- Múhamedjan Orazbayúly, kezdesuge dayyndalar sәtte keyipkerimning búghan deyingi aitqan sózderin bir qarap shyghatyn әdetim bar. Qarap otyrsam, siz - jurnalisterge súhbat beruden jalyqpaydy ekensiz. Múnynyzgha jurnalister qauymynyng atynan rahmet aitam, әriyne. Ekinshiden, әleumettik jelidegi belsendiliginiz bar. VK deysiz be, instagramm, tvitter, feysbuk deysiz be. Súhbat bolsyn, post bolsyn, uaghyz, nasihat, aqyl, kenes aitqandy jaqsy kóredi ekensiz. Nelikten? Minezinizding ereksheligi me? Piar qajettilik pe?

- Birinshiden, jurnalisterdi әdeyi izdep jýretin adam emespin. Biraq, bәlki, jurfak-filfak bolyp aralasqan kezden bergi tilshi dostarymnyng kóptiginen bolar, qazirgi beldi qazaqstandyq aqparat qúraldaryn basqaryp otyrghan agha-әpkelerimnin, ini-dostarymnyng maghan degen qúrmet-iltipatynan bolar, «bizding arnagha, bizding gazetke súhbat berseniz» degen qolqa, ras, jii týsedi. Biraq bәrine birdey kelisip, bәrine birdey ýlgerip súhbat berudemin dep te aita almaymyn. Tipti sizding oqyp jýrgen súhbattarynyz maghan ótinish bildirip jatqan jurnalisterding onnan birine ghana bergen jauabym boluy mýmkin. Al ol súhbatardyng nasihatqa jaqyndau qúrylatyn sebebi - maghan ózi súraqtar solay qoyylady. Shou-biznestin, ekonomikanyng nemese sport salasynyng ókili emespin ghoy. Otbasylyq, ruhany baghyttaghy arnany basqaryp otyrghandyqtan, júmysym aghartushylyqpen tikeley baylanysty bolghandyqtan saualdar da soghan oray tuyndaytyn shyghar. Mýmkin, sol sebepti jauaptarym nasihat tiptes kórinip jatqan bolar. Onyng ýstine tóniregimizde jahandanudyng jalyny laulap túr. «Oylan da, bil» emes, «oyna da, kýldin» zamany bop túr. Aqyl aitqyng kelgennen emes, aqyry jaman bolmasa eken degen janashyrlyqtan sóz arnaysyn…

- Demek, búl - minezinizding ereksheligi emes qoy? Mysaly, dostarynyz, tughan-tuystarynyzdyng arasynda «qarapayym adamsyz» ba?

- Bilesizder, kishkentayymnan júrt aldyna aitysker aqyn retinde shyqtym. Oryndaushy, jyrshy-termeshi retinde emes, jeke óz oiymdy júrtqa pash etushi adam retinde tanylyp, oilanugha, júrtpen óz oiymyzben bólisuge beyim bolyp, shygharmashylyq damudyng danghylyna týstik. Ári ýiding ýlkeni bolghandyqtan, barlyq qazaqy shanyraqtardaghyday bala kezden-aq ini-qaryndastaryma janashyr, aqylshy bolugha mindetti boldym. Sóitip jýrip, keyinnen olardyng da otbasylaryna qal-qadarymyzsha sóz kómek jasay bastadyq. Jәne aghayyndarymnyng arasynda alghashqy bolyp namazgha kelip, bylaysha aitqanda, ruxany tolysa bastaghasyn, ata dinimizge degen qúrmetten bolar, әuletimizding ýlkeni de, kishisi de kóp mәselede meni algha salyp, aqyldasa bastady... Al kishkentayynnan júrtty ýiirip aitys jasap, qoghamnyng qordalanghan problemalaryna ýn qosu, ýnemi ainalana qam kónilde jýru - adamnyng minezine, bolmysyna tikeley әser etedi. Sebebi, tilden ne nәrse kóp shyqsa, jýrekke sol nәrse kóp әser etedi.

- Qúpiya bolmasa, qay jasynyzdan bastap namazdasyz?

- Jiyrmadan asa bere namaz oqyp bastadym. Jәne búl – erte bastaghandyq emes. Bilesiz, qazaq «on ýshte - otau iyesi» deydi. Yaghni, endi bala emessin, azamatsyng degeni. Óz jýris-túrysyndy jónde, ainalana da qaraylay jýr, «qolyndy mezgilinen kesh sermep» qalma degeni. Qazaqtyng dәstýrli otbasylyq qúrylymynda, bayqasanyzdar, әr әuletting algha sýireytin kóshbasshysy bolady. Bizding shanyraqta da әkem bir kezderi jas inilerine jol kórsetip, bauyrlaryna qamqor bolghan edi…

