysh Preziydentine Elbasy ataghyn  elimizding Parlamenti emes, halyq әldeqashan-aq bergen edi. El Parla­menti ony zandy túrghydan ghana bekitti. Tәuelsizdik tuynyng berik qolda ekendigine el halqynyng sol kezde-aq kózi jetken edi.

Memlekettin, onyng basshylyghynyng qanday sayasat jýrgizuine, qanday baghyt jәne jol tandaghanyna  sәikes sayasy qúrylym, sayasy jýie, sayasy biylik týri ornaydy. Atalghan sayasy jýie men biylik týri jәne elding sayasy baghyty janadan tәuelsizdik al­ghan elderding tandaghan damu ýrdisine jәne sol elding basshylyghynyng jýrgizgen sayasatyna baylanysty da qalyptasady. Sol siyaqty tәuelsizdik alghanyna jiyrma jyl tolghan Qazaqstannyng da jana memlekettilikti qalyptastyrudan bastap ózindik memlekettik qúrylystaghy, әleumettik-ekonomikalyq damudaghy, elding qoghamdyq ómirining kezen-kezenimen demokratiyalandyru baghytyndaghy qazaqstandyq joly qalyptasty.

 «Nazarbaevtyng núsqasy» dep atalghan búl strategiya sheteldik sayasattanushylar men qayratker­lerding ong baghasyna ie boluymen qatar qazaqstandyqtardyng da basym kópshiligining qoldauyna ie boldy. Búl qoldaudyng dәiektiligi men shynayylyghy Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng elding Tún­ghysh Preziydenti retinde de, tәuelsiz elimizdi ót­­pe­li kezenning auyr qiynshylyghynan alyp shyghuda jәne onyng búl baghyttaghy jýrgizip otyrghan sayasatymen baylanysty bolghan Parlament jәne Preziydent saylaularynda aiqyn jeniske jetuinen de kórinis tauyp keledi.

 Elbasy N. Nazarbaevtyng Qazaqstannyng ózindik damu jolyn tandauy turaly bastamasy alghash ret 1992 jyly mamyr aiynda «Qazaqstannyng egemendi memleket retinde qalyptasuy men damuynyng strategiyasynda» jariya etildi.

Tәuelsiz elimizding baghytyn aiqyndauda, oqighany boljap bilude, týpki maqsatqa qol jetkizuge senimdi bolugha mýmkindik beretin Qazaqstan qoghamy damuynyng aiqyn jәne naqty strategiyasynyng qajettigin basa kórsetken Elbasy N. Nazarbaev atalghan enbeginde memleket aldynda qoyylyp otyrghan naqty strategiyalyq maqsattardy belgilep berdi. Memleket basshysy elimizding sayasat salasyndaghy basym baghyty jas egemendi memleketting kýshti preziydenttik respublika qúru baghytyna tikeley baylanysty bolu qajettiligine nazar audartty. Strategiyada: «Tәuelsiz Qazaqstannyng memle­ket­tiligining damuy preziydenttik basqarudy is jýzinde iske asyrudy qamtamasyz etumen qatar jýretindigi, Respublika Preziydentining Memleket Basshysy retinde tiyimdi basshylyq jýrgizu ýshin barlyq qajetti tútqalargha ie boluy kerektigi, onyng Ýkimetti basqara otyryp, joghary atqarushy biylik­ting júmysymen baylanysty mәselelerdi sheship, ýkimette kadrlyq taghayyndaulardy jýrgizip, ýkimet pen onyng mýshelerining jauapkershi­ligin belgileytindigi» atap kórsetildi.

Myqty preziydenttik basqarusyz ótpeli kezenning ekonomikalyq, sayasy jәne qúqyqtyq qiynshylyqtarymen qatar әleumettik silkinisterdi aldyn alu jәne enseru mýmkin emes bolatyn. Sondyqtan da Qazaqstan basshylyghy preziydenttik basqarudy barynsha tez jәne ontayly sheshuge әrekettendi. 1993 jyldyng sonynda jergilikti jәne Joghary Kenesting ózin-ózderi taratuy turaly bastamalary men onyng jýzege asuy elimizding jana Konstitusiyasyn qabyldau turaly mәseleni kýn tәrtibine qayta alyp keldi.

