Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ruh 9149 1 pikir 10 Qazan, 2016 saghat 12:45

SABYRJAN MAHMETOV: BIZ – BAYYRGhY JÁNE BÝGINGI QAZAQ JERINING QOJASYMYZ

Mening namysyma tiyip jýrgen mәsele – songhy kezderi bizde «sabyrly, tózimdi, kónbis bolayyq» degen úrandardyng jii aityluy. Jaratqan adamgha maldan erekshe bolsyn dep ózindik kózqaras, sana, ústanym berdi emes pe?

Óz oiyn býgip, ýnemi ýndemeytin qoghamda ekijýzdiler men qorqaqtar kóbeyedi. Al, Qazaq – qasqyr. Bóri sekildi qaysar. Arystan, barys degender mysyq túqymdas bolghandyqtan qolgha ýirenedi, sirkte biylep, elding kónilin kóteredi, qol jalaydy. Al qasqyr jaryqtyqtyng hayuanattar baghynda, torda toryghyp túrghanyn ghana kóresin. Sonda da ruhy tәuelsiz ekenin bayqatyp, kózinen ot shashyp túrady. Ony maymylsha biyletuge eshkimning tәuekeli barmaydy, biylete de almaydy! Týrki halyqtarynyng arasynda Asyl týrik sanalatyn qazaqtyng osynday erekshelikteri baryn bas jaqtaghylar qaperden shygharmauy kerek. Qazaq qonaqty qúrmetteydi, syilaydy, biraq baghynbaydy. Bizdegi 130-dan astam delinetin últ ókilderining óz tarihy otandary bar. Kýn tusa bas saughalap ketuine bolady. Al qazaqtyng jalghyz Otany – Qazaq eli! Biz – bayyrghy jәne býgingi qazaq jerining qojasymyz! El men jer babalardan amanatqa qalghan. Biz ol amanatty óz úrpaghymyzgha býtin tabystauymyz kerek!

Qazaqtyng altyn besigi – auyl. Aqynyng da, batyryng da, ghalymyng da sol qarasha ýilerde, besik jyryn tyndap ósken. Jaugerlik ruh ananyng әldiyimen, әkening úranymen úrpaq boyyna sindi, atanyng namysty sózi qayralghan qylyshtay lypyghan perzent tәrbiyeledi. Bir qarapayym mysal aitayyn, kezinde qazaq jastary jiyn-toyda týienin, ógizding jiligin qolmen úryp syndyrghan eken. Syndyra almaghany «Masqara boldym!» dep úyattan ólip kete jazdaydy. Osynday namysqa baulityn tәrbie bar-tyn. Al qazirgi jastar she? Keybirining tauyqtyng da sýiegin syndyra alaryna shýbәm bar.

Osy kýni namysty, ruhy ór, ózgelerdi túqyrta sóiley alatyn jigitterding mekeni týrme boldy. «At jaqsysy – kermede, er jaqsysy – týrmede»… Ózekti ókinish órteydi. Búnyng ózi tamyrdan ajyraghanymyzdy bayqatady. Zamanynda osy keng saharada birde-bir abaqty bolmaghan. Óitkeni, biz eki sóilemeytin tekti edik. Batyr da, han da әdiletting aq tuyna taghzym etti, «eki sóilegenim ólgenim» dep haq sóiledi. Qazir she? Bastan sabalay bergen túlparday býgelek kýige týstik, ortamyzda algha shyqqandy, jol siltegen azamatty arangha jyqqysy keletin, ishin qyzghanyshtyng qyzyl iyti jaylap alghan aghayyn kóbeydi. Týbimizge sol pasyqtar jetedi! Mening attasym Sabyr Aday «Ár qazaq mening jalghyzym» deydi, men «Ár qazaq mening Asylym!» deymin. Asylynnan aiyrylsang adamdyghynnan aiyrylasyn. Últ bedelin, tektiligin saqtap qalu ýshin qasyq qanym qalghansha kýresuge әzirmin.

