Býgingi poeziya әleminde ózindik ornyn tapqan aqyndardyng biri- Aqberen ELGEZEK. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, «Serper» jastar syilyghynyng jәne Tólegen Aybergenov atyndaghy syilyqtyng iyegeri atanghan aqyndy oqyrman «Kólenkeler kýbiri» atty ólender jinaghy arqyly tanidy. «Sәrsenbidegi súhbatymyzdyn» qonaghy bolghan Aqberenmen qazirgi jastar әdebiyeti jóninde oy bólisken edik.

- «Kólenkeler kýbirimen» kólenkeli qoghamda ózindik janayqayymen kelgen nәzik jýrekti shayyrlardyng birisiz. Qazaq әdebiyetining kólenkeli tústary turaly ne aitasyz?

- Býgingi qazaq әdebiyeti qoghamnyng targhyl kólenkesinde әlsiz kýbirlep jatqan perishtege úqsaydy. Mәsele onyng kólenkeli tústarynda emes, әdebiyetting qoghamgha sәulesin týsire almay otyrghandyghynda. Sebebi, býgingi qalamgerler ózi ómir sýrip jatqan qoghamnan qorqady. Al naghyz qalamger qoghammen birge ózgerip, onyng sharttary men zandylyqtaryna moyynsúnghysy kelmeydi. Búdan kelip qogham da aqyn-jazushygha dәl sonday «mahabbatpen» qaraytyn boldy. Býgingi qoghamda sezim, emosiya, arman men qiyalgha berilgen adam ersi hәm ómirden alshaq jýrgen adam retinde qabyldanady.

Býgingi poeziya әleminde ózindik ornyn tapqan aqyndardyng biri- Aqberen ELGEZEK. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, «Serper» jastar syilyghynyng jәne Tólegen Aybergenov atyndaghy syilyqtyng iyegeri atanghan aqyndy oqyrman «Kólenkeler kýbiri» atty ólender jinaghy arqyly tanidy. «Sәrsenbidegi súhbatymyzdyn» qonaghy bolghan Aqberenmen qazirgi jastar әdebiyeti jóninde oy bólisken edik.

- «Kólenkeler kýbirimen» kólenkeli qoghamda ózindik janayqayymen kelgen nәzik jýrekti shayyrlardyng birisiz. Qazaq әdebiyetining kólenkeli tústary turaly ne aitasyz?

- Býgingi qazaq әdebiyeti qoghamnyng targhyl kólenkesinde әlsiz kýbirlep jatqan perishtege úqsaydy. Mәsele onyng kólenkeli tústarynda emes, әdebiyetting qoghamgha sәulesin týsire almay otyrghandyghynda. Sebebi, býgingi qalamgerler ózi ómir sýrip jatqan qoghamnan qorqady. Al naghyz qalamger qoghammen birge ózgerip, onyng sharttary men zandylyqtaryna moyynsúnghysy kelmeydi. Búdan kelip qogham da aqyn-jazushygha dәl sonday «mahabbatpen» qaraytyn boldy. Býgingi qoghamda sezim, emosiya, arman men qiyalgha berilgen adam ersi hәm ómirden alshaq jýrgen adam retinde qabyldanady.

Bireuler búrynghy Kenes ýkimeti kezindegidey әdebiyetting nasihaty joq dep jatady. Siz maghan aitynyzshy, sol kezdegi Leniyn, partiya turaly ólender men poemalar, prozalyq dýniyeler qazir bizge qyzyq pa, joq pa? Ol shygharmalar dәl sol zamanda-aq eldi mezi etken. Al qazirgi úrpaq ýshin onday shygharmalardyng qúny - kók tiyn. Biyik әdebiyetti tarih ózi nasihattaydy. Oghan bas qatyrudyng qajeti joq.

Keybir bilgishter aqyn-jazushy atauly qoghamnyng problemalaryn aitpaydy, tilding mәselesin qozghamaydy dep jazghyryp jatady. Búl әdebiyetting mindeti emes, jurnalistikanyng paryzy. Al tilding mәselesin memleket sheshui kerek. Ádebiyetting mindeti - adam janynyng júmbaq tústary men onyng mәngilik problemalaryn aitu.