«Qazaqstandyq jol» turaly Elbasy N.Nazarbaev osy attas kitabynda: –Býginderi Qazaqstandaghy reformalar tәjiriybesining nәtiyjeli ekendigin halyqaralyq sarapshylar ghana emes, sonymen birge әlemdegi basty memleketter liyderlerining ózderi de moyyndap otyr. Qazaqstannyng kóshbasshylyghy sәtti tandap alynghan ótpeli dәuirding sayasi-ekonomikalyq ýlgisine negizdelgen. Ol – kýshti preziy­denttik biylik jәne oghan qosa jedel de qarqyndy ekonomikalyq reformalar. Bizding ýlgining mәni memlekettik biylikti әlsiretpesten, naryqtyq ekonomikanyng negizderin jasaugha jәne demokratiyalandyrugha baghyttalghan, sonymen birge «esten tandyrmaytyn» týbegeyli reformalardyng jiyntyghyna sayady.

Eger de «Qazaqstan joly» turaly aitatyn bolsaq әriyne búl jol tek ekonomikalyq ýlgini tandaugha ghana qatysty emes. Búl – jalpy konstitusiya­lyq erejelerdi ghana emes, sonymen birge sayasy rejimdi, infraqúrylymdy jәne konfessionaldyq qatynastardy qamtityn sayasy da ýlgi. Búl asa bay auqymdy dýnie jәne dәl osy mәselelerde Qazaqstan ýlgi alarlyq memleket retinde býkil әlemge әigili boldy. Búl tabystar dýniyejýzinde jәne óz ishimizde asa joghary baghalanyp otyr,– dep jazdy.

El tәuelsizdigining bayandy boluy men bolashaqtyng kemeldiligin qamtamasyz etu jolyndaghy Túnghysh Preziydentke artylar jýk te auyr boldy. Artylghan jýkti abyroymen kóteru, halyq senimin aqtau, tәuelsizdikti túghyrly etu, әlemdik qauymdastyqqa terezesi teng elder qatarynda boludy jý­zege asyru odan da qiynyraq isterdi atqarudy, batyl sheshimder qabyldaudy qajet etti. Osy atal­ghan asa manyzdy maqsat, mindetterdi sheshu túrghysynda Elbasy N. Nazarbaev birden-bir dúrys qadam jasay aldy. Búl qadam – tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen qalana bastaghan Qazaqstannyng ózindik damu joly edi.  

Búl jol tek ekonomikalyq ýlgini tandaugha, jalpy konstitusiyalyq erejelerdi qabyldaugha, pre­ziydenttik kýshti biylikti ornyqtyrudy ghana emes, so­nymen birge sayasy rejimdi, infraqúrylymdy jәne konfessionaldyq qatynastardy qamtudyng da sayasy ýlgisi bolatyn. Qazirgi uaqytta búl ýlgi dý­niyejýzinde, bedeldi halyqaralyq úiymdarda jәne respublikamyzdyng ózinde de asa joghary baghalanyp otyr. Qazaqstanda jiyrma jylgha tayau uaqyt boyy etnikalyq jәne diny ózara týsinistikting saqtaluy kóp jaghdayda qazaqstandyq joldyng mәr­tebesin arttyra týsedi. Búl joldyng ontayly sheshiluining jәne tiyimdiligining Qazaqstan Preziy­dentining atymen baylanystyryluy da qazaqstandyq qoghamnyng Últ Kóshbasshysynyng tónire­gine odan әri toptasa týsu qajettiligin aiqyndaydy.

Elbasy Núrsúlan Nazarbaev qalyptastyrghan damudyng qazaqstandyq joly eng әueli túraqty әri әleuetti ekonomika qúryp almayynsha, qoghamdyq-sayasy damudyng bayau jýretinin jәne onyng auyrgha soghatynyn býgingi kýngi keybir elderdegi ahual da dәleldep otyr. Sayasattyng algha shyghyp ketui ekonomikada jәne halyqtyng әl-auqatyn kóterude qiynshylyqtar keltirip, halyqtyng jappay narazylyghyn tughyzghanyn, eldi túraqsyzdyqqa әkelip soqtyrghanyn jәne solay bolatynyn tarih ta algha tartyp keledi.