Ókinishke qaray, sportshylardy tek bilek kýshine sengen, úrda-jyq dep baghalaushylar kóp. Qatty qatelesedi! Sportshylar arasynda «bilegimen birdi, bilimimen myndy jyqqan» jigitter barshylyq. Olardyng jýregi «qazaghym» dep soghady, osy elding quanghanyn kórse – shattanady, kýnirengenin kórse – shiryghady. Mening óz esebim boyynsha qazaqta jýrekti, bilekti, bilimdi eki jýzdey sportshy bar. Qalghandary – ekijýzdi, býgini ýshin biylik aldynda býgejektegender. Qaraqan basyn oilaghandardan úly jenis kýtu beker. Ishi irigennen irilik shyqpaydy. Osy kýngi qazaq jauyngerleri dep sporttyng jekpe-jek týrlerinde jýrgen jigitterdi atasa bolar. Olardy parashuttan sekirt, otqa, sugha salshy – eshkimnen taysalmaydy, olargha eshkim qarsy da kele almaydy. Sebebi, tegi batyr! Bәri Ertóstik sekildi bir-bir tóbe!

Mәselen, «Qazaq futboly qashan órkendeydi» dep kýiinemiz. Osy betimen jýre berse – eshqashan. Sebebi, qúramadaghylardyng bәri – «aqsýiek», «kóksýiekterdin» balalary. Futbolgha qyruar qarajat bólinedi, kóp aqshagha jattyqtyrushy jaldaydy. Biraq futboldy bay balalary jem jeytin «aqyr» kýiinen qútqarmasaq, búl sala damymaydy. Auyldaghy daryndy balalardy jinap, Braziliya, Argentina syndy elderding eng qúryghanda ýshinshi dәrejeli jattyqtyrushylaryn aldyrsaq, 10 jylda bir jetistikke jeterimiz anyq.

Al qazirgi qazaq balasynyng qali qalay? Ony kim izdedi? Olar kesh batqanda «ertengi nandy qaydan tauyp jeymin?» dep qyp-qyzyl bolyp úyasyna kirip bara jatqan kýnge qamygha qaraydy.  Pana bolghan, saya bolghan kim bar?! Al auyldaghy jastarda ýn joq. Ynyrsymaydy, qynsylamaydy! Atalarynyng «Qasqyrdyng terisin tiridey sypyrsang da qynsylamaydy» degen sózin týisinip, óz betinshe kýn kóruge talpynyp jýr. Keybiri joldan taysa lezde tóbeden «shúghyl týrde búzyqtar men qylmyskerlerge qarsy kýres jariyalandar» degen búiryq búrq ete týsedi. Ózi qylmys jasap otyrghanyn týsinbeytinder ózgelerding qylmysymen kýrespek…

Búl – últtyq mәsele, últ tragediyasy bolyp túr. Anam marqúm «erkindik degen – adaldyq» deytin. El erkin, tәuelsiz boluy ýshin әr qazaq Otanyna, últyna adal boluy kerek. Sol adal úldardy baghalay biluimiz kerek. Allagha shýkir, onday azamattar bar. Mysaly, Qanat Islam. Ol jigit Beyjinde jaqsy nәtiyje kórsetti. Eger finalda Baqyt Sәrsekbaevpen shyqsa, Qanat jenetinine shýbәlanghan emespin. Aqyly men qayraty tasyghan, óte myqty jigit. Qanatty 75 keli salmaqta Londongha aparu kerek edi… Elim, jerim dep, atajúrtty ansap kelgen jigitti ózekten teptik. Týsine bilgen adamgha Qanattyng «Qazaqty әli shatalar biylep otyr eken» dep týnere aitqan sózi – óte auyr sóz. Bir auyz sózben býgingi sayasatkerlerge diagnoz qoi – bóriliktin, irilikting belgisi. Azamatsyn, bauyrym! Bir-eki jenisten song marapat pen qyzmetke bógip qalghan kóp sportshydan Qanattyng desi basym!

Qazir biylikte jýrgen jigitterding kóbinde tórt-bes dilomnan bar. Bәri aqyldy, danyshpan. Biraq qorqaq… Basqany bylay qoyghanda әielining qabaghy shytylsa kirerge tesik tappaydy. Otbasyna ie bola almay jýrgender memleketke ege bolyp mandyta ma? Erkektik minez jetispeydi…

«Qazaq memleketi eng әueli qazaqty qoldauy kerek!» degen qarapayym qaghidany týsinbeydi tóbedegi tóresymaqtar. Myna irgedegi Týrkimen men Ózbekstanda osynday mәsele bar ma? Eshkimning basyn jaryp, kózin shygharghan joq, biraq óz tilin, óz dilin, óz dinin, óz últyn algha shyghardy. Ózgeler ókpelegen joq, qayta solargha úqsaugha, solarsha nazargha alynugha talpyndy. Al biz ózgelerdi qazaqqa ýlgi etemiz, qazaqtyng ózgelerge eliktegenin, solardyng tilinde sóilep, qonaqtyng aldynda qúraq úshqanyn qalaymyz. Ýiding iyesi ekenin úmyttyrmaqpyz… Mine, sonyng jemisi: Tәuelsizdik alghaly 25 jyl ótse de qazaq balasy kóshe sypyryp, qyz-jigitter qúl bolyp jýr. Nege?! Osyny oilasam kónilim qúlazyp, jigerim qúm bolady.

