Qyrkýiekting 12-sinde Týrkiyada el konstitusiyasyna keybir ózgeristerdi engizip-engizbeu turasynda referendum bolghaly jatyr. Negizinen alghanda, bauyrlas elding konstitusiyasy da, is jýzindegi sayasy jaghdayy da bizdikinen әldeqayda tәuir. Býginde Týrkiyany ornyqqan demokratiyanyng eli dep aitugha bolady. Memleketti parlamenttik demokratiya jýiesimen basqaryp otyrghan, sol demokratiyanyng arqasynda ekonomikasyn qaryshtatyp damytqan, damytyp qana qoymay, әlemning eng iri, bedeldi, yqpaldy jiyrma memleketining basyn qosqan G-20-gha mýshe bolyp otyrghan, qogham ómirining barlyq salasynda Europa Odaghynyng standarttaryn jedel týrde qabyldap, sol odaqtyng tórine úmtylyp otyrghan el Týrikter býginde. Sayasy reformalaryna, ekonomikalarynyng dinamizmine, turizmdi damytuda jetken dengeylerine madaq aitpaytyn sayasyatkerler men mamandar dýniyede kemde-kem. Osynyng bәrine qaramastan, Týrikter demokratiyalaryn odan sayyn damyta týsu maqsatynda 1982 jyly (әskery hunta túsynda) qabyldanghan konstitusiyalaryn ózgertkileri keledi. Aldymyzdaghy aida halyq dausyna salynghaly jatqan ózgerister de, mine, osy sanattan. Patsha kónildi halyqtyng tóreligine úsynylyp otyrghan ózgeristerding deni әskery jәne sot jýiesin demokratiyalandyrudy jәne keybir húqyqtar men bostandyqtardy keneytudi kózdeydi.

Qyrkýiekting 12-sinde Týrkiyada el konstitusiyasyna keybir ózgeristerdi engizip-engizbeu turasynda referendum bolghaly jatyr. Negizinen alghanda, bauyrlas elding konstitusiyasy da, is jýzindegi sayasy jaghdayy da bizdikinen әldeqayda tәuir. Býginde Týrkiyany ornyqqan demokratiyanyng eli dep aitugha bolady. Memleketti parlamenttik demokratiya jýiesimen basqaryp otyrghan, sol demokratiyanyng arqasynda ekonomikasyn qaryshtatyp damytqan, damytyp qana qoymay, әlemning eng iri, bedeldi, yqpaldy jiyrma memleketining basyn qosqan G-20-gha mýshe bolyp otyrghan, qogham ómirining barlyq salasynda Europa Odaghynyng standarttaryn jedel týrde qabyldap, sol odaqtyng tórine úmtylyp otyrghan el Týrikter býginde. Sayasy reformalaryna, ekonomikalarynyng dinamizmine, turizmdi damytuda jetken dengeylerine madaq aitpaytyn sayasyatkerler men mamandar dýniyede kemde-kem. Osynyng bәrine qaramastan, Týrikter demokratiyalaryn odan sayyn damyta týsu maqsatynda 1982 jyly (әskery hunta túsynda) qabyldanghan konstitusiyalaryn ózgertkileri keledi. Aldymyzdaghy aida halyq dausyna salynghaly jatqan ózgerister de, mine, osy sanattan. Patsha kónildi halyqtyng tóreligine úsynylyp otyrghan ózgeristerding deni әskery jәne sot jýiesin demokratiyalandyrudy jәne keybir húqyqtar men bostandyqtardy keneytudi kózdeydi. Búl ózgeristerdi maqúldap, 12-shi qyrkýiekte «iyә» deytinder men ózgeristerge qarsy shyghyp otyrghan, referendum kýni «joq» deytinderding ýles salmaqtary, songhy saualnamalargha sýiensek, parapar. Nauqan qyza týsude. Sayasatkerler miting alandarynda sayysqa týsip, halyqty ýgittep әlek. Halyq youtube, facebook siyaqty internet-resurstarda pikir talastyryp, birin-biri ýgittep әlek...

Jalpy, Týrkiyadaghy demokratiyanyng tarihy Osmanly imperiyasy ómirining songhy jyldarynan bastau alady. Monarhiyany joyyp, respublikany qúrghan Atatýrik asylynda batysshyl bolghanymen jәne demokratiyagha ong qaraghanymen, ótpeli kezeng jәne jedel modernizasiya qajettiligi jaghdayynda eldi avtoritarlyq tәsilmen biyledi. Osylaysha, Týrkiya Atatýrik jәne izbasary Ismet IYnóný túsynda, 1919 - 1950 jyldar aralyghynda, bir ghana partiyanyng biylik monopoliyasy jaghdayynda basqaryldy. (Biz ben sizge qanday tanys jaghday desenizshi.) Sovet Odaghynan seskenip, Batyspen jaqyndasqan IYnóný Batystyng demokratiyalyq standarttaryn qabyldaugha mәjbýr boldy. Sóitip, Týrkiyanyng tarihyndaghy alghashqy demokratiyalyq saylau 1950 jyldyng 14 mamyrynda ótti. Saylauda oppozisiya jeniske jetti. Sodan beri әskery tónkerister, әrtýrli kedergiler men kemshilikterge qaramastan, Týrik demokratiyasy júmys istep jәne damyp, qanat jayyp keledi.

Erkin, әdil, ashyq, bәsekeli, ótiriksiz saylau... Týrikter búl joly da óz taghdyrlaryn ózderi sheship, erkin tandaularynyng jemisin kórmek. Bәrinen búryn, әdil, demokratiyalyq referendumgha qatysyp, azamat retinde el mәselelerine dauys beru arqyly tikeley әser etu mýmkindigining lәzzatyn taghy da tatpaq... Ne deymiz? Qyzygha da qyzghana qaraymyz. Qalaghan qayratkerin memleketting basyna әkelip, únamasa alyp tastaytyn, óz Atazandaryn ózderi qalyptastyratyn últ Týrikter býginde. Únatqan sayasy partiyasyn ashyq jaqtap, oi-pikirin jasqanbay aitatyn, әkim-basshylarynan qatal esep súraytyn halyq býginde Týrikter. Ómir sýrip jatqan eli ýshin, Otany ýshin jauapkershiligin sezinetin, sol Otandy kórkeytu jolynda ýlken-kishisi bilek sybanghan qauym Týrikter býginde. Óz elderining shynayy iyesi de, kiyesi de Týrikter býgin. Týrikting basyna tughan kýn Qazaqtyng basyna da tusyn deymiz. Osy kýnderi 15 jyldyghy atalyp jatqan konstitusiyamyzdy biz de últymyzgha layyqty, jarasymdy, demokratiyalyq standarttargha say mәndi mәtinmen almastyratyn kezge jeteyik. Tez uaqytta...

«Abay-aqparat»