Úzaq uaqyt otarlyq ezgide bolghan elderding kópshiliginde tәuelsizdik alghannan keyingi alghashqy jyldarda әrtýrli әleumettik toptar men mýddeler jәne kózqarastar arasynda qayshylyqtar bolatyndyghy belgili. Olargha der kezinde toqtau qoyylyp, mәmilege kelmegendikten, sonymen birge damudyng dúrys jolyn tanday almaghandyqtan atal­ghan mýddeler men kózqarastar qaqtyghysqa úlasyp, onyng ózi memleket tәuelsizdigine qauip tóndirip, elding órkendi damuyna kesirin tiygizdi. Aziya men Afrikanyng keybir elderinde búnday qaqtyghys­tar men janjaldar әli kýnge deyin jalghasuda. Kek kekti tudyrady degendey, sol jyldary bastalghan әrtýrli qaqtyghystar әlsin-әlsin qaytalanuda. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda búnday qaq­tyghystardyng bastalyp ketu qaupi bizding elde de boldy. Onyng aldyn alu Qazaqstannyng ózindik damu jolynyng nәtiyjesinde ghana mýmkin boldy.

Afrikanyng ótken ghasyrdyng 60 jyldarynda tәuelsizdik alghan onnan astam memleketi 2000 jyly ózderining 40 jyldyq tarihyn saralap qorytyndylaghanda tәuelsizdikten keyingi jyldardy «mýmkindikti paydalanbaghan uaqyt» dep baghalauy olardyng tәuelsizdikten keyingi damudyng dúrys jolyn tanday almaghandyghyn moyyndatady. Al Qazaqstan búnday sәtsizdik ben tәjiriybeni qaytalaghysy kelmedi, ózine tәn qazaqstandyq damu jolyn tandady.

Tarihty halyq qana emes, úly adamdar da jasaydy. Búl qaghidamen kelispeytinder kemde-kem shyghar. Qanday da bir tarihy oqighalardy, ótpeli kezenderdi, memleketterding qúryluyn, kýshengin, búl memleketterding orasan zor territoriyagha, órkeniyetke, damugha yqpal etkenin oqy otyryp, sol oqighany basqarghan, jetekshilik etken, sonyna deyin jetkizgen jeke túlghalardyng ómir sýrgendigin, sol túlghalar bolmasa, aitylghan oqighalardyng qalay órbiytindigine kýmәn keltirip nemese joqqa shygharatynday kýide bolatyndyghymyz ras. Qazirgi tәuelsiz Qazaqstannyng damu tarihyn bizge ótkennen izdeuding qajeti joq. Óitkeni, bizding ózimiz tәuelsiz elimizben birge ómir sýrip kelemiz. Tәuelsizdikting qiynshylyghyn da, jemisi men jenisin de, tipti әrbir qadamyn ózimiz de birge kórip, birge ilgeri jyljudamyz. Sodan da bolar elding býgingi jetistigi men tabysy qúday bergen nesibe siyaqty bolyp kórinui de mýmkin. Biraq, әste de olay emes­tigin, tәuelsiz elding býgingi әlem sýisinip otyrghan jetestigin biz  ózimizding ótkenimizben jәne býginimiz­ben salystyra otyryp, tәuelsizdikting jiyrma jyl­dyq jolyn enseru bizge onaygha týspegendigin, múnyng sarabdal jolynda Elasynyng danalyghy men kóregendigi jatqandyghyn aitqanymyz lәzim.

Úly adamdardy búl dýniyege ana әkel­genimen, olar erjete, eseye kele tarihy qajettilikterdi basqalardan góri aiqyn sezinedi, olardy uaqytynda iske asyru ýshin kýshterdi dúrys úiymdastyra biledi, qiyn sәtterden, qarsy kýshterden qalay shyghudy dóp basady, olargha basshylyq etedi. Tarihta onday jaghdaylar kóptep kez­desedi­.

Búl jaghdaydyng qazirgi tәuelsiz Qazaqstan tarihynan da oryn alghandyghyn әbden moyyndauymyz kerek. El tәuelsizdigining basynda túrghan, ótpeli kezenning barlyq qiynshylyghyn enserip, memleke­timizdi sayasi, әleumettik, ekonomikalyq daghdarystargha soqtyrmay, býgingi kóz kórgen yntymaq pen jetistikke qol jetkizgen elimizding Túnghysh Preziy­denti Núrsúltan Nazarbaevtyng jankeshti enbegin, dúrys tandaghan sayasatyn әlem júrtshylyghy da moyyndauda.

