Almatygha is sapargha Mәlik  aghaymen birge baratynymdy bilgende quanyp kettim. Ol kisining qyzmeti jәy qatardaghy  injenerlerding biri bolsa da, ózin ýlkendi-kishili zauyt adamdary qatty qúrmetteydi, biri «júmbaq adam» dese, biri «kópti kórgen adam», biri «basqalargha úqsamaydy, erekshe jan» dep aityp jatady. Biraq, «ne sebepti olay deysin?» dese, eshqaysysy, jarytyp eshtene aitpaydy, ózderining bir qúpiyalary ashylyp qalatynday jauaptan qashady, әiteuir ol turaly eshkim jaman aitpaydy.  Issapargha shyqqanda men ýshin bizding bastyq sekildi qatty iship, ózining de, ózgening de mazasy men bereketin almaytyn adam bolsa bolghany. Birde bizding bastyq Mәlik aghay turaly: «onyng sózimen bas diyrektordyng ózi de sanasady, jazghan súranystaryna ýlken jauapkershilikpen qara» degeni bar. Búlay bóle jara aitu әdetinde joq edi, onysy qúrmetteu me, әlde seskenu me, sebebin bile almadym. Onymen keyde oqta-tekte júmys babymen kezdesip qalghanymyz bolmasa, aralastyghymyz joq. Merekelerde zauyttaghy is-sharalargha basqa qyzmetkerler semiyasymen kelse, ol jalghyz jýretin. 

 Ol turaly mening esime týskeni, jaqynda  zauyt kensesi aldynda Mayra, kәdimgi men jaqsy kóretin Mayramen kezdesip qalyp, ol «Dýisen deymin, aldaghy demalysta taugha shyghayyqshy» degende, asyghyp túrghan týr kórsetken men kýmiljip,   qolymnyng tiymeytinin aitqam.  Sol kezde qasymyzdan ótip bara jatyp, sózderimizdi eriksiz estigen Mәlik aghay maghan qarap júmbaq kýlimsiregen.

...Poezgha otyryp, biylet teksergennen keyin, tósek oryn alyp jatyp qalghan men qatty sharshaghandyqtan ba, jatysymen úiyqtap ketippin. Mәlik aghaydyng «Dýisen túr, tamaqtanugha seni kýtip otyrmyn»-degen dausynan oyandym.

«Almaty-Moskva» jýrdek poezy bir yrghaqpen jýrip keledi, úiyqtaghanyma birtalay uaqyt bolypty, maghan әiteuir poezdar kýndizden góri týnge qaray tez jýretin sekildi kórinedi. Basym jep-jenil bolyp tynayyp qalyppyn.   Jogharydaghy eki jas jigitter toydan kele jatyr eken, qatty úiqyda. Kupedegi kishkene stoldyng ýstin Mәlik aghay dәmge toltyrypty, men de  jolgha alghan tamaqtarymdy  ala bastadym.  Árnәrseni bir aityp otyryp, tamaqtanyp ta boldyq. Bir kezde «qyryqqa toldyng ba ?»-dep, súraghan Mәlik aghay:

-Osy kýnge deyin ýilenbey jýrgenine ne sebep? –dep tótesinen ketti.

-«Ýilenbey jýrgenning ózi jaqsy»-degen kezekshi jauabymdy Mәlik aghay deni dúrys jauap dep eseptemegeni kórinip túr.

-Otyz bes deysing be, az jas emes qoy dep bir toqtady da, әri qaray әngimesin tez jalghastyryp әketti.

- Shyraghym, uaqyt degen bildirmey ótip ketedi, seni Mayranyng jaqsy kóretinine dau joq,  ol maghan  ap-anyq bayqalyp túrady, sebebi,  onyng zauytqa kelgenine 5-6 jyl bolyp qaldy, kishkene kollektivte adam tize qosyp birge júmys istegen song bir-birin  jaqsy biledi. E-e,  әr bir adam kitap sekildi ghoy, tek oqy bilu kerek –dep bir toqtady.

Mayranyng atyn estigende bireu jandy jerimdi tyrnap alghanday búl taqyryptaghy әngimege qúlyqsyzdyq tanytqanymdy bildirip, terezening perdesin ysyryp, týngi menireu dalagha tesile qaradym. Ystyqtaghandaymyn, al bir jaghynan erkek pen әiel qatynasy turaly әngime qúlaghyma jaghatyn sekildi, jalyqpay tyndaugha barmyn, biraq,  mening jeke basyma qatysty bolmasa bolghany. Menin  Mayrany jaqsy kóretinim ózime belgili, biraq, Mayranyng meni jaqsy kóretinine shýbәli edim, әri ony sonshalyqty syrt kózge bayqalyp  túrady  dep oilamappyn.

Juynyp kelgen Mәlik aghay eki oily bolyp az kem túrdy da, bir sheshimge kelgendey maghan qarap :

- Dýisen sen, syryndy aitatyn, syrlasatyn, aqyldasatyn aldynda aghan, artynda ining joq, dosyna da әr týrli sebeptermen  bar syryndy aita bermeysin, namystanasyn, úyalasyn, týsinbey qala ma dep oilaysyn, tipti sol syrlaryng bir kezde, әldeqalay uaqytta ózine qarsy júmsalady ma dep te qorquyng mýmkin.  Men basymnan ótken ómirimning bir ýzigin aityp bereyin, mýmkin oy salar, kәdege asar, jol úzaq qoy-dedi.

Júrttyng «sýr boydaq bolyp qashanghy jýresin, qashan ýilenesin?» degenine «40-qa kelgende, oghan deyin ýy salyp, mashina alayyn,  sosyn ýilenem» desem, taghy birde «oy, osy kýni qaysy bir dúrys qyz bar deysin?»-dep tanauymdy shýiirgen bolyp qoya salamyn. Biraq, bar mәsele basqada edi. Al, Mәlik aghaydyng súraghy da basqasha, ol sening ishindegini kózben oqyp, bilip otyrghanday.

- Óziniz biliniz, uaqyt ótsin aghay –dedim.

Ol kisi әngimesin qonyr dauyspen bastap ketti.

- Men jas kezimde auyldaghy kórikti, әri deneli  jigitterding aldy boldym.  Eki iyghyma eki kisi mingendey, qapsaghay denelimin, qúday bergen ónerim bar, arnauly oqymasam da kez-kelgen muzykalyq aspapta oinap, әn salam.  Qazir qoyyp ketsem de joldastar men  tanystarym otyrystarda kezdese qalsa, «Oy, jaylaudy» aitshy, joq, «On alty qyzdy» shyrqashy dep, әrkim jasyna, kónil-kýilerine qaray, qalaghan ólenderine zakaz berip jatqany. Kónil kýiim bolsa, ólenderding shyghu tarihyn, oqighalaryn óz basymnan ótkendey, sóz ben әuenge janymdaghy sezimning sóli men selin qosyp, mayyn tamyzyp aityp berem, olar da riza, olardyng riza bolghanyna men de riza,  janym rahattanyp qalady. Sóitip jýrip, qúshaghymda ay sayyn bir qyz, olar ózderi kelip qúlaghan song qadiri bolmaydy ma, әlde maghan tәuir  qyzdar kezdespedi me, әiteuir olarmen eki-ýsh ret birge bolghannan keyin olar meni jalyqtyryp,  jerip shygha kelemin.  Meni qol jetpestey kórdi me, olar da talapsyz qala berdi.  Atyraudyng Ásila degen bir qyzy «maghan ýilen»-dep biraz jýgirgende: «men sening birinshi jatqan erkeging emespin ghoy» degem, ol «men sening aldynda adal boldym, meni jasóspirim kezimde bir mas adam zorlap ketken», dep shynymdy aityp edim ghoy,  men senimen bolghansha basqa jigittermen sýiisken de emespin-dedi.

Az-kem oilanghan men :

- Maghan pәk bolyp kezdesken qyzdar da jeterlik – dep,  kýlgenimde, ol júlyp alghanday :

- Endeshe seni solardyng pәktigi úrsyn, men seni shyn jýregimnen sýiip edim ghoy – dep, kózderine tolghan jasty kórsetpeuge tyrysyp, jýgirip ketken. Meni ol kezde qyzdar ghana emes, tuma –tuystar da, júmysta bastyqtargha deyin tóbelerine kóteretin. Jýrgen jerim duman, auyl týgil audangha kelgen әr týrli komissiyalar men ataqty, qadirli degen adamdardyng aldynda óner kórsetem, tabys ta jaman emes. Shynymdy aitsam, sol  qyzgha bergen sonday mysqyl jauabyma әli ókinemin. Sol qyzdyng qarghysy birneshe kýn qúlaghymda shynyldap túrghanday bolghanmen, birazdan keyin úmytyp kettim.  Qayran jiyrma besting demimen, aldy-artyna qaratpaytyn búlqynghan búla kýshting tasqyny shyghar. Kez-kelgen ortada suda jýzgen balyqtay ózimdi erkin sezinemin. Sóitip jýrip ýilenip, ajyrasyp ta ýlgirdim.  Olardyng arasynda kóldeneng kezdesken әielder men kezdeysoq baylanystar qanshama. 