- Estuimshe, ol kisi dýniyeden erte ketip qalghan-au deymin…

- Iya, әkem dýniyeden ótkennen keyin sol otbasylyq dәstýr sәl ýzilinkirep baryp, mening boyymnan kórinis tapty. Kishkene atym shyghyp, elge tanylyp, júrtpen aralasa bastaghannan keyin bauyrlarymdy tartyp, basynyng ózara úiymshyl boluyna әser ete bastadyq. Aytyssýier aghayyn jaqsy biletin de bolar, osy qazaqtyng atamúra ónerining sebebinen on-on bes avtokólik mingenmin. Solardyng kóbin tuysqandaryma, dostaryma taratyp berdim, aitystan alghan qomaqty jýldelerimdi de aghayyndarymnyng kerek-jaraq, joq-jitigine jaratugha tyrystym. Búny ýlgi ýshin aityp otyrmyn, Alla riyadan saqtasyn. Músylmanshylyq ta, elding janashyry bolu da әueli – jaqyndaryna septesuden bastalady. Memlekettik dengeyde, alashtyng qamynda iri sózder aityp, maqala, post jazyp jýrgenimizden ne payda, eger shamnyng jaryghy týbine týspeytin bolsa? El-júrt, qazaq degen jalpylama bir úghym emes, ol – óz anan, әken, jaryn, aghayyndaryn. «Ózi jarymaghannyng sarqytyn ishpe» degendey, otbasyna ýlgi bola almaghan adam jalpyhalyqtyq dengeyde de jarytyp shyn janashyr bola almaydy. Bolghysy kelgenmen berekesi búiyrmaydy.

- Biyl kóktem, jaz ailarynda әueli Aqtóbe, sosyn Almatyda bolghan oqighalardan keyin qazaqstandyqtar oramal tartqan әielder men saqal qoyghan erkekterge ýreylene qaraytyn boldy. Terroristik iydeyanyng teris yqpalyna týsip ketkender – «salafitter eken» degen de auyzeki әngime tez tarady. Sizdi de sonday aghymnyng ókili eken degen alyp-qashpa sózding bolghany ras. Búl mәselege qatysty bergen jauabynyzda siz búl pikirdi joqqa shyghardynyz. Dinnen alys oqyrmandargha auyzeki, jenil tilmen týsindirip berinizshi, «salafitter» degender kimder? Janaghy atalghan oqighalarda el ortasyna býlik salghandardyng Islam dinine qanday qatysy bar?

- Biz qazir aqparattardyng óte ken, әri asa jedel taralu zamanynda ómir sýrip jatyrmyz. Tipti aqparat-janalyqtardyng kóptigi sonday, adamnyng informasiya qabyldau, qorytu mýmkindigi oghan ilese almay jatyr. Bizding ne iship-jeytinimizden bastap, kimdi jaqsy kóruimizge, qanday filim kórip, nendey pikirdi ústanuymyzgha deyin antalap túrghan aqparat qúraldary anyqtap berip otyr. Biri oqigha turaly tolyq kartinany úsynsa, biri pazldyng bir-eki bólshegin ghana kórsetkendey qylyp qana berip, oqyrmandardyng ózderine ton-pishtirip, ózderi әri qaray oy qalyptastyryp alatynday etip aqparat beru tәsili payda boldy. Múny nege aityp otyrmyn? Kez kelgen mәsele turaly bayypty oy týy ýshin әldebir sayttyng nemese ýiinde otyryp-aq sot ýkimin aitatyn blogerding jazbasyn emes, naqty sol sala bilgirining pikirine nemese sol salagha jauapty qúzyretti organnyng anyqtamasyna jýginu qajet.

- Sondyqtan sizden súrap otyrmyn ghoy.

- Tәuelsizdik alghan alghashqy jyldary týrli syrttan kelgen iydeologiyanyng kesirinen jastarymyz kóp ulandy. Búl - birinshiden. Ekinshiden, bizde diny salanyng bilikti mamandarynyng der kezindegi jetispeushiliginen múnyng diagnozy naqty qoyylmady. Yaghni, әlgi udyng aghzamyzdyng qay jerinen auru payda qylatynyn dәl bilmedik. Ýshinshiden, toqsanynshy jyldary memleketimiz basqa da manyzdy salalar men mәselelerge kóp kýsh, kónil bóldi. Ol – ekonomika, halyqtyng әl-auqatyn kóteru, syrttan investisiya tartu, shekarany delimitasiyalau degen sekildi. Sondyqtan da ruhany sala kenjelep, qajetti dengeyde nazar audarylmay qaldy. Jәne búl ýshin memleketti kinәlau da sóket is. Óitkeni, kez kelgen endi tәi-tәy basqan tәuelsiz elding basyp óter búdan basqa joly da joq. Tórtinshiden, sol jyldardaghy Qazaqstan - ateistik iydeologiyadan endi azat bolghan, ata dinimizge qayta oralyp, jastary dinge lek-legimen bet búrghan halyq boldyq. Kәdimgi ashyghyp kep asqan tәbetpen asqa qol sozghan siyaqty. Biz dinge jastary bet búrghan halyq boldyq. Al dinge jastar jappay bet búrghan kezde, eger dәstýr saqtalmasa, albyrttyqty tәjiriybemen tejep ústap otyratyn el aghalary, jigerlige jón joldy núsqaytyn abyz qariyalary bolmasa, qyzuqandy jastardyng ortasynda mindetti týrde shy shyghady.