Aydyn tenizge shyqqan alyp kemening basqaru tetigin óz qolyna ústaghan Elbasy N. Nazarbaevtyng san qily memlekettik qyzmeti men strategiyalyq sheshimderin, saliqaly sayasatyn tәuelsiz elimizding shejiresi dep atasaq ta bolady.

Qazir tәuelsiz qazaq elining tarihy jasaldy. Biraq ony qazaq elining Kóshbasshysy bola alghan Núrsúltan Nazarbaevtyng 1991 jyly býkil halyqtyq saylaudan keyin qolgha alghan basshylyq qyzmetinsiz kózge elestetu mýmkin de emes. Óitkeni, tәuelsizdik  qarsanyndaghy jәne tәuelsizdikting san qyrly soqpaqty jyldaryndaghy onyng tizginin ústaghan Memleket basshysy, onyng túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng el basqarghan qyzmetinsiz tәuelsiz el tarihynyng paraqtaryn jazyp shyghu mýmkin de emes, Óitkeni, búl tarihta tәuelsiz elimizding irgetasyn qalap, keregesin kerip, onyng әrbir uyghyn shanshyp, shanyraghyn kótergen, bar-joghyn týgendep, irgesin keneytken, ony әlem elderi moyyndaghan memleketke ainaldyrghan, onymen sanasugha mәjbýr etken Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti, onyng Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyn  qoltanbasy, qabyldaghan tarihy sheshimderi, ústanghan sayasaty, sayasy qyzmeti, ózindik dara joly jatyr.

Batystyq sayasatkerler men qayratkerler de Qazaqstannyng býgingi tabystaryn onyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevpen baylanystyrady. Solardyng biri aghylshyn publisiysi, sayasy enbekterimen belgili Dj. Aytken myrza «Nazarbaev jәne Qazaqstannyng qalyptasyp damuy» degen enbeginde Qazaqstandy әlemdik qauymdastyqpen tanystyrudyn, onyng jetistikterin jetkizuding kilti Nazarbaev túlghasynda ekendigin moyyndaydy jәne atalghan kitabyn osy baghytta jazady. Qazaqstandy qazirgi zamanghy bәsekege qabiletti, órkendeu jolyndaghy, jyl sayynghy órleu baghytyndaghy memleketke ainaldyruda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng basty ról atqarghanyn әlemning basqa sayasattanushylary da ýnemi aityp jýr. Búnyng ózi de elimizdegi memleket tizginining senimdi qolda ekendigin elimiz ghana emes basqa elderge de moyyndatudy bildirdi.

2011 jyl – Tәuelsizdik tarihynyng jiyrma jyldyghy. Búl jyl az ghana merzimde qol jetkizil­gen tabystar men jetistikterdi, ghasyrlar toghysynda, mynjyldyqtar mejesinde Euraziya qúrlyghynyng ortasynda oryn tepken әlemning myqty elderimen bәsekelese alatyn dengeyge jetken Qa­zaq­stan atty memleketti әlemge taghy da bir tanytatyn jyl bolmaq. Tәuelsizdikting jiyrma jyldyghy merekelik sharalar men saltanat ótkizetin jyl ghana emes. Búl qazaq elining jasampazdyq pen túraqtylyqtyn, әlemge ýlgi bolarlyq tәjiriybesi men ýlgisin, ekonomikalyq órleui men әleumettik sayasatynyn, qazaqstandyq ózindik damu jolynyng dúrystyghyn pash etetin jyly bolmaq.

Merekelik is-sharalardy dayyndau, ótkizu jәne ony kórsetu Tәuelsizdikting qadir-qasiyetin, qúndylyghyn, mәn-maghynasyn, tabystary men jetistikterin әrbir qazaqstandyqtyng sezine alatynday, patriottyq sezimi oyanatynday, qazaq eli ýshin maqtana alatynday sezimi men әseri jәne tiyimdiligi boluy kerek, solay bolady da. Óitkeni, oghan elimizding 20 jylda jýrip ótken qiyn da tabysty joldary, bedeli men mәrtebesi kepil bola alady.  