Sóitip jýrip 32-ge toldym.  Sol kezde mening ómirimde  bir ózgeris bolyp,  basymdy qara búlt torlady. Bir ret әielmen onashada ynghaysyz jaghdaygha qalghannan keyin, sol jaghday birneshe ret qaytalanghan son, әiel ataulygha  bettemey qaldym.  Taghy birde  bir qylyqty әiel ýiine shaqyryp, tәtti qylyghyna denem balqyp tómengi jaghym jybyr-jybyr etip jan bitkendey bolyp edi, jeme- jemge kelgende qansha tyryssam da týk shyqpady. Qylyqty әiel «istemeytini bar, qatyn ne tenin?»-dep bylsh etkizdi.  Sodan keyin ýilenbek týgil,  әielderge jaqyndaugha qorqatyn boldym. Mening ómirimde basqa bir kezeng bastaldy. Almaty men Moskvanyng arasyndaghy qalalardaghy talay dәrigerlerge kórindim. Boyyma qan jýgirgenmen, әielge jaqyndaghansha kýsh ketedi.  Ne kerek, әiteuir dәrigerlerding qoyghan diagnozdary men qoldanghan emderi qanshalyqty әr týrli bolyp, әr týrli em qoldansa da nәtiyje bolmady. Mening emdeluden de betim qaytyp, sharshadym. Shet elge shyghyp emdelu  ol kezde, Sovetter Odaghy deytin ýlken elde ilude bireulerge ghana búiyrghan.  Onyng ýstine qarjy jaghy da qol baylau boldy, jylyna alatyn demalysyng da bir-aq- ai.  Odan sheshem qaytys bolyp, ajyrasqan  әielim basqa qalagha kóship ketip, janyma júbanysh bolatyn jalghyz balamen kezdesu de problema bolyp qaldy. Janymdy araqpen júbatqym kelip, bótelkemen,  ashy sudy jaqsy kórip, birge ishetin bótelkelestermen dos bola bastadym.  Osy arada taghy eki-ýsh jyl zu ete týsip, mening ensem týsip, búryn maghan sýisinip, tandanyp qaraytyndardyng endi maghan mýsirkey, tipti jiyirkene qaraytyndaryn seze bastadym.  Áyteuir denemdi sýirep júmysqa kelem. Kónilimdi aulamaq bolghan dos-jaran, tuma-tuysqandargha ynghay bermeymin. Olar mening kónilimdegi eng ýlken qorlyqty bilmek týgel, sezbeytin de.  Sol kezde taghdyr maghan ayauly bir perishte әieldi jolyqtyrdy. Alima, maghan taghdyrdyng tartqan ýlken syiy edi.

Ýlken zauyttyng óndiris pen josparlau bólimining kabiynetteri qatar ornalasqan.  Sonyng biri - men isteytin óndiris bólimine shamamen jasy otyz bes otyz jetinin  arasyndaghy, aqqúba kelgen tartymdy kelinshekting janadan júmysqa túrghanyn bizding bólimning jigitteri bir-aq kýnde bildi. Oghan sebepshi Alimanyng ózi bolatyn. Bólimdegi tórt jigit aidyng ayaghy bolghandyqtan, tórt stoldy qúshaqtap,  múryndarymyzdan shanshylyp, júmystarymyzben ainalysyp  otyrghanbyz.

- Jigitter, salamatsyzdar ma, myna tok shәinekti jóndep beresizder me?-degen taza móldir dauys estilgende, denem shym ete qaldy. Nege  sonsha eleng etkenimdi bilmeymin, shyn bolsa,  keyde adamgha qúday sezdiredi deydi ghoy. Búl dauystan keyin bir týrli kýige týskenime ózim de týsinbey, eshnәrsege mәn bermegen bolyp, basymdy kótermegen kýii otyra berdim. Áyelder turaly oilaugha ózime-ózim tyiym salghaly qashan. Azdan son,  «O, Mәke, mynany siz qaramasanyz, bizding qoldan kelmeydi eken» degen әzilkesh Jandostyng oinaqy dausyn estip, basymdy kóterdim. Áyelge kózim týsken mening kónilim oisyrap, qarnym ashyp qaldy.  Aldymda aqqúba, esh erekshiligi joq,  qarapayym ghana әiel túrdy.  Janaghy móp-móldir dauystyng iyesi mening oiymsha súlu, әri jas qyz boluy kerek edi.

Kinәrat tok shәinekting ózinde emes, tok jýretin bauynda eken, ony tez jóndep bergen,  men Jandostyng ol әieldi maghan әdeyi siltegenin sezdim. «Sizge kóp rahmet» degen móldir dauys shynymen janaghy әielding auzynan shyqty. Bayqaghanym kishkene qara kózderi adamgha tike, zerdeley, zerttey qaraydy eken. Áyel ketken song Jandos :

 - Aty Alima, kýieui joq,  bir balasy bar eken, men kadr bólimine jana tehnologiyany óndiriske engizuge baylanysty syiaqy beru turaly búiryq jobasyn aparyp edim, sonda anketa toltyryp jatyr eken-dep,  ýlken bir is bitirgendey yrjidy, men bolsam mәn bermegendey týr kórsettim.     

Arada birneshe ay ótti. Alimamen aralasyp kettik, josparlau bólimindegi әieldermen búryn aralastyghymyz joq edi, endi bir meyram bolsa eki bólim qosylyp, sonynan jalpy zauyttaghy qyzyqshylyqqa birge baramyz. Birde Alimanyng ýiine eki-ýsh jigit baryp aulasyn jóndep berdik.  Sheshesi men bir úly bar eken.  Alimadan bizding jigitter avansqa deyin qaryzgha aqsha alady, aqyldasyp túrady, t.b uaq-týiek júmystarymen erkin bara beretin boldy.  Men ghana sóilespeymin dese de bolady, әielderdi jek kóremin, songhy eki jylda olargha erkimnen tys jazghyra, kinәlәy qaraytyn bolghanmyn. 

Áyeldersiz jana ómirime ýirene bastadym.  Dumandy keshterge barghanda, eng súlu, eng tәkappar degen qyz-kelinshekterding ainalama ýiirile qalatyny, eki-ýsh kórgennen keyin qoynyma enuge ket әri emestigi, olarmen keshetin tәtti lәzzat alu sәtterinen keyin maydan alanynan  jenispen oralghanday kýy keshetinim, әielderding aldyndaghy asqaq kýiim, olargha keyde mensinbey, keyde mysqylmen qaraytynym-bәri kózden bir-bir úshyp, kórgen týstey óte shyqty. Tek әiel denesining qúpiya territoriyasyna jetpey, ne ene bergende shauhatymnyng eriksiz tógilip ketetini ýnemi kóz aldymnan ketpeytin suret bolyp qaldy. 

Jana jyl jaqyndap qaldy. Eki bólimning qyzmetkerleri jana jyldy bir kýn búryn  júmystan keyin qalyp, qarsy alatyn bolyp kelistik. Úiymdastyryp jýrgen bayaghy Alima, ol turaly júrt maqtap aitatyn bolghan, júmysyna da tynghylyqty, bilimdi, ózi de taza adam deydi. Ol júmys ayaghynda maghan kelip, «Mәlik,  Sizdi óleng aitady - deydi ghoy, ertengi merekelik keshimizge  dombyra men gitara alyp kelinizshi»-dedi. Qúday biledi, búl turaly oghan aityp jýrgen Jandos.  Ol әiel mening ýide dombyram men gitaram baryn qaydan bilsin? Ertenine Jandostyng mashinasymen ekeuin de alyp keldim. Ýlkendeu bolghan son, әielder bizding kabiynetimizge dastarhan jasady, biz olargha kómektesip, dýkenge jýgirip, bankiler men shólmekterdi ashyp kómektestik. Bir ýiding adamdarynday,  úiymshyldyqpen dastarhangha otyrdyq. Tostylar aityp, biyledik.  Osy keshke arnalghan shart boyynsha, әrkim bir nomer dayyndau kerek, bireu biyledi, bireu óleng aitty,  Jandos anekdottar aityp berdi.  Óleng aitugha zauqym soqpaghan son, men dombyramen «Balbyrauyndy», gitaramen «Polonezdi» oryndap berdim.  Kesh ayaghyna qaray,  Alima maghan «muzykamen sýiemelde» degendey emeurin bildirip,  әnge basty.  Qasymyzda kýn sayyn kórip jýrgen adamdy elemeymiz de, baghalamaymyz da ghoy.  Jalghyz mening ghana emes, bәrimizding auyzdarymyz ashyldy da qaldy. Alima mening muzykamen  sýiemeldeuimdi   qajet etpegendey, biyik dausymen shyrqap otyr.