- Jastar - albyrt deysiz ghoy.

- Albyrt, shala, jastyq maksimalizm bar degen siyaqty. Búl - ýlken sebepterding biri. Dindegi radikalizm, shekten shyghu әlemning kóptegen elderinde kórinis berdi. Biraq, mysaly, Týrkiya siyaqty elderde nege onday dәrejede qauip tughyzbady? Sebebi, týrikterde әr zamannyn, әr úrpaqtyn, әr buynnyng myqtylary boldy. Yaghni, eldi úiytqan aqsaqaly, bilimi tәjiriybemen úshtasqan jigit aghasy, qariyasynyng sózin, ýlkenining tapsyrmasyn qúp alatyn jastary degendey.

- Siz sebepteri turaly aityp otyrsyz. Men sizden sebepteri turaly súraghan joqpyn. «Salafitter» degender kimder dep súradym. Osy radikaldardy salafitter dep dúrys aityp jýrmiz be?

- Eger әldekim «biz – sәlәfitpiz» nemese «sәlәfit boluymyz kerek» dese, әlbette, dúrys emes. Óitkeni, sәlәftar degen - payghambar Múhammed (s.gh.s) keyingi ýsh buyn. Músylmandardyng ýsh buyny. Sәlәftar, qazaqsha aitqanda - ilgeridegiler. Dindi әlemge taratqan solar. Biraq qazirgi «sәlәfiylermiz» degen adamdardyng olargha eshqanday qatysy joq.

- Ilgeridegilerge qatysy joq pa?

- Qatysy joq. Sәlәfiymiz dep jýrgender - ilgeridegilerding atyn maldanushylar.

- Demek, qazir «salafiyt» atalyp jýrgenderding naghyz islam dinine qatysy joq boldy ghoy?

- Nege qatysy bolmasyn? Olar - músylmandar. Jol kórseter ghalymgha jolyqpaghandyqtan joly tarylghandar, qoghammen til tabysa almay qoly qaghylghandar. Kitaptaghy bilimdi jan-jaqtaghy jaghdaymen ýilestire almay shekten shyghushylar. Jaghdaydyng ushyghuyna «jazghyshtardyng da» ýlesi joq emes. Qazir biz sәl oghashtau qylyq tanytqan músylmannyng bәrin bir atpen, bir boyaumen, bir qalypqa salyp aityp, jazugha beyim bop baramyz. «Ysyrap qylma, yqylasty bol, Allagha ghana siyn, adamdardyng da aqysyn úmytpa» degen imamdardyng ózin salafy deuge dayar túramyz. Osy dúrys emes. Tipti qazir әrkim ózi únatpaghan adamyn «salafiy» deumen ainalysyp jatqanday. Nemese, ózin «sәlәfiy» dep aitpasyn degen qorqynyshtan tapyraqtap shauyp, bayybyna barmay-aq, baybalam salyp jatqandar bar. Biz shynynda da qoghamgha ziyan keltirip jatqan shekten shyghushylarmen kýresuimiz kerek. Saqal qoyghany ýshin ghana kez kelgen jigitti nemese typ-tynysh kýndelikti tirshiligimen ghana jýrgen әldebir oramal salghan әiel kisini syrtynan «sәlәfiy» dey salugha qúqymyz joq. «Ekstremizmmen kýres әiteuir jazyqsyzdy izdep tabugha ainalyp ketpeuge jәne dinmen kýreske jalghasyp ketpeui tiyis» degen Elbasymyzdyng alany әrkimning oiynda bolugha tiyis jauapkershilik.

- Ózimizding etek-jenimizge ózimiz jabysyp jatyrmyz deysiz ghoy.

- El yntymyghyna syna qaghyp, dingekti dәstýrimizdi mansúqtap, jastardy jargha iyterip jatqandar tasada qalyp, qogham men biylikting arasyna ruxany kópir bop otyrghan últjandy úl-qyzdarymyz kópshilikting talqysyna týsip, taqymynda kókpar bop jatyr.

- Osy jaqynda ghana belgili boksshy, Rio olimpiadasynyng chempiony Daniyar Eleusinovti «Alla jalghyz, oghan serik qosqan adamdardy jaqtyrmaymyn, әruaqtargha tabynu dúrys emes» degen sózi ýshin qazir BAQ betterinde qudalap, ony osy teris aghym ókilderine jatqyzyp, qaralap jatqandar kóbeyip ketti. Búghan ne der ediniz?

