Qazaqstanda azamattyq biregeylik, últshyldyq, últaralyq konflikt salalary eng ózekti taqyryptardyng biri bolyp sanalady. Sondyqtan elimizdegi qoghamdyq instituttar búl mәseleni tereng zerttep, úsynystar әzirleui qay uaqytta bolsa da manyzdy. Osy taqyryp ayasynda Úlybritaniyadaghy Aberdin uniyversiytetine qarasty Konflikt, tranzit jәne beybitshilik institutynda taghylymdamadan ótip jatqan sayasattanushy, konfliktolog Múhtar Sengirbaymen súhbattasudyng sәti týsti.
EUROPADA ÓZGE ÚLTTARDY ÓZDERINE SINIRU MEMLEKETTIK IYDEOLOGIYaGhA AYNALGhAN
– Qazirgi jahandanghan, liyberalizm men demokratiya qúndylyqtary ýstemdik etken әlemde últtyq memleketting bolashaghy bar ma? Ózimiz kóp mysalgha keltiretin Batys elderi últtyq memleket qúrudan bas tartyp, últtar arasyndaghy shekarany joyatyn azamattyq memleketter qúryp jatqan siyaqty. Solay ma?
– Joq, kerisinshe, qansha «mulitikulituralistik demokratiya» dep úrandatqanmen, dәl sol liyberaldyq Batysta últtyq oqshaulanu ýrdisi basym.
«Mulitikulituralizm», «kópmәdeniyetti liyberalizm» degen akademiyalyq ta, praktikalyq ta iydeyalar kóp, ony Batystyng órkeniyetti elderi belgili bir qoghamdyq dengeyde oryndaydy da.
Ásirese qoghamdyq ortada, júmysqa qabyldaghanda nәsildik, tektik, jynystyq túrghydan kemsitpeuge kóp kónil bóledi. Degenmen, memleket mәselesine kelgende bәribir últtyq daralyq bәrinen de kýshti bolyp shyghady. Múny ghalymdardyng kóbi moyyndady.
Úlybritaniyanyng Euroodaqtan shyghudy qoldauy kezinde búl anyq bayqaldy. «Azamattyq negizdegi britan últyn qúrdyq» dep jýrgen elder – Shotlandiya, Uelis jәne Soltýstik Irlandiya ózderining «ógey úl» ekenin qayta aityp, enshilerin alugha úmtyla bastady.
Al Fransiya etnosqa bólinbeytin naghyz azamattyq memleket retinde sipattalghanymen, elding barlyq azamatyn «fransuz» dep ataydy әri memleketting ózi «Fransuz Respublikasy». Múnymen qoymay, múnda kirme últtardy mәdeny jәne tildik túrghydan assimilyasiyalau sayasaty memlekettik iydeologiya dengeyinde halyqtyng sanasyna sinirilgen.
Fransiya etnosqa bólinbeytin naghyz azamattyq memleket retinde sipattalghanymen, elding barlyq azamatyn «fransuz» dep ataydy әri memleketting ózi «Fransuz Respublikasy». Múnymen qoymay, múnda kirme últtardy mәdeny jәne tildik túrghydan assimilyasiyalau sayasaty memlekettik iydeologiya dengeyinde halyqtyng sanasyna sinirilgen. AlGermaniya әu bastan-aq etnostyq nemis memleketi retinde qúrylghan. Búl elding azamattyghyn alu ýshin nemis tilinen emtihan tapsyrasyn. Al Gollandiya immigranttar tapsyratyn synaqty «azamattyq sәikestik» emtihany dep júmsaqtap ataghanymen, ol da assimilyasiyalaudyng naghyz qúraly bolyp sanaldy.
Germaniya әu bastan-aq etnostyq nemis memleketi retinde qúrylghan. Búl elding azamattyghyn alu ýshin nemis tilinen emtihan tapsyrasyn. Al Gollandiya immigranttar tapsyratyn synaqty «azamattyq sәikestik» emtihany dep júmsaqtap ataghanymen, ol da assimilyasiyalaudyng naghyz qúraly bolyp sanaldy.