Qamysy-ay, Áupildekting mýshe-mýshe,

Sarghaydym, osynau kólding suyn ishe,-Áupildek

Qos qanat saghan bitken maghan bitse,

Barar em, qalqataygha, әlde neshe, Áupildek

Móldir dauysynda saghynysh bar, ansau bar, adamdy bir tylsym, terendikke tartyp bara jatqanday.

Alima ekinshi әndi bastady.

...Dudar-ay, kelmek bolsang tezirek kel,

Ornyna ónkey jaman talasyp jýr

Dudarayym dudym

Bir sen ýshin tudym....

Móp-móldir dauysynda arman bar, zarygha kýtu bar. Mahabbatyn, baqytyn izdeu bar.  Án ayaqtalghanda әueni bәrimizdi syiqyrlap tastaghanday bir sәt ýnsiz qaldyq. Osyny aitqan shynymen Alima ma degendeymiz.  Ishimizdegi Sәrsenkýl apay du qol shapalaqpen qabattasa:

-Tu, Alima, bir jyldan beri osynsha ónerindi nege jasyryp jýrsin?-dep ókinish bildirgendey boldy, onyn  aitqandaryna  men de ishtey qosyldym. Alima aitqan eki әn de bәrimizge únady. Úzaq otyrdyq, men de ayaq astynan «Qayran jiyrma bes, atpen qudym jetkizbes» dep, biraz ishimdegi ashy zapyranymdy shygharyp aldym. Sarsenkýl apay bastap, Alimadan taghy óleng aituyn súradyq. Bizding auyldyng «chastushkalary» dep, jenil, oinaqy ólenderge kóshti. Aytqan ólenine qaray, adamnyng da  minezi ózgerip túratyngha úqsaydy eken, qazirgi «auylynyng alty auyzyn» aityp otyrghan Alima basqa Alima.

 

-Esigim aldy kóterme,

Kótermeden óterme?

Qansha sýidim desende

Sýigenime jeterme?

 

Altyn saghat әperme,

Tagha bilmeytinderge.

Mahabbatty qor qylma

Sýie bilmeytinderge.

Ol ólendi berilip aitady eken.  Sol kýni tamasha kesh bolyp, úzaq otyrdyq, eshkim ýilerine qaytugha asyqpady. Barlyghy balalyq, jastyq shaqtaryna әsem әnder arqyly sayahattap kelgendey.

Kesh ayaqtalghanda ýlkenderdi bir reyspen ýilerine jetkizip tastaghan Jandos, ekinshi ret ketip bara jatyp,  kabiynetting kiltin Alima ekeumizge úsynyp,

- Alima ekeuine komsomoldyq tapsyrma, (komsomoldyq jastan ótip ketkenimiz esine týsse kerek, dereu sózin týzep) joq,  partiyalyq tapsyrma, ayaghyna deyin jinap, tazalap, bir-birindi shygharyp salasyndar - dedi. Ekeumiz de partiya mýsheleri bolmasaq ta  qarsylyqsyz qala berdik. Ekeulep kabiynetti jinastyryp, Alimany ýiine shygharyp saldym. Jolay ýnsiz boldym, ne aitarymdy bilmeymin, әngimemiz qabyspady, jyndy adamday jasyn súrappyn.  Ol bolsa әlde bir múndy әuendi ynyldaumen boldy, jasy menen baqanday tórt jas ýlken eken, biraq, syrt kózge jas kórinedi.  Alima esigin ashyp jatyp:

-Mәke ýige kirip, shәy iship ketiniz-dedi. Mamasy men balasy bar emes pe edi, әlde býgin jalghyz ba eken dep, eki oily túrdym da, sypayy rahmetimdi aityp, qaytyp kettim. Ýige kele jatyp Alimanyng әni únaghany shyn, biraq, ózi emes degen oigha keldim.

Mәlik aghanyng sózin bólip, bireu kupe esigin júlqylady. Aghay әngimesin ýzip, esik ashty. Kupesin shatastyryp alghan kórshi kupening adamy eken. Sirә, restorannan qaytsa kerek, auzynan araq iysi sasyp túr. Ángimemizdi búzyp jiberdi.  Mәlik aghay da tamburgha shyghyp, temeki tartyp kelip, dausyn bayaulatyp әngimesin әri jalghastyrdy.

... Júmysqa kelsem, Jandos jymyn-jymyng etedi. «Jaghday qalay?»-degen sózine sonshalyqty manyz beredi. Eki iyghymdy kóterem.  Júrt degendi qoysanshy, Jandos taghy «naghyz parsyndar»-deydi. Jalghyzilikti әielge ghana emes, jalghyzilikti erkekke de sóz ýiir keledi eken. 

Bir kýni meni tok úyalaryn jóndeuge Alima ýiine shaqyrdy.  Jóndeu degen әdeyi aitylghan  syltau, býgin Alimanyng tughan kýni eken.  Ynghaysyzdanyp qalghan men, «nege jalghyz qarsy alghaly jatyrsyn?»-dep edim, ol tike «tughan kýnimdi senimen birge ótkizgim keldi»-dedi. Onymen jalghyz qaludan qoryqqanday, ketkim kelip edi, ayaqtarym aitqanyma kónbegendey, kónilim de onymen birge az uaqyt bolsa da birge boludy qaladym, biraq, «asyghys  edim, baratyn jerim bar, 1-2 saghat bolayyn, búnday kýni seni jalghyz qaldyrugha bolmas»- dep, kýlgen boldym. Aldymyzgha iysi búrqyraghan manty da keldi, salattardyng da ashysy da, túshysy da bar. Tost aityp, qúttyqtaghan boldym. Bilmegenimdi aityp, «syilyghyng moynymda» degendi qostym. Alima sharapty molynan iship otyr, kezektesip te, qosylyp ta óleng aityp, biraz uaqytty ótkizdik. Tezirek qaytugha sebep izdegen men:

-Seni búlay kóp ishedi dep, oilaghan joq edim - dedim.

-Senimen erkin sóilesip, erkin bolu ýshin әdeyi iship otyrmyn - dedi.  Baghanadan beri bir jaqqa barmaqshymyn dep,  tartqynshaqtanyp, «tormozym ústamay» qatty iship ketem be dep, qorqyp, az iship otyrghan men, rumkany ysyryp qoyyp, ýlken kesege aq araqty qúiyp, tartyp jiberdim de :

-Nesi bar, erkin bolsaq , erkin bolayyq - dedim.

Ol birazdan keyin tizeme otyryp, moynymnan qúshaqtady, erinderi ernimdi izdep tapty. Sezimim selt etpeydi.

 -  Mәlik, baghana syilyghyng moynymda dep eding ghoy, sol syiyng bolsyn, býgin tang atqansha mening qasymda bolshy - dedi.

Araq ishkennen song ba,  әlde ne «býk», ne «shik»  bolsyn dep, búl qatynasymyzgha tezirek nýkte qonggha tyrysyp, ózimshe júmbaqtap:

- Alima, men sening oiynnan shygha almaymyn-au dep qorqamyn -dedim. Taghy bir joly bar, ol eshtenege qaramay, atyp túryp ýige qaytu bolatyn. Biraq, Alimany ayadym, olay istesem, onyng namysyn taptap, mensinbey ketkendey bolam, baghana otyrmau kerek edi, endi bir qalghan son, ne bolsa da ayaghyna deyin jetkizu ýshin shydau kerek dep sheshtim.

Qúshaghyma tyghylyp jatqan ol «Ony bilem»-dedi.  «Mәssaghan!» - dedim ishimnen. Neni biledi eken?

- Men seni sýiemin Mәlik, ol jaghyng istemegenmen, qolyng men tiling bar emes pe?