- Qazaqtyng bir qasiyeti – mәn-jaydyng artyn kýtu, tekserip alu, kózi jetpey kesip aitpau edi. Biraq, ókinishke qaray, biz osy artyqshylyghymyzdan da airylyp bara jatqandaymyz. Nege degende, osy Daniyar bauyrymyzdyng aitqanyna baylanysty da parqyna barmay kesir sóilegen kóp kommentariy kórdim. Keybireuler sekildi Qúran oqymandar, ata-babamyz adasqan, qabir ataulyny qiratayyq nemese úyat, iba degen sezimdi óltiru kerek degen joq qoy. Ózimizding QMDB imamdarynyng kýnde meshitte aityp jýrgen sózin, yaghni, Allagha ghana qúlshylyq etu kerek, Alladan ghana súrau kerek degenin nege sonsha sóz qyldyq? Múnda qanday Hanafy mәzhabyna qayshy oy bar? Sosyn Daniyar Eleusinov – óziniz aitqanday boksshy, qaltarys-búltarystyng bәrin eskerip otyryp sóz saptaytyn sayasatker emes qoy. «Batyr – anghal» degendey, elding alaqanynda jýrgen bir úlymyzdyng erkelep otyryp er jigitke say salyp úryp aityp tastaghanyn sonsha gәp qylatynday múnsha mayda últ emespiz dep oilaymyn. Daniyar – batyrymyz emes pe? Keshe ghana kók tuymyzdy jelbiretip, býkil әlemge Ánúranymyzdy tyndatqyzghan kim edi? Biz nege jaqsylyqty onay, tez úmytamyz?

- Bizde terroristik qauipke qarsy túrumen ÚQK, QMDB, taghy basqa memlekettik organdar ainalysady. Biz qay jerden qatelik jiberdik? Kәdimgi qazaqtyng qarapayym úldarynyn, keyde qyzdarynyng teris aghym yqpalyna týsuine ne sebep, qalay oilaysyz? Dәl qazir ne isteuimiz kerek?

- «Asyl arna» telearnasy diny radikalizmdi qatang aiyptaytyn «Sergelden» atty kórkem filim týsirdi. Qazir qúzyrly organdardyng saraptamasynda jatyr. Alla jazsa, nazarlarynyzgha úsynamyz. Búdan bólek bizding arna aghartushylyq baghytta kóp júmys istep jatyr. Týrli rolikter, baghdarlamalar, arnayy jobalar jasadyq. Elimizdegi belgili dintanushylar men imamdardy, qogham qayratkerlerin shaqyryp, tikeley efirler úiymdastyrdyq. San týrli súhbattar dayyndadyq. Múny nege aityp otyrmyn? Diny radikaldardyng naqty kim ekenin halyq týsinetindey etip jetkizbesek, qazaqty býtindey bir ruhaniyattan bas tartugha iytermeleymiz.

- Qazir Islam dinin ústanghandargha kýdiktene qarap, jýregi shaylyghyp qalghan adamdar az emes.

- Mening aityp otyrghanym da osy. Kez kelgen shekten shyqqan bir kisini aitu arqyly biz basqa da músylmandardy sol shenberding ishine kirgizip jiberip jatyrmyz. Sol sebepten de qogham diniylenip bara jatyr. Al qoghamnyng diniylenui - qauipti prosess. Qogham diniylenbeu kerek. Óitkeni, payghambar (s.gh.s) jolyn ústanghan músylmandar esh uaqytta qoghamdy diniylendirumen ainalyspaghan. Qoghamda músylmannyng jeke ruhaniyaty men túlghasyn dúrys qalyptastyrumen ainalysqan. Imandy otbasylar kóbeymey, ibaly qogham payda bolmaydy. Ruxany biyik túlgha- últyn sýietin, bes paryzyna bekem, jýregi núrly, jýris-túrysy kisi qyzygharlyqtay, elge payda keltiretin shuaqty, belgili bir kәsipting iyesi, otbasynda saliqaly otaghasy degen siyaqty...

- Jaqsy obraz.

- Búl - prozada nemese filimde ghana kezdesetin obraz emes. Kәdimgi ómirde bolghan, әli de aramyzda bar jәne bolashaqta da bola beretin jaqsy adamdardyng sipaty. Diny memleket qúrugha biz de kelispeymiz. Dýniyening didaryna qarau kerek. Álem qayda bara jatyr. Kim ertushi, kim erushi? Iman jýrekte býr jaryp, islam otbasynda órkendeydi. Qogham qajet etip jatsa ózi qol sozady. Izgilikti óz paydana jarata almay jatyp ózgege úsynu, qalamay jatqangha mәjbýrlep tyqpalau, dindi dúrys ústanghan babalar joly emes. Danalyq- dara payghambarymyzdyn(s.gh.s) sýnnetinde. Sebebi, payghambar Múhammed (s.gh.s) adamzatqa Islam dinin jiyrma ýsh jyl nasihattaghan kezde adamzat tarihynyng qay kezenine de jaraytyn pәtua da, jol da, ónege de kórsetken. Dindi sýnnetke bekem babalarymyzday ústanbasaq, aghymgha ainalyp, qauymgha problema jasaymyz. Al, aghymnyng tamyryn tap baspay, dolbarlap kýressek, qúr berekeni qashyryp, júrtty dýrliktirip, qoghamdy diniylendiremiz. Ekeui de jaqsy emes.

- Al memleket tarapynan jasalyp jatqan aldyn-alu sharalaryna qanday bagha berer ediniz?