Jer betinde eli joq, tuy joq, Otany joq qanshama últ bar? Qazaqty solardyng qataryna qosqysy keletin qaskóiler jeterlik. Qúl etkisi keletinder de az emes. «Aidy alqymynan almaq bolyp atylar, antalaghan jaudy qoraly qoyday yqtyrar bórilik ber!» deymin Jaratqangha. Bizde namys bar! 89-jyly Janaózende taulyqtardy, 90-jyldary Oralda kazaktardy tәubesine keltirdik, Semeyde sheshenderdi ornyna qoydyq. Qazaqtyng tórge shygharsa da tóbege shygharmaytynyn týsindirdik. Jeltoqsan kóterilisinen keyin qazaqtardyng ruhy kóterilip, auyzbirligi kýsheyip edi. Al odan son… Sodan song qazaq ruhyn jasytu, juasytu mehanizmi iske qosyldy. Tepsinip kelgendi tiksinip qarsy alatyn, qazaq azamattarynyng úiytqysy bolghan jigitterding kóbi abaqtygha jabyldy. Atyldy! Ózimdi de jazyqsyzdan jazyqsyz 7 jylgha japty… «Adaldyng aty arymaydy». Osy jasqa kelgenshe bir sәbiyding kóz jasyna qalyp, bir qariyanyng aldyn kesip ótpegen qazaqpyn.

Qazaq elindegi sayasat tym bylghanyshty, óte las. 2006 jyly ózim bas bolyp «Halyq dabyly» degen úiym qúrdym. Últtyng sózin sóilep, joghyn joqtaytyn, búralansyz tik jýretin bir úiym bolsa eken dep armandadym. Ýkimetke «Preziydenttikke saylanatyn adam qazaq tilin biluge mindetti, emtihan tapsyrady. Demek, ministrler de memlekettik tildi biluge mindetti!» degen talap qoydyq, «Anasy syrqattyng – úrpaghy syrqat» dep bazarda sauda jasap jýrgen, telim-telimi shyqqan qyz-kelinshekter, analar mәselesin qozghadyq. Biraq biylikting qúryghy úzyn. Aynalamdaghy adamdardyng peyili búzyldy, kedergi kóp boldy. Shoshyndym! Bireuge on myng tengege kórsetiletin qyzmet saghan 100 myngha baghalanady… Arqasýier sanaghanyng әldekimderding әuenine tónkerilip shygha keledi. Sodan keyin qoya qoydym. Qanshama esil enbek, qarjy ketti. Sadaqa!

Alash arystary armandaghan Últtyq memleket qúrudyng sәti kelip-aq túr. Ol ýshin qazaq auyzbirlikti boluy kerek. Birimizdi birimiz tiri kýnimizde syilayyq. Mysaly, men qazaqty bólmeymin. Óitkeni, osy jerdi bar qazaqtyng ata-babasy birlese qorghaghan. Qazaghymdy ózim jamandap kórmeppin, ózgege de aitqyzbaymyn! Osy ústanymyz bәrimizge ortaq bolsa, bar qazaq baqytty bolady dep oilaymyn.

Aytpaqshy, anau «qazaqta el joq, jer bolmaghan» dep jýrgendermen kezdespey jýrmin. Kezdesip qalsa… Obaldary ózderine! Maldy tayaqpen ghana qayyrady!

Týpnúsqadaghy taqyryp: Qazaqta jýrekti, bilekti, bilimdi 200-dey sportshy bar

Qalghandary – ekijýzdi, býgini ýshin biylik aldynda býgejektegender...

Eskertu: Sabyrjan Mahmetovtyng jogharyda aitqan oi-tolghaulary әueli «Parasat» jurnalynda jaryq kórip, yqshamdalghan núsqasy «Sanlaq» jurnalynyng №3 sanynda (2016 jyl, qyrkýiek aiy) yqshamdalyp jariyalandy. Biz sol yqshamdalghan núsqasyn alyp otyrmyz.

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1503
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3275
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5712