Qap, myna qatyn meni óltirdi-au, ózi nemene, kóripkel me ? Tilim baylanyp qaldy. Men qúlaghym qate estip túrghan joq pa, dep qúlaghymdy shúqydym, dúrys estiytin sekildi. Alima sózin әri jalghastyrdy.

-Sen tek tang atqansha  mening qasymda bolyp, mening aitqandarymdy tyndasang boldy, bir týn ghana, sodan keyin ózing sheshersin-dedi. Kishkentayymda jana oiynshyq alyp berse, búzyp, zerttep, ishinde ne bar, ne joghyn bilip, qaytadan qúrastyryp shyghatynmyn. Meni bir әuestik biyledi me, әlde әiel men erkek arasyndaghy qatynasty bir kisidey bilemin deytin maghan ózimnen de bilgir ústaz kezdeskenin sezdim be,  әiteuir úyatty bir jaghday bolsa, «kóp iship qoyyppyn»- dep, naghyz bolmasa «ol jerden júmystan shyghyp ketermin»-dep oilap,  osy jerde tang atqansha qalamyn dep sheshtim.

Basyma araqtyng buy tie bastaghan sekildi me, kónildene bastadym. «Ámirinizge qúldyq, o padisham,  ne búiyrasyz?»-dep,  oinaqylana til qattym.

- Bar kiyimderindi shesh te, vannagha jýr, men su toltyra berem-dedi. Dastarhan basyna kelip, taghy bir rumka araqty qaghyp salyp, «erkinsitip, úyalmaytyn etip jiberetin araqtyng bolghany qanday jaqsy»-dep oiladym.

...Vannagha kirsem, Alima vannagha su toltyryp, әlde bir qyzghylt sary úntaqty sugha salyp jatyr eken. Múryn jarghan qosh iyis anqyp ketti.  Araqtyng qyzuy ma, del-sal bir kýige týstim.  Alimanyng aituymen vannagha otyra kettim, ishimnen be, әlde dausym shyqty ma bilmeymin, «rahat, úyat emes»-dep, ózime-ózim dem berip qoyam. Alimanyng da tyr jalanash sheshinip jatqanyn bayqap, kózderimdi júma qoydym.  Áyel denesining sәl ashyq-shashyq jerine kózim týsse boldy, boyymdy biyleytin tәtti dirilden esh habar joq. «Ólim-ay»-deymin ishimnen, vannadan atyp shyghyp ketip te qalghym keldi. Ne bolsa da bolary boldy, «iyә, ony bilem» degende neni menzedi eken, men bolsam ózimning «pas» ekenimdi menzep aitqam.  Qatelespesem, ol da mening oiymdy dúrys týsingen sekildi, bala emes qoy, meyli, ne bolsa da, endi bәri kesh. Kóp bolsa Alimamen birge isteytin zavodtan júmystan shyghyp kete salamyn.   «Mәlik belsiz eken»-dep aityp jýrmes, ózi ghoy qalmay jýrgen.

Alimanyng auzynda әn:  jana shyqqan әn.

«Qayda sol jan jany әppaq shuaqty,

Sezimge de, sózine de túraqty,

Meni sýier bireu bar dep aldanam,

Sol aldanysh shyn baqytym siyaqty».

-Mәlik, kәne arqandy ysayyn,  men baghana shomylyp algham, -dep, balasyn shomyldyrghan anaday meni juyndyryp jatyr. Men bolsam, «ne isteseng sony iste, bar erikti ózine bergem» degendey momaqan kýide otyrmyn, úiqyda jatqan sezimdi oyatyp alsa, tipti jaqsy bolar edi deymin. Meni shomyldyrghan sudy tógip tastap, qaytadan su toltyryp, maghan ayaqtaryndy jina degendey ymdap, ózi de otyrdy. Bireu aitsa kýler edim, vannada shomyludyng da óz qyzyghy bar eken, әsirese әiel men erkekting birge shomylghany. Vanna ýlken bolghanmen ekeuimizge tarshylyq qylghanday, Alima aldymda bir adamday jartylay jabysyp jatyrmyz.  Alima mening batylsyzdau qoldarymdy qos anaryna apardy, jәilap syipaghannan artyqqa barmadym.  Qysyp-qysyp alghym kelgen, aimalap úzaq sýigim kelgen, biraq, sodan song ne isteymin deymin...

-Mәlik meni tósekke kóterip alyp barshy,- degen syzylghan ýndi estigende, kórshi bólmedegi tósek emes, jerding shetine alyp bar dese de әzir edim. Bólek bólmege jerge salynghan tósekke әkelgende Alima búltyng etip qúshaghymnan shyghyp ketkenin paydalanyp, dastarhan basynan eki rumkagha araq qúiyp әkeldim, Alimanyng sharap iship otyrghanyn bilsem de, әdeyi aq araq qúidym.  Ózimning de ishkim kelip túrmasa da, óz esebim bar. Keyde әr nәrsening kem-ketigin araq bildirmey jiberedi, araq  ishkender anau-mynau nәrsege  kónil audara qoymaydy deydi ghoy.  Alimagha «ekeuimiz ýshin alyp qoyalyq»-dep, qiyla qarap, ishuin kýtip, odan keyin ózim de tartyp jiberip, bir nәrseni qatyratyn adamday  Alimany qúshaqtap tósekke qúladym.  Alima moynymnan tas qylyp qúshaqtap, deneme dene bolyp jabysa qalyp, ernin tosty.  Endi eringe erin tiyip, búlaq suyna shóldep kelip bas qoyyp simirgendey aimalasqan son, qoldaryng da ózinen-ózi avtomatty týrde әiel denesin syipalap, týgendey bastaydy ghoy.

 -Janym, men seni jaqsy kórem, sen mening úzaq kýtken adamymsyng -deydi Alima, denemdi birese aimalap, birese sylap jatyp.  Ekeuimiz kosmos kenistigindegi salmaqsyzdyqta úshyp jýrgendeymiz, birimizding basymyz, birimizding ayaghymyzda jatady, nemese kerisinshe.  «Sonsha әieldermen bolyp, búnday jaghdayda «soghyspappyn», qap әttegen-ay!» dep ókindim.  Alimany búnday qyzuqandy dep oilamap edim, denesine massaj jasap aimalaghanyma  ózinen-ózi qozyp, demi jiyilep, kózderi jalt –júlt etedi.

- Mәlik, bar denemdi aimalashy-dedi alqynghan dauys. Ózi maghan ýlgi kórsetkendey sandarymdy da, sýmireyip, súlq jatqan «eki jýz gramm etimdi» de janay ótti. Odan song súq sausaghymdy qysa ústap, ózining kindikten tómen túsyna apardy. Men oqyghan súraghy kelgen studenttey  quanyp ketip, onyng qoldaryn serpip tastap, sol aimaqty «zerttey» bastadym.  Alima kózderin júmyp, rahat bir kýide jatyr, denesi babynda, tiytimdey artyq eti joq qúlyn mýsini bәigege qosylar sәigýliktey jútynyp túr.

- Erkekpen bolmaghanyna qansha boldy deymin-alqyna sybyrlap, tipti búl súraghymnyng orynsyz ekenin de bilip túrghandaymyn.

- Bes jyl, jeti ai, toghyz kýn. Janym, bir-birin jaqsy kóretin adamdar   bir-birine degen yntazarlyq sezimin jasyrmauy kerek,  ony kórsete bilui kerek –dep mening dene mýshelerimdi týgendey bastaghanday, men de en daladaghy qos kýmbezdey kóz arbaghan, keudege bitken qos anardy aimalaghan sayyn es-týsten airylyp baramyn. Biraq, belden basyp ótip,  bókse jaqqa barugha jýregim daualar emes.

- Mәlik, sen psihologiyalyq kedergiden óte almay túrsyn, әiel men erkekting arasyndaghy qatynas - óz aldyna ýlken bir ghylym. Bir–birimizding denemizdi zertteudi birge bastauymyz kerek. Búl uaqytsha nәrse, sen erteng emdelip, jazylghansha ghana, men de jýkti bolyp sening balandy kóterip jýrgende senimen jatugha bolmaytyn bir-eki aida da sezim rahatyna bólenuding osynday joldary bar, -dep asqan bir nәzik sezimmen túla boyymdy balqytyp aimalay bastady.