- Qúzyrly organdar solardyng yacheykalaryn (úyashyqtaryn) anyqtaumen, sheteldegi baylanystaryn, qarjy kózderin nemese tikeley qoghamgha tóndirip túrghan qaupin anyqtap, qoghamnan oqshaulap, qaterin seyiltumen ainalysyp jatyr. Búghan men ong bagha berem. Búl túrghyda әlemning basqa elderimen salystyryp kórsek, Qazaqstanda әdiletti qarym-qatynas jasalyp jatyr. Al iydeologiyalyq, aghartushylyq júmystardy kýsheyte týsuimiz kerek.

- «Aqtóbede qaru dýkenderin tonap, әskeriylerge shabuyl jasaghan qazaqtyng jigitteri múnday qadamgha әleumettik tensizdik nәtiyjesinen bardy. Olargha ózgelermen teng qúqyqta bilim alu, júmysqa ornalasu mýmkindigi berilse, eger memleket auyl jastaryna shyn mәninde janashyr bolsa, múnday oqigha bolmas edi» degen de pikirler bar. Qanshalyqty kelisesiz?

- Osy salada jýrgen adamdarmen sóilesip jýrmin, olardyng aituynsha, qolyna qaru alyp, shetin ketuding sebebi bireu ghana emes. Bir adamda, shynynda da, әleumettik mәseleler oryn alady. Al bireulerde psihikalyq, tәlim-tәrbiyeden ketken mәseleler bar. Al endi bireulerde tuystyq qarym-qatynastyng saqtalmauynan bolatyn suyq kózqarastyng sebebi bilinip jatady. Keyde әleumettik jeli arqyly jigitter habarlasady. Osynday qatty kózqarastaryn bildirip jatady. «Nege bizding biylik býitedi, nege sýitpeydi» degen siyaqty. Olardy kezdesuge shaqyram. Sóilese kele, eger ol adamgha shynynda da teris nasihat aitylsa, qolyna qaru aluy әbden mýmkin ekendigi sezilip túrady. Al olargha kerisinshe, shyn janashyrlyqpen, qazaqy bauyrlyq meyirimmen týsindirgen kezde, rayynan qaytyp, bayypty oy týiip qaytady. Sondyqtan, kóp nәrse keyde ózimizge de baylanysty. «Meyirim kórsetpesen, meyirim kýtpe» degendey, ainalamyzdyng bәrinen týrtinektep jau izdemey, úiysatyn, tútas bolatyn jolgha týsimiz kerek. Ol jol – Elbasy sayasaty, QMDB qara shanyraghy.

- «Asyl arna» qazaq tilinde habar taratady. Siz de kóbinese, qazaq tilinde sóileysiz, jazasyz degendey. Al orys tilinde Islamnyng dúrys uaghyzdaluyna qanshalyqty kónil bólinip jatyr? Keybir sarapshylardyng aituy boyynsha, Tayau Shyghysqa ekstremist retinde ketip jatqan qazaqstandyqtardyng kópshiligi orys tildi eken. Múnyng sebebi nede dep oilaysyz?

- Múnyng ýlken bir sebebi bar. Qazaqtildi ortagha kóbine kimder nasihat jasaydy? Óz ómirin Qazaqstanmen baylanystyrghan adamdar. Yaghni, belgili bir dәrejede patriot, osy elding janashyrlary. Onyng ishinde imamdar, ziyaly qauym, ghalym aghalarymyz, jazushylar degendey. Sondyqtan, qazaq auditoriyasyna kóp jaghdayda kerekti, dәl, dúrys nasihat jasalady. Al orystildi auditoriyagha, qazaqstandyq jastargha aqparat kózi tek Qazaqstannan alynbaydy. Reseyding әrtýrli ónirinen, sheteldegi orystildi ortalardan aqparat jetip jatady. Al Qazaqstanda qanshama orystildi aimaq bar? Olardyng bәri qazaqtildi imamnyng uaghyzyna úiyp otyr dey almaysyz. Al sheteldik azamattyng sharighy әngimesi Qazaqstan azamatynyng ruxany jaghdayyna, mentaliytetine ólshengen aqparat bolmaydy. Jәne ol uaghyzdy Kavkazdyk, Tatarstandyq nemese Mәskeude túratyn, músylman dinin qabyldaghan orys jigiti aityp otyruy mýmkin. Arab elderining ózinde qanshama orys, qazaq tilinde uaghyz aitatyn ataqty adamdar bar. Aqparattyq shekara jabyq bolmaghandyqtan, adamdar ony tútynyp jatyr. Negizgi bir sebep sol.

- Islam dini turaly aqparatty orys tilinde alatyn azamattardyng kóptigi kórsetip otyrghanday, Qazaqstan - kópúltty memleket. Orys, tatar, kәris, t.b.diasporalarynyng demografiyadaghy ýlesi aitarlyqtay. Bizding bolashaghymyz da osy etnostarmen baylanysty. Yaghni, japondar sekildi taza bir últtyq memleket bola almaymyz. Orys tilining auqymy men mәrtebesi taghy bar. Yaghni, siz nasihattap jýrgen dәstýrli qazaq qoghamy, qazaq últtyq mentaliyteti sekildi qúbylystar eshqashan jýz payyz elimizde bolmaydy. Siz osyny týsinesiz be?