- Óziniz qatarly nemese izinizdi basyp kele jatqan jas prozaikter men aqyndardyng dengeyi qanday?

-Qay zamanda da әr buyn әr dýniyeni ózinshe ekshelegen. Eng bastysy, bizde býgingi oy men sóz erkindigi bar. Búl óz kezeginde keng tynys alugha mýmkindik beredi. Qatarlastarymnyng kóbi tyng taqyryptargha baryp jatyr. Búl - quanatyn jaghday. Óitkeni eksperiyment bar jerde jana dýniyeler somdalady. Bizde formalyq jaghynan da, iydeyalyq-mazmúndyq jaghynan da eksperiymentter bar. Ázirge súryptalu ýderisi jýrip jatyr. Álipting artyn baqqanymyz dúrys bolar.

- Býgingi jastar qanday iydeyany kóp kóterude. Negizgi taqyryp ayasy ne turaly?

- Jastyqqa tәn iydeyalar ghoy, sol... Degenmen qazirgi jastar prozasy men poeziyasyna psihologizmder tәn. Jastar óz ishinen ózin izdep jýr. Birinshi oryngha Jaratushy Tәnirdi tanu men Ony sýn mәselesi shyqty. Múnyng imandy әdebiyetting qalyptasuyna әser etetini haq. Demek, jastardyng ruhany dýniyesinde ózing arqyly әlemdi qabyldau, Jaratqan arqyly ózin tabu júmysy jýrip jatyr. Al oghan barar jol múng alqaby arqyly ótedi. Múng degen búl jerde týnilis emes, súlu jolserik esebinde aitylyp otyr.

- Jana shygharmashyl toptan jarq etken qúbylys dep kimderdi aitar ediniz?

- Qúbylys dep jana, búryn mýlde bolmaghan әdeby sensasiyany aitady ghoy. Onday jastardyng sabyna әli eshkim tany qoymaghan óskemendik Azamat Tasqarúlyn aitar edim. Poeziyasy qarama-qayshy bolghanymen, sol balada tylsym bir әlem bar. Formalyq kalikasy Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly aghamyzgha úqsaghanymen, ýnilip oqyr bolsan, mazmúny bólek. Teneuleri tyn, oy saptasy basqasha. Áli jiyrmagha kelmegen Azamat qatarynan ýsh jyr jinaghyn dayyndap ýlgerdi. Onyng bireui orys tilinde. Janalyq qoy.

Erlan Jýnis te әdebiyetsýier qauymgha tanymal aqyn bolyp qalyptasyp qoydy. Ádebiyetke ayaq basqanda ony kóbisi qúbylys retinde qabyldaytyny ras. Erlannyng bolmysy bólek bolghandyqtan, eshkimning oiyna kelmegen dýniyelerdi tudyratynyna kәmil senemin.

Prozadaghy qúbylys dep Maqsat Mәlikti aitugha bolady. Ol - qazaq prozasyna mistikalyq baghytty engizip jatqan jazushy. Menimen kelispeytinderdi onyng jaryqqa shyqqan kitabyn jәne jazylghan әngimelerin oqymaghandar dep esepteniz. Tuyndylary kóp jariyalanbaydy. Prozasy qyzyq, keyde qorqynyshty. Ol sonysymen qúndy, sonysymen jana.

- Jergilikti jastar poeziyasynan góri, aspanasty elinen kelgen qandastarymyzdyng qalamy qaruly, aitary ótkir degen pikirge qalay qaraysyz?

- Ony kimder aityp jýr? Osylay da bóluge bolady eken ghoy! Búl arandatqysy kelgen mysyqtileu bireulerding tirligi boluy kerek. Alayda tildik qor men psihologiyalyq bagajynda bir ózgeshelikting bar ekeni ras. Mәsele tól әdebiyetinen bólek qay halyqtyng әdebiyetinen susyndauynda jatqan shyghar. Biraq ol - tek ózgeshelik. Búl kim myqty, kim әlsiz degen súraqqa jauap bermeydi.