Bir kezde keng tósek ýstinde ekeuimiz qúmda oinaghan balalarday jalanash kýide shýiirkelesip otyrghanymyzdy bayqadym.  Alimanyng meni qanattandyryp, «men jýkti bolyp, sening balandy kóterip jýrgende» degen sózderining sonshalyqty senimdi, sonshalyqty nyq shyqqany sonday, kenet mening basyma әldeqaydan bir signal kelgendey, sәl shydasam Alimany jýkti etetindey kórinip,  bes jyl, jeti ai, toghyz kýn erkekpen bolmaghan әielding aldynda bir týn aitqanyn tyndaymyn-dep uәde berip, sózime qoja bola almaghanym azamattyqqa jatpaytynyn týsingen boluym kerek, songhy kezde «әlde qalay bolady, taghy da úyatqa qalatyn boldym au»-dep, meni erkimnen tys sezimimdi  túsaulap túratyn qorqynyshtyn  qaqpaghyn alyp, laqtyryp tastaghanday bolyp,  sezimimdi erkine qoya berdim.  Sóitip jatyp, Alimanyng men oilaghan әielderdey emes, men ýshin kóp nәrsege әzir ekenine kózim jetti. Teniz jaghasynda ósip, kópten sol tenizde bolmay,  sol tenizdi saghynyp kelgen baladay  Alimanyng jetegine enip qúmarlyqty qandyrudyn, sonyng ishinde әiel qúmarlyghyn qandyrudyng basqasha joldaryn ýirene bastadym. Minuttar ótti me, sekundtar ótti me, bilmeymin Alimanyng meni aimalap alasúra aitqan tәtti sózderimen qatar, balyqtyng torsyldaghynyng jarylghanday dauystan basymdy kóterip aldym. Qúlap-sýrinip, vannagha jýgirgen men qolym men bet auzymdy shәiip kelsem, Alima shala-jansar adamday bylq-sylq jatyr eken, eppen qúshaghyma alyp,  bauyryma bastym.  Men onyng kýn sayyn júmysqa barudan, ýiine kelgen song qúrghaqtay tamaq jalghap alyp, televizor kóruden basqa júmysy da, qyzyghy da joq,  bar isteytin júmysy eki júmada bir himcheskagha kiyimderin tapsyryp alatyn, aiyna bir ret adam jaldap ýiin tazarttyratyn, eki kýn demalysyn araq ishumen ótkizetin erkekting ýiine núryn shashyp,  ózgeris engizetin, maghan eng jaqyn, eng qymbat adamym boluy mýmkin ekenin  týsingendeymin.

-Men seni eshkimge bermeymin-dedi baqytty әiel dausy. «Men senimen óle-ólgenshe birge bolam»-dedim, ainalamnyng altyn shuaqty núrgha malynghanday bolghanyna tandanghan, jyldar boyy arqalap kele jatqan auyr jýk moynymnan týskendey bolghan men, del-sal bolyp jatyp. Songhy kezde ómir turaly, ómirimning songhy kýnderi qalay ótedi dep, qartayghanda qasymda su әperetin de adam bolmaydy-dep uayymday bastagham. Kindikten jalghyz úlyma әiteuir  aliymentin tólep әkesi degen atym bolmasa,  anda-sanda kezdeskendikten be, aramyz salqynday bastaghan. Sol kezde jalghyzdyq degenning ashy dәmin tatyp jýrgen kezim edi.  

Sol týnnen son, Alima ekeuimiz  eki jarty bir býtin bolyp túryp jatqanymyzgha eki jylgha tayau uaqyt ótken. Ómirimiz ózgerdi, tolyqqandy janúya bolyp, kishkene Otanymyzdyng josparlaryn qúramyz, birge qonaqqa baramyz, ýige qonaq shaqyramyz, sayajay men mashina aldyq, әiteuir ómirime de, Alimagha da dәn rizamyn.  Alima ekeumizding birigip jasaghan mahabbat atty  kememiz  baqyt atty tenizde erkin  jýze bastady. Bir-birimizdi kózqarasymyzdan-aq týsinetin kezge jettik. Osy uaqyt aralyghynda  Alimanyng talabymen búryn kórinbegen dәrigerlerge qaraldym. Nәtiyje bolmady. Odan halyq emshisi dey me, dúghamen emdeytinder dey me, әiteuir alysty-jaqyndy, erkek–әieli, jasy–kәrisi bar talay emshilerdi adaqtap,  kýderim ýzile bastady.  Bireulerge kózimshe em qonyp, qúlan taza jazylghanyn kórip, ýmittenemin de, aitqandaryn isteymin, ish degenin ishemin, jasa degenin jasaymyn, biraq, sonynan esh nәtiyje shyqpaghanyn kórip, kónilim pәseyip, ýmitim ýzilip, sengen kónilim kýlge ainalady.  Sol kezde men Alimanyng maghan ýlken sýienish bolyp, myqty tózimdilik tanytqanyn erekshe atauym kerek. Jazghy demalysta Almatydaghy әielimnen balamdy aldyrdy, ol da ýsh ay birge bolyp bizge bauyr basyp ketti, úlymmen búrynghy aramyzdaghy salqyndyq joghalghanday. Onyng balasyn óz atyma jazdyrdym, tәrbiyeli bala eken, óz balamday bolyp ketti.

Toylar men qonaqtarda  bir-birimizdi kózderimizben aimalap otyryp, qosylyp әn salamyz, júrt bizge sýisine qaraydy. Jaqyn joldastarymyz «Tólegen men Qyz-Jibek kele jatyr»- deytin boldy. 

Ýiimiz baqyt qonghan ordagha ainalyp, ishi núr men jylylyqqa toldy.

Er men әiel arasyndaghy tósek qatynasy turaly kitaptardy Alima ekeuimiz eki jaqtan jinadyq, qazaqsha kitaptar joqtyng qasy. Basqa tilderden audarylyp, oryssha basylghandarynda ashyq, tәtpishtep jazylady eken. Qazaqshalarynda basyn bastap kele jatady da, «әr jaghyn ishing bilsin» - dep qoya salady eken.  Ol kitaptardy  oqyp otyryp «yapyrau, mynau shynymen óz aldyna bir ghylym salasy eken ghoy, er men әiel arasyndaghy jynystyq qatynasty bilu ýshin bir institut bitiru kerek shyghar» deymin.  Mening jazylam ba degen ýmitim ýzildi, ne dert ekenine mening basym týgil, ondaghan ghylym kandidaty, men professor medikterding de bastary jetpey jatyr. Ishimnen ylghy «Bayaghy Atyraudyng Ásilasynyng qarghysy emes pe?»-dep qoyamyn.  Sonymen dәrigerlerge de, emshilerge de qoldy bir siltedim. Men baqytty edim, mening eki úlym, ýi-jayym, sýiikti júmysym, eng bastysy mening janymdy týsinetin, meni baqytty etip otyrghan, eshbir әielge úqsamaytyn qymbat adamym bar edi.  Eger Alima bolmaghanda sharasyzdyqtan araq ishudi bastaghanda mende búlardyng biri de joq,  qayyrshy ma, «bomj» ba bolyp jýretin edim dep oilap, shýkirshilik etemin. 

Biraq, Alimanyng minezin bilmeysing ghoy. «Mening oilaghanym óz nәpsim emes, men senen sәby sýyim kerek»-deydi.  Men «eki balamyz bar, qúdaygha shýkir» deymin, ol bolsa qúshaghymda jatyp  armanyn aitady. «Túlymy jelbiregen saghan tartqan qyzym bolsa deydi, joq bir úl, bir qyz tuam deydi» sóitip jatyp kezekti emshi turaly aitqanda men shart kettim.

- Men eshqayda da barmaymyn - dedim, әdettegidey mening densaulyghymnyng týzeletinine kózimdi jetkizip, barugha ýgittey bastaghan Alimagha.

- Men sharshadym, saghan bay bolyp jarytpasam, qalaghan bayyna tiyip al–dep tike kettim. Aytaryn aitsam da, onyng janyn jaralaghanyma ókindim, dausymdy júmsartyp, jasynyng qyryqqa tayap  qalghanyn, oghan bala tuudyng kesh ekenin, alghashqy balasyn tughanyna on jyldan asyp ketkendikten qauipti ekenin aityp ýgitteumen boldym.

- Mening sheshem onynshy balasyn 49-mýshel jasynda tughanda, men nege qyryq jasymda tua almaymyn. Anau dosymyz Ásiya da  birinshi qyzyn 41- jasynda tughan joq pa? Bir  oblys ortalyghynda emshi kempir bar eken. Arghy atalarynan beri emshi. Búnday aurular týgil jyndy adamdardy da jazatyn kórinedi.  Osy joly songhy ret barayyq, em qonbasa, endi men emdel dep ómiri aitpaymyn dep, ant su iship, botaday bozdap otyryp aldy.  Sóitip ekeumiz de júmystan aqysyz demalys alyp, poezgha otyryp emshi kempir túratyn qalagha  bet aldyq.