Azamattyq el sanalatyn Daniyada tipti jergilikti dattarmen mәdeny baylanysy joq adamdargha azamattyq berilmeydi. Europanyng búl dәstýrin Japoniya siyaqty Aziyanyng kóptegen elderi kóshirip alghan. Japoniyada bes-alty úrpaghy túryp jatqan kәrister әli kýnge azamattyq almaghan.
Migranttardan qúralghan AQSh, Avstraliya, Kanada siyaqty elderdi qospaghanda әlemdegi memleketterding basym bóligi etnostardyng memleketteri bolyp sanalady әri olar ózderining últtyq memleketterin sol qalpynda saqtap qalugha mýddeli.
– Euroodaq she? 27 el óz egemendikterining bir bóliginen erikti týrde bas tartty emes pe?
– Búl – ekonomikalyq, geosayasy qajettilik negizinde qúrylghan pragmatikalyq odaq bolatyn. Onda últtyq mәselelerge qatysty eshqanday әngime joq. Europanyng qay eline barsanyz da sol elding mәdeniyeti, dәstýri, tili men dili «menmúndalap» túr.
Europa elderindegi diasporalar mәselesi – qyzu talqylanyp jatqan taqyryp. Úlybritaniyada Euroodaq qúramynan shyghudy qoldaghandardyng basty argumentterining biri de siz aitqan egemendik mәselesi boldy. Keshegi jarty әlemdi biylegen úly imperiyanyng býgingi azamattary sheshimderding aidaladaghy Brusselide qabyldanatynyna narazy. Olardy óz últynyng egemendiginen aiyrylu, Shyghys Europadan aghylghan migranttardyng últtyng qaymaghyn búzyp jiberu qaupi kóbirek alandatty. Yaghni, búl da dәl qazirgi qazaqtardyng qytay nópirinen qoryqqany siyaqty últty saqtap qalugha qatysty tabighy instinkt.
– Sonda tek migranttardyng memleketteri ghana azamattyq últ qúrghan ba? Biz «qazaqstandyq últ» qúrsaq, biz sol AQSh, Avstraliya siyaqty migranttardyng memleketi bolamyz ba?
– Bir qalypqa salyp qarau óte qiyn. Key elder syrttay azamattyq últpyz degenimen, jeme-jemge kelgende naghyz últtyq memleket – solar.
Biz – eng aldymen postkolonialdyq kezennen ótip jatqan, tituldyq últynyng sany tolyq basym bola qoymaghan, memleket qúraushy últ qayta oyanu kezeninde túrghan, etnostyq erekshelikti sayasilandyryp otyrghan elmiz.
Ghasyrlar boyy otarlyq sayasattyng kesirinen daralyghyn joghaltugha shaq qalghan qazaq halqy ekskluzivti últshyldyqtan basqany qabylday almaydy. Qazirgi postkolonialdyq Qazaqstanda sayasy modernizasiya qazaqtardyng últtyq oyanuy, etnostyq bólinisting sayasilanuy jәne populizmning artuy siyaqty ýsh formada jýrip jatyr.
Ghasyrlar boyy otarlyq sayasattyng kesirinen daralyghyn joghaltugha shaq qalghan qazaq halqy ekskluzivti últshyldyqtan basqany qabylday almaydy. Qazirgi postkolonialdyq Qazaqstanda sayasy modernizasiya qazaqtardyng últtyq oyanuy, etnostyq bólinisting sayasilanuy jәne populizmning artuy siyaqty ýsh formada jýrip jatyr.
Qazaq últy memleketting birden-bir qojayyny, iyegeri retindegi statusyn resmy týrde zandastyrudy jәne sayasatty soghan sәikes jýrgizudi talap etip otyr. Qazaqtar ózining últtyq bolmysyna, tili men diline qauip-qater kóp dep ýreylenedi әri otarlyq jýieni әri qaray jalghastyrady dep ýkimetten sekem alady.
1995 jyly Konstitusiya qabyldanghanda endi ghana tәuelsizdigin alyp, eyforiyada otyrghan halyq Ata zannyng preambulasy «ortaq tarihy taghdyr biriktirgen Qazaqstan halqy…» dep jazylyp ketkenin bayqamay qaldy. Al qazirgi jaghdayda halyq «azamattyq últqa» jol bere qoymaydy, ol mýmkin emes.