- Býgingi qazaq әdebiyetinde sheteldik stili bar ma?

- Qazir modernistik buyn qalyptasyp kele jatyr. Jazylyp jatqan shygharmalar janalyq bolghandyqtan, ol kóp jaghdayda «sheteldik» stili bolyp qabyldanyp jatady. Mýmkin, qazirgi jastar shetel әdebiyetin kóp oqyghandyqtan, shygharmalarynda keybir elementter kezdesetin shyghar. Ol qorqynyshty emes.

- Dәstýrli әdebiyet pen jana formadaghy postmodernistik ústanymdaghy әdebiyetting bәsekelesetin túsy bola ma?

- Dәstýrli әdebiyet dep qanday әdebiyetti atap otyrsyz? Batyrlar jyry ma, jyraular poeziyasy ma, әlde sosrealizm kezindegi qazaq әdebiyeti me? Mýmkin, aitys shyghar? Ár dәuirding óz әdebiyeti bolatyny belgili ghoy. Mening oiymsha, әr kezendegi әdeby aghymdardy bәsekelestiruding qajeti shamaly. Últtyng bilimi tolysyp, aqparattyq banki tolysqan sayyn әdebiyet te jana kenistikke shyghyp ketti. Jana formadaghy poeziya men proza intellektualdy oqyrmandy nysana etip aldy. Bәlkim, múnday «týsiniksiz»  dýniyelerdi oqy almaytyn, bolmasa oqyghysy kelmeytin әleumettik top ýshin aitys jaqyn shyghar. Ol da zandy. Ol da ómir sýruge qúqyly. Biraq biz aitysty әdebiyet dep aita alamyz ba? Búl - dauly súraq.

Jalpy, kez kelgen әdeby shygharma - intimdik dýniye. Ár oqyrman әdebiyet әleminde ózine keregin tauyp alady, ony ózinshe saraptap, ózinshe týsinip, týisinedi. Sondyqtan oqyrmannyng qajettiligin zerttep alyp jazu degen sózdi halturamen ainalysu dep týsinemin. Tylsymnan úshyp jetken aqqanat ólen-qústyng óz missiyasy bolady. Ol mindetti týrde óz oqyrmanyn tabady degen senimdemin.

- Eger bәsekelesetin bolsa, onda qazaqqa qajet túsy, halyqtyng ruhany qajettiligin óteytini qaysysy bolmaq?

- ... Jalpy, ana tilinde jazylyp, tasqa qashalyp basylghan kez kelgen dýnie últtyng paydasyna asady ghoy, әitpese parallelidi әlemderden oilar men týiinder qazaqqa týspese kerek-ti. Qazaq tilinde jazyldy ma, ol - Alashqa arnalghan dýniyeler. Men solay oilaymyn. Barlyq әdeby shygharmalar qazaqtyng filosofiyalyq dýniyetanymyn keneytuge, oghan әli de beymәlim salalardy iygeruge kómektesui kerek.

- Qazaqtyng úghymynda dәstýrli degen sóz jaqsy bolghandyqtan, kýndelikti túrmys tirligin de dәstýrge ainaldyrdy. Osy qazaqtyng qonyr tanymyna say keletin әdebiyetti týsiniksiz, tipti aqyn-jazushylardyng ózderi úghyp bolmaytyn, naqty qorytyndy shygharmaytyn, tym qúryghanda, adamdy oilanugha iytermelemeytin Batys ústanymyndaghy әdebiyetpen bylghau kimge payda әkeledi? Odan kim úpay jinaydy?

- Mysaly, Abaydyng ólenderi qarapayym jazylghan ghoy. Úly aqynnyng dýniyeden ótkenine biyl 106 jyl tolady. Sonda qazaq Abaydy tolyghymen týsinip, aitqan naqylyn jýzege asyryp jatyr dep oilaysyz ba? Áli de zerttep jatyr, әli de oqyp jatyr. Kerek deseniz, Abay atamyzdyng ózi - modernistik poeziyanyng negizin qalaushy. Úly shayyrymyz kóp dýniyeni túspalmen, menzeumen aitqan.