Ózimde týk ýmit joq, tek  Alimanyng  kónili  ýshin  kele jatyrmyn.

Qonaq ýige ornalasqannan keyin, kesh bolsa da, keshki beske deyin qabyldaydy degen son, emshining ýiine taksiymen jettik. Jaghdayymyzdy, nege kelgenimizdi súrap, qúran ashyp otyrghan kishkene qara kempirge «apa, siz qalay emdeysiz, oqisyz ba, әlde shóp dәrimen emdeysiz be?»- dep súradym. Aldyna aq oramal jayyp otyrghan myna kempirge tipti senip otyrghan joqpyn. Men bir-eki ay búryn jazylyp, esigining aldynda elu-alpys adamnan kisiler topyrlap  kezek kýtip túrghan emshilerde de bolgham.  Myna kisining aldynda biz kelgende kezekte bir-aq kisi túrghan. Qarapayym eki bólmeli júpyny ýi, emshi kempirge de onsha kónilim tolyp otyrghan joq.

Ol kisi maghan «men qaydan bileyin, qalay emdeytinimdi atam aitady, sol kisi ne aitsa, sony aitam»-dedi ashuly dauyspen. Sirә, mening súraghym únamaghan boluy kerek.  Kónening kózi ekeni kórinip túrghan eski qúrandy ashyp, qúmalaghyn salyp, bireumen sóileskendey kýbirlep otyr.  Aty-jónimdi, ruymdy súrap aldy.  Bir kezde bәrin jinap aldy da «erteng kelinder, býgin atam kelmey otyr»-dedi. Men kýlip jiberdim. Kempir kishkene kózderimen ata qarady da: «kýletin eshnәrse joq shyraghym, aruaqtar da sharshaydy, býgin kelgen adam kóp boldy, әlde senbey kelgenindi sezip otyrghan shyghar, әlde dәret almap pa  edinder?»-dep súrady. Erteng bolsa erteng keleyik dep, emshiden shyqqan son, Resey shekarasyna jaqyn ornalasqan oblys ortalyghynyng kóne tarihymen tanysyp, shaghyn qalagha erekshe kórik berip, aqyn óleni, kompozitor әninen bastap, ataqty jazushynyng trilogiyasynyng aty bolyp atalghan, erkelep aghyp jatqan jelekti ózendi tamashaladyq. Qonaq ýige oralyp, tamaq ishken son, jatarda ómiri istemegen nәrsemdi istep,  men ýshin bolmasa da Alima ýshin kómektese kór dep qúdaygha jalbaryndym, Onyng ýmitining iske asqanyn, armanynyng oryndalghanyn armandap,  týnimen dónbekship úiqtay almay shyqtym.   Ertenine biz kelgende esik aldynda kezektegi bes-alty adamnan keyin kezegimiz kelip, emshige kirip kele jatqanda ol Alimagha «sen qal» -dep toqtatty.  Apay keshegi kórinisti taghy qaytalap, aty–jónim men ruymdy súrap aldy. Sәlden son, qúlaghyn tigip, bireuding jәy dauyspen aitqandaryn múqiyat tyndap otyrghanday keyipte, arasynda birese meyirimdi dauyspen, birese ekilenip, oryssha-qazaqshasy aralas sóilep qoya berdi.

- Keshe atanyng nege kelmegenin týsindim. Senbegening óz aldyna, sen jaman adam ekensing ghoy,  kýlge aunaghan әtesh qúsap jatpaghan úrghashyng qalmapty.  Mәssaghan, moynynda eki qyzdyng qarghysy jýr, oibay, nysapsyz, nәpsiqúmar, әy eng jaqyn dosynnyng әielimen de bolypsyng ghoy - dep, maghan kishkene kózderi ónmenimnen óte qarady. Mening tilim baylanyp qala jazdady, onyng aityp otyrghanynyng barlyghy shyndyq edi, myna kempir emshi emes, kóripkel de ghoy dep oiladym.   Qalay bilgen, men búl qalada birinshi ret bolyp túrmyn, esh tanysym da joq, mening basymnan ótken, ózimnen basqa eshkim bilmeytin nәrselerge deyin qalay bilgen?

- Maghripanyng ózi, -dedim, qaqalyp-shashalyp. «Dosymnyng әielin aitam, onyng ózi qoynyma kirgen»-dauysymnyng әreng shyqqanyna ózim de tandanyp. Basqa esh qarsy sóz aita almadym. Kózimnen tyrs-tyrs jas tamyp otyrghanyn bayqadym. Kempir mening ótken ómirimdi televizordan kórip otyrghanday әli sóilep otyr. Aytqandarynyng bәri dúrys, bәri tura.

- Jә qoryqpay aq qoy, kelinshegine aitpaymyn. Ony joghaltudan qorqady ekensin, týnimen qúdaygha jalbarynypsyng ghoy. IYә, ata ne deysiz, auruyn sol óziniz aitqanday ma, iyә, iyә, ym.  Bir kezde emshi kempir ózinen ózi, әlde atasymen sóileskenin qoyyp maghan qarady, qara terge týsip, kózderi qyp-qyzyl bolyp ketipti.  Sen jazylasyn, atam aitty-dedi ol. Biraq, óteuine qymbat adamyng ba, әlde qymbat nәrseng be joghaltasyn-dedi. Emdelesing be, joq pa, ózing shesh, mening shyndyqtan basqa aitatynym joq saghan -dedi emshi kempir.

Eshteneni oilaghym kelmedi, bar jan-dýniyemmen emdelgim keldi.

- IYә, emdelem, Sizge senemin - dedim. Aytaryn aityp alyp ózim tandandym. Emshige qalay senbeyin, bәrin tura aityp otyrsa.  Al óteuine.... joghaltasyn  degeni ne tәiiri, ol turaly oilaghym da kelmedi.

Emshi kempir maghan emdi atasynyng aituyna qaray jasaytynyn, ýsh kýn oqyp, balauyz qúyatynyn, ýsh ret molagha baryp sol balauyzdardy eski molagha kómuim kerek ekenin, sosyn ýsh kýn oqylghan jeti týrli shópti salyp vannagha týsuim kerek ekenin, sodan denem men tamyrlarym jibip, sonynan qyzghaldaqtyng mayymen deneme massaj jasaytynyn aitty.  Ýiden shyqqanymda Alima meni qúshaqtap alyp:

-     Mәlik ne boldy, tuu, týring qúp-qu bolyp ketipti, emdelging kelmese kerek emes, keteyik -dedi.

  - Joq, emdelgim keledi jәne osy emshining meni emdep shyghatynyna senemin -dedim.                              

Emshining kómekshisi shyghyp, «Alima kim, apam kirsin»-dep jatyr dedi. Alima emshiden  shyqqan kezde jýzi shyraylanghan, quanyshty, biraq, kózinde jas  túr edi.

Qonaq ýige kelgen son, Alimanyng aituynsha men jýz prosent ózgerip ketippin.  Emshi Alimany «auyldaryna qaytyndar, osy kýilerinde túra berinder, bireuden ilgeri, bireuden kem túryp jatyrsyndar»-dep ýgitteuge tyrysypty, oghan Alima kónbepti.  Sosyn emshi: «Men emdemesem,  sen bәribir tynym tappaysyn, kýieuine de tynyshtyq bermeysin, tipti osy aitystarynnyng týbi senderdi ajyratyp tynuy da mýmkin»-depti.  Emshi Alimagha osylay dep aitsa da, Alima alghan betinen qaytpay,   «Búryn emshilerding eshqaysysyna senbep edi, sizge sendi, meni shyn baqytty bolsyn deseniz emdeniz, men odan bala sýigim keledi»-dep jalynypty. Sóitip qalay em qabyldaghanymdy, basymyzdan keshken әr týrli nәrselerdi aityp uaqyt ketirip qayteyin, ol óz aldyna bir ýlken әngime, demalatyn uaqyt boldy, qysqartyp aitayyn, sonymen emshining aitqandaryn tolyq istedik - dep, toqtady Mәlik aghay.