QAZAQSTANDAGhY ORYSTARDYNG RESEYMEN RUHANY JAQYNDYGhY ShAMALY
– Biraq basqa últ ókilderi múnymen kelispeydi ghoy?
– Kelispeytinderi de, moyynsynghandary da bar, әli ekioyly kýide jýrgenderi de kóp. Ol turaly jan-jaqty zertteuler az bolghandyqtan, olardyng ýles salmaghyn, geografiyasyn naqty taldau qiyn. Qazaqstandy otanym dep moyyndamaytyn orystardyng kóbi kóship ketti. Orystardyng últtyq mәseleni kótermey keluining bir sebebi – olardyng Reseymen ruhany jaqyndyghy az.
Mәselen, KSRO tarardyng aldynda jýrgizilgen saualnama nәtiyjesine qarasaq, orystardyng ýshten ekisi ózderining otanyn Resey dep emes, «Kenes odaghy» dep kórsetken. Yaghni, búrynghy odaqtas respublikalarda túryp jatqan jerlerin óz otany dep esepteydi.
1995 jyly Niyderland ghalymdary jýrgizgen zertteuge qarasaq, Qazaqstandaghy orystardyng 30 payyzy ózderin «kenes azamatymyz» dep ataghan. Biraq orystardyng ózderi de, olardyng atameken, til, tarih turaly kózqarastary da әrkelki.
Reseyge kóbine ontýstik jәne batys ónirlerde túratyn orystar ketken. Al soltýstik pen shyghystaghy migrasiya birshama túraqty. Yaghni, Qazaqstannyng soltýstigindegi orys azamattar ózderin kelimsek dep emes, sol ónirding bayyrghy túrghyndary sanaydy. Múnday jaghdayda memleket taza últshyl sayasat ústana bastasa, olardyng arasynda separatistik pighyl arta týsui mýmkin.
– «Bylay tartsang ógiz óledi, bylay tartsang arba synady» degen osy ma? Sonda ne isteu kerek?
– Kóp jaghdayda tarihy otany bar últtardyng óz atamekenimen baylanysy kýshti bolady. Brubeykerding «Triadalyq baylanys» teoriyasy boyynsha diaspora, olar ómir sýrip jatqan memleket jәne olardyng tarihy otanynyng arasynda oshaqtyng ýsh búty siyaqty nәzik tengermeli baylanys bolady, bir jaghy kýsheyip ketse, tepe-tendik búzylyp, qiyndyqtar tuyndauy mýmkin.
Yaghni, memleket diasporagha qysymdy arttyrsa, olardyng joghyn joqtaytyn memleket qarsy sharalargha baruy mýmkin, nemese kerisinshe.
Osynday tengermeni býginde Qazaqstan men Resey arasyndaghy qarym-qatynastan bayqaymyz. Biraq, songhy jyldary Resey liyberaldyq federasiyalyq qoghamnan etnonasionalistik memleketke ainalyp keledi. Últtyq avtonomiyalyq respublikalardy jay aimaqtyq qúrylymdarmen qosyp, basshylaryn ortalyqtan taghayyndaytyn jýie jasady.
2000 jyly Putin Astanada qazaqstandyq belsendi diaspora ókilderimen kezdeskende olardyng jetekshileri soltýstik audandardy Reseyge qosu mәselesin ashyq kótergen. Ol kezde Putin búl úsynysqa qarsylyq bildirip, «qalaghandaryng elge kóshinder» degen bolatyn.
Qazaqstandy otanym dep moyyndamaytyn orystardyng kóbi kóship ketti. Orystardyng últtyq mәseleni kótermey keluining bir sebebi – olardyng Reseymen ruhany jaqyndyghy az. Mәselen, KSRO tarardyng aldynda jýrgizilgen saualnama nәtiyjesine qarasaq, orystardyng ýshten ekisi ózderining otanyn Resey dep emes, «Kenes odaghy» dep kórsetken. Yaghni, búrynghy odaqtas respublikalarda túryp jatqan jerlerin óz otany dep esepteydi.
Amerikalyq ghalymdardyng esepteui boyynsha, sol kezding ózinde 2 milliongha juyq adam Reseyge kóshuge ynta bildirgen. Biraq odan beri 16 jyl ótti, tútas bir buyn ósip jetildi. Jana buynnyng memleketke kózqarasy, ústanymy, bolashaqqa qatysty oi-pighylyn zerttep, qorytyndy shygharu kerek.