- Týsinemin, jәne jýz payyzdyq qazaq qoghamyn ornatu mýmkin de emes shyghar. Biraq әlemning barlyq jerinde bәsekelestik bar. Biz az bolayyq, kóp bolayyq, ózimizding úly qúndylyqtarymyzdy jalyqpay, az da bolsa jýieli týrde nasihattaumen ainalysudy toqtatpasaq, mindetti týrde jemisin beredi. Memleket qúrushy últtyng kýshengi sebepti sol jerde ómir sýrgen etnostardyng olargha sinip ketkenin, olargha beyimdelgeninen tarihy faktiler arqyly habardarmyz.

- Bolashaqta orys, kәris, úighyr últtary qazaqilanyp ketedi degen oidasyz ba?

- Joq, tolyqqandy qazaqilanbas. Biraq qúrmetteytin bolady. Ári Qazaqstanda túratyn basqa últ ókilining óz tilin, dәstýrin úmyttyrugha júmys jasap jýrgen de eshkim joq.

- Neni qúrmetteytin bolady?

- Mentaliytetti. Memleket qúraushy halyqtyng últtyq qúndylyqtaryn.

- Al qazir she? Dәl qazirgi uaqytta olar últtyq bolmyspen sanasyp otyr ma?

- Eger siz osydan jiyrma bes jyl búrynghy jaghdaymen salystyrsanyz, sanasyp otyr dep aita alamyn. Óitkeni, jiyrma bes jyl búryn Almatygha student bolyp kelgem, sol kezdegi jaghdaydan tolyq habardarmyn. Bir ghana mysal keltireyin. "Asyl arnany" basqaryp kele jatqanyma on jylday boldy ghoy. Men - qazaqtildi adammyn. Qazaqsha oilaytyn adammyn. Biraq osy menedjerlikpen ainalysuda, qarjy tabu, telearnany jýrgizude qanshama qúzyrly organdar, ministrliktegi adamdarmen orys tilinde sóileuge mәjbýrlenbey-aq osy júmysty jýrgizip kelemin. Maghan bir ret te orys tilin tereng paydalanugha qajettilik tuyndaghan joq. Memlekettik tilge súranys tughyzbaqtyng jolyn izdeuding orynyna, aldaryna týsip, jorghalap ketetin de ózimiz ghoy, keyde...

- Elimizde eki týrli ortanyn, eki týrli toptyn, qazaqtildiler men orystildilerding bir-birine kóp janasa bermeytinin, bir top tamsanghan qúbylysqa ekinshi top kýle qarap, týsinbey jatatynyn әsirese ghalamtor payda bola kele úghyndyq.Oghan kóp mysal keltiruge bolady. Qazir qazaqtyn «úyat», «namys» degen sózderi orystildi BAQ-ta, әleumettik jelilerde «arhaizmnin», «nadandyqtyn», «artta qalushylyqtyn» sinoniymine ainaldy. Eki toptyng birin-biri úghynyp, ortaq qúndylyqtary payda bolatyn zaman tua ma? Onday týsinispeushilikting boluyna ne sebep? Bir-birimizdi týsinuge ne kedergi?

- Búl endi bizde ghana bolyp jatqan tendensiya emes qoy. Europalyqtardyng ózinde qazir osy «morali» mәselesi tereng talqylanyp jatqan mәsele. Sebebi, últtyq qauipsizdik, demografiya degen mәseleler ruxany axualgha tikeley baylanysty qúndylyqtar. Ártýrli Islam konferensiyalaryna shaqyrady, sondyqtan, batys elderinde jii bolamyn. Olarda da orny tolmas qatelikter ketkenin, bosqyn bop kelip ornyqqan músylmandardyng key jaghdayda ozyp bara jatqanyna kuә bop otyrghandaryn aitady. Degenmen, olardyng ruxany qabattary júqarghanmen, tereng qalyptasqan qoghamnyng damu dәstýri bar. Sol tirenish bolyp túr. Al bizding jaghday odan da kýrdelirek. Sebebi, biz keshe ghana bodandyqtan bosadyq. Áli qúldyq sanadan tolyq arylyp bitken joqpyz. Eldigimizge qayta oralu ýshin, últtyq tamyrymyzdy terenge jiberu ýshin, bizge búl «úyat», «namys», «obal», «sauap» degen qúndylyqtar asa qajetti dәrumen. Biz qúddy bir jansaqtau bóliminen endi shyqqan adam sekildimiz. Oghan vitamiyn, basqa da dәri-dәrmek qanday qajet bolatyn bolsa, bizge de úyat, iba, obal, sauap, namys sonday dәrejede qajetti.

- Eng qyzyghy, «úyat», «obal», «namys» úghymdarynan bas tartyp jatqan osy qazaqtyng qara domalaq balalary.