1991 jyly 17 jeltoqsanda Almatydaghy Respublika alanynda ótken mitingide Elbasy Núr­súltan Nazarbaevtyn: –Tәuelsizdikting bizding bәri­mizge artar mindeti mol. Endi enseli el boludyng jolyna shyndap týsuimiz kerek. Áuletimizding asuy da, dәuletimizding tasuy da óz qolymyzda. Keng baytaq jerimizding baylyghy osy dalanyng týpkilikti halqyna da, taghdyr qosyp, birge ómir sýrip jatqan óz­ge últ ókilderine de jetedi. Tarih kóshi úzaq. Asyq­saq ta aptyqpayyq. Qazaqstannyng kóp últty halqynyng júldyzy joghary bolatynyna, tughan elimizde dәuletti de sәuletti ómir ornaytynyna kәmil senemin,–dep aitqan sózining býgingi kýni shyndyqqa ainalghanyn kórip otyrmyz. Tәuel­siz­dikting alghashqy tanynda aitylghan búl sózding aqiqatqa ainaluyna da Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng halyq senimine layyq bola alu qasiyeti men berilgen uәdelerdi oryndauy jәne qajymas qayraty men tabandylyghy, kóregen sayasatkerligi sebep bolghanyn moyyndaghandar jetip artylady. Sonymen birge Qazaqstan halqy elimizding jasampaz býgini men jarqyn bolashaghynyng kepildigin Elbasymen baylanystyrady.

Tәuelsizdikting bastauynda bolghan Elbasy Núr­súl­tan Nazarbaev el ertenin de aiqyndady. Elbasy. El tәuelsizdigi. El erteni. Ýsh sóz. Bir birine etene jaqyn, bir-birin tolyqtyratyn, ózara sabaqtas sózder. Tәuelsizdik desek, eng aldymen onyng bastauynda bolghan, ony nyq senimmen algha aparghan, tәuelsiz el memlekettiligining negizin qalaghan Elbasy oigha keledi. Elbasy desek, qiyn-qystau kezende eldi basqaryp, ony bar qiynshylyqtan alyp shyghyp, býgingi órkendi damugha jetkizgen Elba­sy men El erteni taghy da aldymyzdan shyghady. El erteni de óz halqy Elbasy dep ataghan Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng el basshylyghyn odan әri qolgha ústauymen baylanystyrylady.

Elbasynyn, Últ Kóshbasshysynyng enbegi men bedelin onyng ótken qyzmetin bayandau jәne ol turaly basqalardyng oi-pikirin jetkizu arqyly da baghalaugha bolady. Qazaqstan halqy da Elbasynyng enbegin osylay baghalaydy.

Elding qauipsizdigi men túraqtylyghyn jәne ór­kendi damugha serpin beretin reformalardy jedel de tiyimdi jýrgizu ýshin jәne búl maqsatqa jetude birinshi kezekte halyqtyng qoldauyna ie bolatyn qabiletti de kýshti túlghanyng qajet bolatyndyghyn tarih paraqtary әldeqashan dәleldegen. Tәuelsiz Qazaqstan tarihynda múnday túlgha boldy jәne aldaghy uaqytta da qajet. Sondyqtan da Elbasy, El tәuelsizdigi, El erteni úghymdaryn qasterley de, qolday da biluimiz paryz etiledi. Búl bizdin, úrpaqtarymyzdyng bolashaghy ýshin qajet.

Ózimizding el tәuelsizdigining tarihy jәne Elbasynyng el egemendigindegi róli jónindegi oiymyzdy qoryta aitqanda, az ghana uaqytta Túnghysh Preziy­dentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng jetekshili­gimen elimizde ekonomikalyq, әleumettik, qúqyqtyq jәne sayasy týbegeyli ózgerister jýzege asyrylghandyghyn bóle-jara atap kórsetu qajet. Tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy Elbasy belgilegen jәne batyl jýrgizgen baghyt ózin-ózi aqtady jәne aldaghy uaqytta da ómirsheng bolatyndyghyn dәleldep otyr. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng jýr­giz­gen búl sayasaty men baghyty qazirgi uaqytta «Qa­zaq­stannyng damu joly» retinde dýniyejýzi qauymdastyghynan moyyndaldy. Qazaqstannyng Tәuelsiz­digi men Elbasy enbegining bir-birimen tyghyz úshtasyp jatqandyghyn, olardyng bir-birimen ajyraghysyz egiz úghym ekendigin aqiqat esebinde tarih aldymyzgha tartyp otyr.  

Múrat MÚHAMEDOV

Abai.kz