Óz basym demokratiya, rasionalizm jәne progress úrandaryn algha tartyp, barlyq halyqty fransuz últynyng tóniregine toptastyrghan yakobinshildik iydeologiyasyna jaqyn ústanymnyng bolghanyn qalaymyn. Biraq búl jalang sóz emes, naghyz memleketshildik bastama bolyp, halyqtyng sanasyna sinirilip, qoghamnyng kýndelikti ómirinen kórinis tabuy kerek.
QAZAQTYNG MÝDDESI DEGEN NE?
– Bizding ýkimet qazaqtyng mýddesin qorghap otyr dep aita alamyz ba?
– Kemshilikter óte kóp, degenmen, alys bolashaq túrghysynan qarasaq, qorghap otyr dep aitugha bolady. Últshyldyq pen etnosaralyq mәselelerdi zerttep jýrgen sheteldik ghalymdar «Qazaqstanda qazaqtandyru jýrip jatyr», «etnokratiyalyq memleket qúrylyp jatyr» dep dәiektep jazady.
Degenmen, boyyndaghy búrynnan qalghan ýreyding kesirinen qazaqtar qazaqtandyru jyldam jýrse dep armandaydy. Qazaqtyng mýddesi degen ne? Ony da әrkim әrtýrli týsinedi. Eng qarabayyr biologiyalyq instinkt túrghysynan alsaq, halyqtyng ósip-ónuine, kóbengine jaghday jasau.
Tәuelsizdik jyldarynda Qazaqstangha 1 million qandasymyz kóship keldi. Qazir әr qazaqtyng otbasynda 4-5 baladan tuu ýrdiske ainalyp barady. Qazaqtardyng ýles salmaghy 40 payyzdan 63 payyzgha deyin artty, ýlken qalalar qazaqylandy (urbandalghandardyng sapasy turaly әngime basqa).
Ruhany túrghydan alghanda últtyng óz tilinde sóileuine, óz mәdeniyetin, dәstýr-saltyn saqtauyna, damytuyna mýmkindik beru, taghdyryn óz memleketining keleshegimen baylanystyruyna jol ashu. Búlar oryndalyp jatqan joq dep aita almaymyz.
Tәuelsizdik jyldarynda Qazaqstangha 1 million qandasymyz kóship keldi. Qazir әr qazaqtyng otbasynda 4-5 baladan tuu ýrdiske ainalyp barady. Qazaqtardyng ýles salmaghy 40 payyzdan 63 payyzgha deyin artty, ýlken qalalar qazaqylandy (urbandalghandardyng sapasy turaly әngime basqa). Ruhany túrghydan alghanda últtyng óz tilinde sóileuine, óz mәdeniyetin, dәstýr-saltyn saqtauyna, damytuyna mýmkindik beru, taghdyryn óz memleketining keleshegimen baylanystyruyna jol ashu. Búlar oryndalyp jatqan joq dep aita almaymyz.
Últtyng mýddesin qorghau degendi birjaqty, ashyq últtyq sayasat jýrgizu dep týsinbeu kerek. Onda populizmning jeteginde ketip qalamyz, al últtyq mәselelerding sayasilanuy eng aldymen sol últtyng ózine tayaq bolyp tiyedi.
Gruziyanyng bólshektenui memlekettik til turaly zannyng qabyldanuynan bastalghan. «Barlyq azamattar memlekettik tilde sóileui tiyis» degen talap osetinder men abhazdardyng irgeni aulaq saluyna alyp keldi.
Ázirbayjan da últshyl preziydent Elshibeyding kesirinen Qarabaqtan aiyrylyp qaldy. Últtyq mәsele sayasilanyp ketkende búl jayttardy qazirgidey beymaral talqylap otyrugha mýmkindik bolmay qalady. Al konflikt kezinde últtyq toptardyng talaptary birden ózgerip, sayasy renk alyp shygha keledi.
BIYLIKTING ÝSh KEMShILIGI
– Qazaqstan ýkimetining últtyq sayasattaghy basty ýsh kemshiligin aityp berinizshi?