- Biz ómir sýrip jatqan kezeng – jay zaman emes. Qazir tehnologiya óte joghary dәrejede damydy. Ol tehnologiyanyng jaqsy jaghyn biz óz dengeyinde paydalanyp jatqan joqpyz, oghan bilimimiz de biligimiz de jetpeydi. Kerisinshe, jaman jaghynan meylinshe qúr qalmaugha tyrysyp jatyrmyz. Bilesiz be, osy tehnologiya damyghan uaqytta zerdeleuimiz kerek eki jayt bar. Birinshisi, adamzat tarihyna qarap otyrsanyz, esh uaqytta elge sóz aitugha layyqty emes adamdargha múnday dәrejede minber berilmegen. Kez kelgen adam aqparat qabyldaushy, aqparat taratushygha ainaldy. Túghyrgha shyghyp nemese gazet betinen kópshilikke sóz aitu qúqyghy búryn kimge beriletin? Qauym moyyndaghan aqyl iyelerine, parasatty, kópke janashyr adamdargha. Eki adamnyng basyn qosyp esikting aldyn sypyrta almaytyn, ne әiel, bala-shaghasyna sózi ótpeytin adamdar qazir әleumettik jeli arqyly últqa aqyl aitatyn bop aldy. Búl - psihologiyalyq qayshylyqtar men qoghamdyq pikirdegi kóptegen shatasulardyng tuyndauyna әkeledi. Ekinshi jaghday, er men әielding bir-birin búzugha, birin-biri eliktiruge degen siyaqty jynystyq qoljetimdiligi búryn-sondy bolmaghan dәrejege jetti. Eki jynystyng bir-birine tym jaqyndap ketui de biz búryn oilamaghan dәrejedegi azghyndyqtar men búzghynshylyqtardy alyp kelui mýmkin. Al, qoghamnyng irip-shirui- jeke túlghalardyng ruxany dengeyinen bastau alady.

- Jaqynda әleumettik jelilerde týrki azamatymen sayabaqta kezdesip jýrgen qazaq qyzyn úyaltyp, týrik azamatyn bir úryp, «qazaq qyzdaryna tiyispe» dep, onysyn ghalamtorgha salghan qazaq jigitining qylyghy kópshilikting shamyna tiydi. Qogham pikiri taghy ekige jaryldy. Osy qazaq qyzynyng ózge últ ókiline túrmysqa shyghuy qytyghyna tiyetin qazaq azamattarynyng pozisiyasyn týsindirip bere alasyz ba?

- Búl da saldar ghoy. Sebep - basqa nәrsede. Qazaq jigitterining qyzghanuy, ara týsui – tabighy nәrse dep qabyldaymyn. Al úru, ashulanu -qauqarsyzdyghymyzdyng kórinisi. Mәsele búghan jetpeui kerek edi. «Qyzgha qyryq ýiden tyi» degendi kóp adam dúrys týsinbey jatady. Ol - qyzdyng kishkentay kezinen onyng kimge jaqyn, kimnen qashyq boluyna, kimge jabyq, kimge ashyq boluyna ýidegi barlyq adamnyng bolysuy degendi bildiredi. Otbasynda әke, agha nemese ini sol ýidegi marjanday asyl qyzdy qúndylyq dep esepteytin. Osy qúndylyqtyng qúny ketip qalghan uaqytta arularymyz ózining qandasynan tappaghan «jyludy, qamqorlyqty» basqa últ jigitinen tabady da, aqyrynda, taghdaryna tap kelgen adamgha úrynady.

- Mektepter men oqu oryndarynda hidjab kiige baylanysty pikir-talasta siz kimning jaghyndasyz?

- Búl qazirgi kezdegi memleket ýshin bas auru bolyp otyrghan, tolyq sheshimin tappaghan, songhy nýkte qoyylmaghan mәsele ghoy. Mәselen, damyghan elderde, AQSh-ta, Europa elderinde belgili dәrejede búl problema basqasha sheshilgen. Mәselen, men kózimmen kórgen Londonda, Kembridjdegi oqu oryndarynda auditoriyanyng ishinde dәret alatyn, namaz oqityn jerler bar.

- Jaqsy, tek mektepterdi ghana qarastyrayyq.

- On segiz jasqa tolmaghan qyzdardyng hidjab kii mәselesin әli memleket jan-jaqty saralap, әlemdik tәjiriybege say saraptap qarauy kerek dep, oilaymyn.

- Siz maghan jauap bermediniz. Mektepte oqityn qyz balalardyng hidjab kiiin jaqtaysyz ba, oghan qarsysyz ba?

- Eger naqty nýkte qoyylmaghan mәsele bolsa, oghan naqty jauapty men de bere almaymyn. Uaqyt kórsetedi.

- Al ózinizding jeke pikiriniz qanday?