Emning eng songhy kýni emshi ýlken selofan jabylghan tósekke meni tyr jalanash jatqyzyp, qúran sýrelerin oqyp, denemdi qoldarymen sylap, eki shekemdi úzaq uqalap otyrdy da, kóz ilespes shapshandyqpen erkektik mýshemning astynghy jaghynan bir nәrseni júlyp tastaghanday «girk» etkizdi. Jan dauysym shyghyp aiqaylap jiberdim, eki-ýsh minuttay selkildep jatqan men kishkentay emshi kempirding denemdegi taramys qoldary tiygen  jerlerding kógerip shygha kelgenin bayqadym.  Osy kezde emshi Alimany shaqyrtyp, oghan da «sheshin» dedi.  Biz an-tanbyz. Biraq, basynda kempir meni emdesin desender, aitqanymdy búljytpay oryndaysyndar degen. Ózim ynghaysyzdanyp jatqan mening basyma «myna kempir ne istegeli jatyr?» degen qorqynysh kirgen, ol mening oiymdy oqyghanday.

- Qorqatyn da, úyalatyn da eshtene joq, dәrigerden úyalmaysyng ghoy, menen nege úyalasyndar? Mening dәrigerden aiyrmashylyghym, dәriger sening tәnindi emdese, men tәninmen qosa janyndy da emdeymin. Al mynau ózinning nekeli әieling ghoy, boyyndy jiyp, ýstindegi mayyndy sýrtte, әielinmen jat, men shyghyp ketem –dedi.

Men ónim be, týsim be sene alar emespin, ne isterimdi bilmeymin, sheshinip jatqan Alimagha qaraghanda boyymda jaghymdy bir dirilding payda bolghanyn sezdim. Tanys sezim. Aynalam jaryq núrgha tolyp ketkendey.  Ornymnan túrghanda, tamyrlary bileulenip, bar kýshine minip túrghan «eki jýz gramm etimdi» kórdim.  Búl maghan bagha jetpes baqyt edi. 32-ge tolghansha tәtti lәzzattyng dәmin tatyp, әiel ataulynyng sýiiktisi bolghan jigitke otyzdanasqan shaghynda erkek retinde dәrmensiz bolyp qalghannan jaman nәrse joq edi. Sol sәtte men ózimning shyn baqytty ekenimdi sezdim. Alimamen ótken eki jyl baqytty degen ómirim, mening tәubeme keluim bolsa, Alimanyng shýkirshiligi eken. Deni sau, kýieuinen jýkti bolghysy keletin әiel, tósekte erkek qúshaghyna  meyiri qanbaghan әielding tomarday bolyp jatatyn, әreketsiz erkekting qasynda  jatuy da bir azap ekeni mening sanama jana jetkendey. Alimanyng ýiretken amaldary da tek bergi jaghynan ózimizdi ózimiz aldau sekildi kórindi.  Úyalghanynan abyroyyn eki qolymen jauyp túrghan Alima bir kýlip, bir jylap túr.

Esikting arghy jaghynan emshining әmirli dausy estildi.

– Bolyndar, men emimning nәtiyjesine kóz jetkizbeymin be? Denemdegi maydy shala sýrtip, qaptalghan tósek ýstinde  Alimany jyghyp salyp, yp-ystyq, shuaqty lәzzat túnghiyghyna sýngip kettim. Alima ekeumizding janymyz ben tәnimiz birigip, bir adamgha ainalyp ketkenbiz. Arasynda Alimagha «Saghan rahmet, sening enbegin» deymin.  Emshini de úmytyp ketkendey ekenbiz. Sol kezde  bizden baqytty jandar jer betinde joq edi.

... Qaytar jolda poezda  joghary klasty  eki adamdyq  «SV» atalatynynan  oryn alyp, bal aiymyzdy ótkizgendey boldyq. Bizding quanyshymyzda, baqytymyzda shek joq edi, ekeuimizde mahabbattyng tabighy tәn lәzzatyna shóldep qalyppyz. Men sonda móldir taza sezimmen qosylghan tәn rahatynyn  adam ómirinde alatyn ornynyng zor ekenin, seksti adamgha úiqy men tamaqtay ghana kerek dep úghatyn men, endi onyng dem alatyn auaday qajet ekenin bildim.

Sapaly әdemi kiyimmen, sapasyz arzanqol dýniye, nemese qorekti, tәtti tagham men búzylyp ketken sapasyz tagham  aiyrmashylyqtary sekildi,  erkek pen әiel arasyndaghy jynystyq  qatynastyng da, bir adamnyng ghana sezimimen, ne eki adamnyng da seziminsiz, tәnning jabayy instinkt pen fiziologiyalyq, әlde biologiyalyq qajettigin óteu bar da, onyng eng jogharghy satysy, ózinning jan-tәninmen sýiip qúrmetteytin, seni de sonday sýiip syilaytyn, әlemdegi jalghyz erkek dep sanaytyn әielmen bolu-ekeui eki basqa nәrse, olardyng arasynyng jer men kóktey aiyrmashylyghy bar eken. Keybir bir otbasyndaghy erli-zayyptylardyng nege tósek qatynastarynan, bir-birinen lәzzat almaytynyn endi týsindim. Olarda bir-birine degen adal sezim, sýiispenshilik, qúshtarlyqtyng azayyp, kýndelikti kýibing tirshilikting astynda qalyp, kómeski tarta bastaghany óz aldyna, bir-birine lәzzat tarttyrugha, bir-birine jan-tәnindegi baryn berip, qyzmet qylugha úmtylu,  basqa nәrseni oilamay tolyq berilu, bir-birin kemshilikterine qaramastan perishte kórip, qúlay senu, tósek qatynasy turaly bilimderi men týsinikterining әr týrli dәrejede boluy sekildi, taghy da basqa komponetterding biri jetse, biri jetpey jatatyny kedergi bolady eken. Búl  tabighattaghy jan dýniyesi úqsas, yaghni, bir jaqqa qaraytyn erkek pen әielding bir-birine úsynar ýlken syiy eken. Men búryn qyzdarmen jatqanda, ózime  keregin ghana alyp, óz qajettiligimdi ghana ótep jýre beretin edim. Al ýlken sezim barda olay emes, aldymen Alimagha qalay ynghayly, qalay lәzzat alady dep, eger ol tәtti kezdi  biyik shyngha, tenesem,  sol shynnyng úshar biyigine jetkizuge tyrystym. Meni kemshilikterime qaramay sýie bilgen, maghan әr kez sezimi men sýiispenshiligin dәleldeuden tynbaghan,  jetelep jýrip,  osynday dәrejeme jetkizgen Alimagha degen rizashylyghym  sheksiz edi.

- Dýisen men dogharayyn, dem alatyn uaqyt boldy, qalghanyn qaytar jolda ne Almatygha kelgen song aitayyn degen Mәlik aghaygha men júlyp alghanday.

- Joq, joq, Mәlik agha, mening úiqym kelip túrghan joq, aitynyz, aitynyz , Alima apay qayda?-dep, men oghan taghatsyzdana qaradym. Ishimnen mening de óz Alimam bolsa ghoy - dep armandap ýlgirdim. Mәlik agha bir sәt ýnsiz qaldy, salqyn shәy qúiyp ishti. Tereng dem alyp, az–kem otyryp qaldy. Men Mәlik aghanyng basyndaghy әlde bir auyr qaldi sezgendey oghan tynyshsyzdana qaradym. Súraghyma ókingendey, tómen qaradym.

- Alimadan oida joqta aiyryldym ghoy – dedi, ol kýrsinip. Biz baqytty edik, sol baqytymyzdy qúday kóp kórdi me, bilmeymin, bir kýnde ómirimning byt-shyty shyqty. Erterekte әjelerimiz «bәri qúdaydyng qolynda, bereyin dese bir kýnde bere salady, alayyn dese bir kýnde ala salady» dep, otyratyn. Sol shyn eken, emshiden kelgennen keyin 3-4 aidan keyin, Alimanyng ayaghy auyrlaghanda tóbemiz kókke jetkendey boldy, әsirese armany oryndalghan Alima asqan baqytty edi, jýzinde tek kýlki, otyrsa da әn, túrsa da әn,  ainalasyn әnmen  ajarlandyryp, ózindegi shuaqty ainalasyn-daghylarmen bólisip jýretin.  Men ony erekshe kýtimge aldym, auyratyn býiregin jiyi-jii qaratyp, vitamiyni mol tamaqtar ishkizip, ýide eshtene istetpeymin.  Eki balammen qosylyp, alaqangha saldyq. Tipti ishindegi sәbiyine kóp mezgil bolmasa da «auyrlyq týsedi» dep,  óleng de aitqyzbaugha tyrysam.  «Kәri qyz úl tapsa, qoyatyn jer tappaydy» degendey, men de ayaulymdy, keshigip kezdestirgen baqytymdy, meni  tolyqqandy ómirge jetkizgen qymbat dosymdy qalay kýtip saqtarymdy bilmedim, әiteuir mening jan dýniyemde bir mazasyzdanu bastaldy. Men Alimanyng auru býireginen qorqatyn edim. 

