Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Mәiekti 4794 0 pikir 14 Qazan, 2016 saghat 14:52

TERIS DINY AGhYMDAGhYLARDYNG 80 PAYYZY ORYSTILDILER

«Ekstermizmmen shatalyp, diny aghymdardyng arbauyna týsip, sottalghandardyng 80 payyzy  orystildiler. Sondyqtan tildik ortasyna baylanysty diny uaghyzdardy orys tilinde de aitugha tura keledi. Búl jalpy tәjiriybede bar. Mysaly, músylman dýngen, sheshen meshitterinde uaghyzdar orys tilinde aitylyp kele jatyr» dedi   din isteri komiytetining tóraghasy Ghalym Shoykiyn.

«Dinaralyq qatynastar salasyndaghy memlekettik aqparattyq sayasatty jýze asyru jәne BAQ-ta lankestik pen diny esktremizmdi aqparattandyru erekshelikteri» atty jiyn barysynda jogharydaghyday derekti mәlimet aitqan Ghalym Shoykin meshitterde uaghyzdy orys tilinde aitu mәselesine toqtala kelip: "Orys tilinde uaghyz aitu "qazaq tildi ortada, qazaq tildi jamaghat jinalghan jerlerde bolmaydy" dep atap ótti.

Osylaysha, shiyrek ghasyr boyy sheshimin tappaghan memlekettik til mәselesi kýrdelenip, terendep qoghamnyng aldynan ózekti әri qauipti mәsele bolyp shyghyp otyr. Qauiptisi – teris diny aghymdardyng uaghyzdary orys tilinde aitylady, kitaptary, audio/viydeolary da resmy tilde taraydy. Qazirgi kýni Qazaqstan ýshin teris diny aghymdardan tónip otyrghan qauipting joghary ekenin әrbir adam jaqsy biledi. Múnday qauipting bir úshy qazaq tili – memlekettik til mәselesin týbegeyli әri zan-qúqyqtyq túrghydan birynghay etip, naqty istermen sheshpegen biylikte jatyr. Biylik әli kýnge til mәselesinen boyyn aulaq salyp, qashady. Mәseleni sheshuding ornyna jalghan әri arzan úran tastap, әrtýrli diaspora ókilderining arasynda qazaq tili bayqauyn ótkizip, memlekettik arnalarda sonday arzan piar jasaudan asa almay keledi. Al, til mәselesinen biylik qashqan sayyn ol ýlkeyik, kýrdelenip, qauip-qater bolyp bizdi ókshelep quyp keledi. Biraq, biylik din mәselesining negizi tilde dep bilmeydi...

Kýrdeli bolatyny – bir el – bir til sayasaty saltanat qúrmaghan son, qogham jyl sayyn tildik ortagha qaray bólinip, búl óz kezeginde qoghamnyng bólshektenuine jәne azamattardyng orys tilinde taraytyn aqparattyng tolyqqandy tútynushysy әri sonyng qoldaushysyna ainaluyna alyp keldi. Múnyng ar jaghy qoghamnyng jiktelip, bólinuine aparatyny sózsiz. Búl jerde de biylik esh әreketsiz otyr. Taghy da sol arzan piardan, halyq senimine kirmeytin úrandarmen ghana shektelip keledi.

Aldaghy uaqytta da til mәselesi ótkirlenip, terendey beretini dausyz, basy ashyq nәrse. Óitkeni, qazaqtyng sany jyl sayyn artyp kele jatqandyqtan Qazaqstan ýshin til mәselesi eng ótkir әri qauipti mәselege ainalatyny әzirden-aq sezilip otyr...

Núra Matay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5641