Astana qalalyq qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan audanaralyq əskery soty býgin 2016 jyldyng 7 qarashasynda Qazaqstannyng konstitusiyalyq qúrylymyna kýshtep ózgeris engizbekshi bolghany ýshin aiyptalghan Toqtar Tóleshovti mýlkin tәrkiley otyryp, 21  jylgha sottady. Ol jazasyn qatang rejimdegi týzeu koloniyasynda óteydi, dep habarlaydy QazAqparat tilshisi sot zalynan(http://kazinform.kz/kz/toktar-toleshov-21-zhylga-sottaldy_a2967018).

 T. Tóleshov 18 auyr jәne asa auyr qylmystar, sonyng ishinde adam óltiru, aiuandyqpen azaptau, adam úrlau jәne t.b. qylmystar jasaghany ýshin sottaldy. Oghan taghylghan aiyptardyng arasynda memleketti kýshpen basyp alugha talpyndy  jәne Qazaqstannyng ónir-ónirinde jer dauyn  ushyqtyryp, zansyz mitingterdi qarjylandyrdy degen aiyptaular bar. Eske sala keteyik, is materialdarynda memlekettik qúpiyalargha qatysty derekter bolghandyqtan, Toqtar Tóleshovting soty birneshe ay boyy jabyq týrde ótken bolatyn. 2016 jyldyng qantarynda Shymkentte kýsh qúrylymdary arnayy operasiya jýrgizip, ony qolgha týsirgen bolatyn. Arada alty ay ótken son, yaghni, mausym aiynda Últtyq qauipsizdik komiyteti resmy mәlimdeme jasay otyryp, Toqtar Tóleshovke qarajaty men lauazymyn paydalana otyryp, biylikti kýshpen basyp alugha әrekettendi degen aiyp taqty. Búl oiyn jýzege asyru ýshin Toqtar Tóleshov qúzyrly organdar men әskery saladaghy vedomstvolardan sybaylastar tapqan. Qylmystyq istegi basty jauapker - Toqtar Tóleshev birqatar qylmystar boyynsha aiyptalghan bolatyn, olardyng arasynda: adam úrlau, óltiru, zansyz bostandyghynan aiyru, biylikti basyp alugha jariya shaqyru, sonday-aq biylikti basyp alu nemese QR Konstitusiyalyq qúrylysyn kýshtep ózgertu, ekstremistik top qúru, oghan basshylyq etu nemese onyng qyzmetine qatysu, tonaushylyq, úiymdasqan qylmystyq top, úiym qúru jәne oghan basshylyq etu siyaqty aiyptar taghylghan. Sonday-aq ol qarulardyn, oq-dәrilerdin, jarylghysh zattardyng jәne jarylghysh qúrylghylardyn  zansyz ainalymyna aiyptaluda. Sonymen birge, Tóleshovting ótkizu maqsatynsyz esirtki zattarynyng zansyz ainalymyna qatysy bar ekendigi jóninde aiyp taghylghan bolatyn. Keyinirek əleumettik jelide T. Tóleshovting qylmys jasaghanyna shyn kónilimen ókingeni jóninde qújattar jariyalandy. ÚQK-ning basshysyna jazghan ótinish-hatynda «Shymkentsyra» JShS-ning eks-diyrektory T. Tóleshov Qazaqstanda jerdi sheteldikterge satu men jalgha beruge qarsy sherulerdi úiymdastyrghanyn moyyndady. «Halyq meni qoldau ýshin biylikting bedelin týsiru kerektigin bildim. Ol ýshin әleumettik jarylys jasau kerek edi. Múnday is óz qolymnan kelmeytinin týsindim. Sol ýshin Atyraudaghy erik-jigeri mol Talghat Ayandy izdep-taptym. Ol ózining sonynan halyqty erte alatynyna sendim. Sondyqtan aqshalay demeushilik jasap, «halyq batyrynyn» beynesin somdaudy tapsyrdym. Men BAQ-tarda úzaq uaqyt talqygha týsken jer reformasynyng bolatynyn bildim. Qazaqtardyng tughan jerin qorghau ýshin eshteneden tayynbaytynyn eskerip, osy mýmkindikti paydalanghym keldi. Sol ýshin qyzba minezdi túrghyndary kóp Atyraudy tandadym. Jәne ol jerdegi býlikke qatysymnyng baryn eshkim sezbeydi dep týidim. Sóitip, óz qyzmetkerlerime Talghat Ayangha 100 000 dollar jiberip, «jer mәselesimen» ainalysugha jәne qazaq jerin sheteldikterge satu turaly ósek taratugha núsqau berdim. Múnday әreket júrtty dýrliktirip, halyq tughan jerdi qorghau ýshin kóteriletinin bildim»,- delingen qújatta. Ol ózining týpki maqsaty - halyqtyng biylikke degen ashu-yzasyn tughyzu jolymen elde viyse-preziydent lauazymyn engizuge qol jetkizudi kózdegen.

Abai.kz