...Sol kýni Alima júmysqa keterde moynyma asyla ketip, býgin audandaghy zavod filialyna bir top adamnyng komissiya bolyp issapargha baryp keletindikteri  turaly aityp túryp:

-Mәke-au, myna tentekting qimyldaytyn uaqyty әli bolghan joq sekildi edi, jana juynyp jatqanymda bireu ishimnen әlsizdeu týrtip qalghanday boldy, erteng dәrigerge barayyq, maqúl ma, әri UZIY-ge týsip, úl ma, qyz ba bilgim keledi-dedi. Alimany qúshaqtap, ishin ústadym, odan qúlaghymdy saldym, eshtene sezbedim. Ádettegidey, múqiyat boludy tapsyrdym. Alima esikten shyghyp bara jatyp qayta oraldy.

- Tyndashy Mәlik, men balamyzdy júbatqanda, anamnyng meni júbatqan ólenin aitamyn, ózi sonday únaydy, tyndashy:

Ay- ay bóbegim, Ay-ay bóbegim.

Eske saqta-ay,  anannyn,

Sýiip aitqan-ay ólenin!  Áni B. Bayqadamovtiki, sózin Z. Júmatova degen aqyn jazghan, ókinishke oray men ol aqyn әiel turaly  bilmeydi ekenmin-dedi.  Taghy da ketip bara jatyp, qayta oralyp, betimnen «shóp» etkizip sýiip alyp, «tamaqtaryndy uaqytynda ishudi úmytpandar»- dedi.

Men enbek demalysymdy alyp, ýige jóndeu jýrgizip jatqanmyn.  Ýy syrlaytyn boyau ezip jatqan men «Bar, Alimash bar, júmystan qalasyn, asyqpay jýr»-dedim. Áli kýnge deyin nege solay dep aittym dep, ózimdi ózim kinәlaymyn.  Nege әdettegidey qúshaghyma qysa túrmadym, nege aimalap shygharyp salmadym deymin. Ketip bara jatyp qimaghanday qayta-qayta oralghany oghan taghdyr bir nәrseni sezdirgendey eken ghoy, mezgili jetpese de uaqytynan búryn qimyldaghan sәby de bir nәrseni sezgendey,  al men eshtene sezbeppin.   Eki saghat jol jýrip baryp kelip jýrgen issaparynyng biri-eng songhysy bolady dep kim oilaghan?

Qasyndaghylardyng aituynsha mashinanyng soghylysyp, auyp bara jatqanyn bayqaghan jýrgizushining qasynda otyrghan Alima «Mәlik» dep shynghyryp, esikti ashyp jiberip sekirgen.   Ajaldan qashyp, armandaghan balasyn qútqarmaqshy bolghan sekildi. Biraq, sol әreketi ólimge alyp kelgendey, sebebi, qasyndaghy mashinada qalghan ýsh adam din aman. Qasyndaghylar da, jol apatyna tekseru jýrgizgender de aitady, qúdaydyng isi, eger ol sekirmegende aman qalatyn edi, ajal aidap túr ghoy dep.  Sol jerde kórgender aitady, Alima qos qolymen ishin oray qúshaqtap, sәbiyin bir nәrseden qorghaghanday bolyp jatyr eken dep. Mashinada bolghan zauyttyng bir adamy aitady, Alimanyng «Mәlik» dep shynghyrghan dauysy qúlaghymda bir aiday shynyldap túryp aldy deydi.

Men sol kezde ghana emshi kempirding «qymbat adamyndy ma, qymbat nәrsendi me joghaltasyn» degen sózderin esime aldym, búryn oghan esh mәn bermegem. Ol emshi biz súrap alghan baqyttyng óteui bolatynyn bilgen, sol ýshin meni de, Alimany da ýgittegen, tek sony esti, seze bilmeppiz. Qanday óteu ekenin emshi kempir de bilmese kerek, «qymbat adamynnan, әlde qymbat zatynnan»-degen. Ýiim órtenip ketse, ne qymbat mashinamdy úrlap ketse ókinbes edim, tek eki adamymdy alyp ketkeni maghan onay soqqy bolghan joq. Men tek eki balamnyn  aldyndaghy mindetim ghana saqtap qalghan sekildi. Sol eki balany oqytyp, ýilendirip jetkizuim kerek.  Alimanyng artynan onay joldarmen kete barghym kelip  talay   oqtalghanmen Alimanyn  «Mәke-au, eki balany kimge tastap ketpekshisiz, qúday búiyrghan kýni kezdesemiz ghoy, men seni kýtemin»-dep túrghanday kórinedi.   Taghdyr maghan býkil ghúmyryma túratyn tórt jylgha jeter-jetpes baqytty ghúmyr beripti.  Alimadan airylghaly da onshaqty jyl bolyp qaldy, eki bala student. Mening denim sau, on eki mýshem týgel júmys istep túr, Alimadan keyin әielderge jolaghan joqpyn. Áyelderge jolasam, bir әppaq kirshiksiz nәrseni býldirip alatyndaymyn, saf altyndy qor qylatyndaymyn. Men Alimanyng aldynda ýlken qaryzdar ekenimdi bilemin, týnde tósekte qinalyp ótkizetin týnderimdi Alimanyng әppaq sezimi ýshin qúdaydyng jibergen jazasy dep úghyp, ol jazany mýltiksiz oryndaudamyn. Alimaday әieldi qaytyp kezdestirmeytinimdi bilemin, ýmittenbeymin de. 

Mәlik aghay sәl tynystap, әngimesin qorytyndylaghanday, sәl ýnsiz qaldy da :

- Al,  sening basyng jas, әli óz Alimandy kezdestiresin, eshqashan kýressiz berilme, әsirese, auru men ómirdegi kedergilerding aldynda. Dýisen mynany úq, adam óz baqytyn izdeuden sharshamau kerek-dep sózin bitirgen Mәlik agha, qalamyn alyp, aldyndaghy gazetten jyrtyp alyp, bir nәrselerdi jazdy da qolyma ústata saldy.

- Búl ne , agha?   

- Emshi әjeyding adresi ghoy, artyqtyghy joq, ala sal,  qajet bolyp qalsa degenim ghoy...

Mening eshkim bilmeydi, eshkim sezbeydi degen syrymdy Mәlik aghanyng jazbay sezgenin týsindim.  Mening baqytsyzdyghym qay kezden bastalghanyn bilmeymin, sezgenim bertin kele qyzdarmen jaqyndaspaqshy bolghanda jer bolgham. Anamnyng aituynsha kishkene kezimde qoldy-ayaqqa túrmaytyn, tynymsyz bala bolyp, qazandaghy ystyq sýtke týsip ketippin. Qaynap túrmaghanmen ystyq sýtting aty –ystyq sýt. Álde basqa sebepteri bar ma bilmeymin, ata-anama da, joldastaryma da aita almaymyn.  Qanday dәrigerlerge baryp qaralatynymdy da bilmeymin. Ómir bilinbey ótip jatyr.  Mening jasymdaghylardyng bir-ekeuden balalary bar.    Qolymdaghy adres jazylghan qaghazdy qútqarushymday qúsharlana qystym. Ózim de songhy kezde jar sýiip, semiya baqytyn sezinip, әke boludy ansap jýrmin. Kóz aldyma Mәlik aghaydyng ayauly Alimasy kelgendey.  Olda  maghan «sening de óz Alimang bar, ainalana múqiyat qara» degendey bolady.

Kózin júmyp, tereng oigha ketken Mәlik aghaydyng jýzine kózimdi salyp, onyng menen baqyttyraq ekenin úqtym. Onyng menen baqyttylyghy sýie bilgen, sýiikti bola bilgen jan.  Kóz aldyma Mayra keldi. «Dýisen ekeuimiz taugha shyghayyqshy»- dep, túrghanday.

«Shyghamyz, janym, shyghamyz»-dep sybyrlaghanymdy ózim de sezbey qaldym, әiteuir eshkim estimegen sekildi. Mýmkin mening Alimam Mayra shyghar?

Ózi aitqanday «Eki jarty-bir býtin»  bolyp, az da bolsa baqytty ómir sýrgen  Mәlik aghanyng «Adam óz baqytyn izdeuden sharshamau kerek» degen sózi  kózim úiqygha ketkenshe qúlaghymnan ketpey túryp aldy.

 R. Qamidullaqyzy

Abai.kz