- Búl mәselege baylanysty diny túrghydan pәtua beretin adam emespin. Diny basqarma bar, mýftiyimiz bar. Ataly sózderin aityp kele jatyr. Qogham xabardar. Al, zayyrlylyq zandylyqtary boyynsha otandastarymyzdyng ar-namysy men ruxany súranysyn qanaghattandyrudyng qalybyn jasaytyn memleket. Jana qúrylghan din ministirligi uaqyt talabyna say dana sheshimder qabyldaydy, dep, senim artamyn.

- Jana bir sózinizde aityp kettiniz. Sizding mektep bitirip, ýlken ómirge qadam basuynyz, toqsanynshy jyldardyng basyna, naghyz zamannyng ózgerip, naryqtyq ekonomikagha kóshken, tәuelsizdikti endi alghan qiyn jyldarmen túspa-tús keldi. Sol kezendegi jastar, yaghni, sizder men qazirgi kezenning jastary ýshin berilgen bastapqy mýmkindikterdi salystyryp bere alasyz ba? Kimder ýshin jenil boldy?

– Qazirgi jastargha berilgen mýmkindikter kóbirek, biraq olargha kedergi de az emes. Bizding uaqytymyzdy úrlaytyn, alandatatyn nәrseler az bolatyn.

- Súhbattyng sonynda bir-eki saualnamalyq súraq qoyghym kelip otyr. Sýiikti aqyn-jazushynyz kim? Álem әdebiyetinen, mýmkin orys әdebiyetinen sýiip oqityn avtorlarynyz bar ma?

- Meninshe, sәndi kitap degen bolady, mәndi kitap bolady. Sәndi degendi júrt úsynyp, qogham qalap, soghan sәikes kóp satylyp talap alynyp besseller atalyp jatyr ghoy. Qazirgi aqparat kózderin oqy qalsanyz, sizge úsynatyny – Den Braunnyng «Infernosy», Robert Gregory Devidting «Shantaramy» jәne onyng jalghasy, Haruky Murakamiyding keyingi enbekteri degendey. Biraq osylardyng arasynda jauharday myqtylary da bolady. Malala Yusufzaldyn, әlgi Nobeli syilyghyn alghan eng jas qyz she, sonyng «Men – Malalamyn» degen ómirbayandyq enbegin oqyp shyqtym. Qazir bar bolghany jasy 19-da. Biraq qarshadayynan halyqaralyq terrorizmge qarsy shyghady, Pәkistanda abyroyly bolyp, óri qúralpy qyzdardyng mektepke baruyna, bilim aluyna jaghday jasaydy. Ritorika boyynsha keyingi oqyghanym – Djeyms Humstyng «Úly sheshenderding qúpiyalary». Ózi búl avtor AQSh-tyng bir emes birneshe preziydentine sóz jazyp berip otyrghan adam. Enbegi de osy taqilettes kitaptargha qaraghanda erekshe. Sayasat pen qoghamtanu boyynsha, Chhan ha Djun degen avtordyng «Kapitalizm jayly aitylmaytyn 23 qúpiya» jәne Djon Kampfnerding «Saudagha qoyylghan bostandyq» degen kitaptardy oqyp shyqtym. Sizderge de oqugha kenes beremin. Ózimizding әdebiyetten qolymnan týspeytini - Abay.

- Qanday aqparat qúraldaryn oqisyz?

- «Qazaq radiosyndaghy» týrli baghdarlamalardy tyndaymyn. Ásirese, zan, medisina salasyna qatysty baghdarlamalardy jibermeuge tyrysamyn.

- Muzyka tyndaysyz ba? Kólikte qanday әn tyndaysyz?

- Adam kýnde tәtti tagham jey berse, qantsyz shay ishkisi kelip ketetini bar. Nemese "Baldy asasan, jýrekti ainytady" degendey. Bizding ómirimizde muzyka óte kóp. Qayda barsang da muzyka qosylyp túrady. Sondyqtan, arnayy týrde izdep әn tyndamaymyn. Al negizinen, dәstýrli ónerdi jaqsy kóretin, sol salanyng ókili ekenimdi jaqsy bilesizder.

- Siz әdebiyet jәne til mamanysyz. Qalyng júrtqa әueli aitysker aqyn retinde tanyldynyz. Key jyldary teledidar jәne radioda baghdarlamalar jýrgizip, jurnalist atandynyz. Tipti kinogha týsip te, ony basqaryp ta (produser retinde) kóripsiz. Qazir "Asyl arna" telearnasynyng diyrektory, menedjersiz. Siz sonda kimsiz? Beytanys adamgha ózinizdi qalay tanystyrar ediniz?

- Abayshalaghanda, adam bop ótudi maqsat tútamyn. "Kiyim kiygen adam kóp, biraq adamy joq kiyimder bar" dep jatady ghoy. Adam bolyp qalu - óte manyzdy. Qoghamnan adamshylyq qasiyetterdi izdeymin. Ár adam adam atyn joghaltpay ómir sýrse...

- Demek, Múhamedjan Tazabek kim, degende, "ol - jaqsy adam" dep aitsa, sol jetkilikti me?

- Jetkilikti.

- Jauaptarynyzgha rahmet!

Ángimelesken Aqsәule Áljan

Abai.kz