– Birinshi kemshiligi – deklarativtilik. Búl – Kenes odaghynan «múragha» qalghan jasandylyq. Kenes odaghyndaghy jalang iydeologiyany kóshirip aldyq ta, merekelerde últtyq kiyim kiygen etnomәdeny toptardyng ókilderin әn saldyryp, by biyletuden әri asa almay qaldyq.
«Qazaqstanda 130-dan astam últtyng ókili tatu-tәtti ómir sýrip jatyr» degen jalang úrannyng terenine ýnilip, ol últtardyng atyn atap, týsin týsteuge, olardyng biregeyligining ózgeru dinamikasyna, memleketke degen kózqarasyna, tili men dinine kóp kónil bólinbey keledi.
Ekinshi kemshilik – jemqorlyq. Biylikting biyik minberlerinen bastap, audandyq, auyldyq dengeyge deyin jemqorlyq faktileri jii kezdesetini jasyryn emes.
Al jemqorlyq degen últqa qatysy joq әleumettik, ekonomikalyq, sayasy problema kóringenimen, onyng últtyq sayasatqa ziyany orasan.
Sottaghy, qúqyq qorghau salasyndaghy óreskel qatelikter kesirinen ózin órtep jatqandar, baspanasyz jýrgen, júmystan shyghyp qalghan, t.s.s. qiyndyqtargha dushar bolghan qazaqtar «óz jerimizde ógeyding kýnin keshtik» degendi jii aitady.
Al ózge últ ókilderi múnyng barlyghyna etnostyq renk beruge beyil keledi. Yaghni, zang ýstemdigining joqtyghy halyqtyng ertengi kýnge degen senimin kemitip, memleketke degen adaldyghyn azaytady.
Ýkimetting «qazaqy» sipatyn eskerer bolsaq, ózge últ ókilderi jemqorlyqty qazaqtyng últtyq «indeti» sanap, etnokratiyalyq ókimetting sheshimderine, bastamalaryna nemqúraydylyqpen qarauy yqtimal.
Kókshetaudaghy Abylayhan alany, Úlytau, Týrkistandaghy kesene, Alashorda ýkimetining jәdigerlerding bәri Qazaqstan Respublikasynyng últtyq birtútastyghyn dәripteytin úly simvoldar boluy kerek. Ázirbayjan, Baltyq elderi tәuelsizdikterin HH ghasyrdyng basynan bastady. Bizge de «Alashordanyn» ýlken potensialyn paydalanugha bolar edi. Búl túrghyda E.Smitting iydeyalary bizding iydeologtargha kóp azyq boluy tiyis.
Ýshinshi kemshilik – tarihty etnosimvolizmning qúralyna ainaldyra almauy. Yaghni, tarih jay oqulyqtaghy qasang faktiler men týsiniksiz shayqastar, adamnyng tili kelmeytin ataular men este qalmaytyn sifrlar bolmauy kerek.
Tarih qazirgi úrpaqtyng dýniyetanymymen bite qaynasyp, organikalyq túrghyda jymdasyp jatuy tiyis. Qazaqstannyng kez kelgen azamaty elimizding qalay qúrylghanyn, jaulardyng shabuylyna qalay tótep bergenin, ol jolda qanday azap shekkenin, tәuelsizdikke qalay qol jetkizgenin bilip qana qoymay, ony janymen týsinip, sezinui kerek.
Al búl – balabaqshadan, bastauysh mektepten bastalatyn iydeologiya. Qabanbay, Bógenbaylar, Abylayhan, Kenesary, Ahmetter kim, olardyng esimderi ne ýshin kóshelerge berildi? Múny ózge últ týgil qazaqtardyng ózderi kóp bile bermeydi.
Kókshetaudaghy Abylayhan alany, Úlytau, Týrkistandaghy kesene, Alashorda ýkimetining jәdigerlerding bәri Qazaqstan Respublikasynyng últtyq birtútastyghyn dәripteytin úly simvoldar boluy kerek. Ázirbayjan, Baltyq elderi tәuelsizdikterin HH ghasyrdyng basynan bastady. Bizge de «Alashordanyn» ýlken potensialyn paydalanugha bolar edi. Búl túrghyda E.Smitting iydeyalary bizding iydeologtargha kóp azyq boluy tiyis.