Sonan song aqyn-jazushylar ne jazyp otyrghanyn ózderi týsinbeydi degen pikir - óte sauatsyz pikir. Baqsy da transqa enip ap, ne istep jýrgenin biledi ghoy. Búl - oqymaghan, oqymaghan sebepti týsinbegen oqyrmannyng atýsti qorytyndysy. Eger poeziya men proza bәrin tәptishtep týsindirip, oqyrmangha ary qaray oilau qúqyghyn bermese, ol nemenege әdebiyet bolyp atalady? Múnday әdebiyetting qajeti qansha? Batys әdebiyetinen qazaq qanday zorlyq-zombylyq kórip otyr? Álemdik әdebiyetti biz biluimiz kerek, ol jalpy adamzattyng aqyl-oy qazynasy emes pe. Siz aitqanday, qazaq әdebiyetin eshkim Batys әdebiyetimen bylghay almaydy. Sebebi, bizding psihologiyamyz ben dýniyeni qabyldau diapazonymyz bólek. Qaytalap aitamyn, biz qazaq tilinde jazamyz. Al qazaq tilinde Batystyng keremet dýniyesi óte qorash kórinip qalady. Teneuleri bosap, aitar oiy solghyn tartyp qalady. Sondyqtan qazaq shygharmalarynda qazaqtyng ghasyrlar boyy qalyptasqan ghalamtanuy bәribir «menmúndalap» túrady. Eger bizding әdebiyetti shetel tiline audarsa, әlem qazaqtyng әdebiyetimen «auyratyn» edi. Kýmәniniz bolmasyn!

- Jastargha baghyt-baghdar berip, kem-ketigin, artyqshylyghyn saraptap otyrghan arnayy orta bar ma? Álde «bәrine - halyq tóreshi» degenge sayasyz ba? Býgingining synshysy kim?

- Ol orta- ózimiz. Mysaly, men óleng oqyp bolghannan keyin qalamdas dostarym ýndemey qalsa, quanyp qalamyn. Óitkeni búny tyndaushyma oy salghanym dep týsinemin. Al maqtap ketse, әli de pispegen óleng eken dep qabyldaymyn. Biz bir-birimizding jazghan dýniyelerimizdi ýnemi almasyp, oqyp otyramyz. Kem-ketigin ashyq aitamyz. Ol qayta paydaly. Onyng ómirshendigin, ya shiyki ekendigin uaqyt pen oqyrman eksheydi ghoy.

Synshylargha kelsek, synshylar bar. Onyng ishinde Talasbek Ásemqúlovty erekshe atar edim. Áliya Bópejanova, Ámirhan Balqybek, Ardaq Núrghazyny esimderin aitsaq bolady. Ókinishke qaray, olardyng bizge uaqyty bolmay jýr...

- Ózinizding oy tereninizde qorytylyp jýrgen qanday iydeyanyz bar? Qoghamgha taghy qanday oy qossam deysiz?

- Biraz jobalar bar. Súlbalary miymnyng bir týkpirinde jatyr. Ázirge kóz aldyma qalqyp shyqpay túr. Shyqqan kýni júmys ýstelime otyramyn dep jýrmin.

- Tarihy túrghyda shygharma jazugha qalay qaraysyz?

- Jogharyda aitqan shygharmashylyq jobamnyng tariyhqa qatysy bar.

- Aqyn men jazushygha ústaz qanday ról atqarady? Aqyndyq pen jazushylyqty ýiretuge bola ma? Shәkirtiniz bar ma?

- Qalamgerding ústazy- ózining ómiri men taghdyry ghoy. Jazushylyqty qalay ýiretuge bolady? Súraqty basqa salanyng adamdaryna qong kerek sekildi. Shәkirtim joq. Ádebiyette eshkim eshkimge ústaz bola almaydy.

- Jastargha tileginiz...

- Aman jýrsin! Oqysyn, jazsyn. Baqytty bolsyn!

Súhbattasqan,

Botagóz SÁTIY

«Obshestvennaya pozisiya» gazeti (proekt «DAT» № 29 (66)  25 tamyz 2010 j.