Mәselen, Izraili jer betine shashyraghan evreylerdi «qasiyetti jerge» qalay jinady? Kýni keshege deyin týrli tilderde sóilep, bólshek-bólshek bolyp jatqan Italiya, Germaniya, Fransiya siyaqty elder qalay úly derjavagha ainaldy? Japoniyadaghy imperator dinastiyasy nege eng ejelgi dinastiya dep dәripteledi? Osylardyng ýlgilerin paydalanuymyz kerek.
– Memlekette kóp últ bolghan sayyn mәdeni-ekonomikalyq túrghydan algha jyljushylyq oryn alatynyn bilemiz. Qazir kóptegen últty úiystyryp, memleketti nyghaytyp otyrghan qanday elding tәjiriybesinen ýlgi-ónege alugha bolady?
– Últtyng shekarasy memleketting shekarasymen sәikes keletin elder sausaqpen sanarlyq, sondyqtan biz kópúltty memleketterding aldy da, sony da emespiz. Al kópúltty memleketting halqyn birtekti azamattyq qoghamgha úiytu óte qiyn, ózimizdi aldarqatudyng qajeti joq.
Sondyqtan Japoniya, Ontýstik Koreya, Chehiya siyaqty gomogendi memleketterde ortalyqtandyrylghan sayasy biylik jenil jýzege asady. Demek, mәdeni, ruhany túrghydan әraluandylyq jaqsy bolghanymen, memlekettik basqaru túrghysynan búl – óte kýrdeli mәsele.
Kezinde Qazaq KSR-in «halyqtar dostyghynyng laboratoriyasy» dep ataghanyn bilemiz. Al laboratoriya degen – nәtiyjesi belgisiz eksperiyment jasaytyn oryn.
Biraq, kópúltty memleketterding bәri «qyryqpyshaq» degen oy tumauy kerek. Eng bastysy sayasi, mәdeni, ruhany túrghydan «bólshektengen qogham» (divided society) dengeyine deyin ydyraugha jol bermey, últty úiystyratyn iydeologiyany paydalana bilu kerek jәne ol iydeologiya negizgi etnostyng tarihy men mәdeniyetin, tilin ózek etip alghanda ghana jetistikke jete alady.
Mәselen, 700-den asa lingvistikalyq, etnostyq toby bar, әlemdegi eng kópúltty elderding biri sanalatyn Indoneziyada bir memlekettik til engizilip, 40 payyzdy qúraytyn yavalyqtardyng dәstýr, salty últtyq dengeyde qoldanylyp jatyr.
Malayziyanyng taghdyry bizdikine úqsas, biraq olardyng kemshiligi – olar últtyq jikteluding tym asqyndap ketuine, qytaylardyng kóbeyip, ekonomikanyng basty tetikterin basqaruyna jol berip aldy, múnyng sony 1960-jyldardaghy qantógiske úlasty. Sodan keyin ghana últtyq sayasat qolgha alyndy.
Malaylardyng jalpy sany 50 payyz da bolmaytyndyqtan, olar basqa bayyrghy jergilikti túrghyndardy qosyp «bumiputra» dep atap, sanyn 60 payyzgha jetkizdi. Múndaghy maqsat – ekonomika, biznes salasyn basyp qalghan qytaylar men ýndilerdi yghystyru. Ony kýshteu jolymen emes, ekonomikalyq, әleumettik yntalandyru jolymen jýzege asyrdy jәne búl sayasatty qytaylar da moyyndaugha mәjbýr boldy.
Qaqtyghys bolghan elderding kóbi, mәselen, Livan, Siriya, Aughanstan, Niygeriya siyaqty memleketterde belgili bir últtyq ózek bolmaghandyqtan halyq tús-túsyna tartyp ketken. Al Yugoslaviya, KSRO siyaqty jasandy últ qúru әreketterining qalay sәtsiz ayaqtalghanyn bilemiz.
ASSAMBLEYaNYNG KÓP JÚMYSY JASANDY, DEKLARATIVTIK BOLYP KELDI
– Qazaqstandaghy Qazaqstan halqy Assambleyasy o basta sayasy joba retinde qúrylghanyn bilemiz? Áli de sol baghytta júmys istep keledi. Assambleya búl baghytta ózining tiyimdiligin kórsete aldy ma?
– Kez kelgen avtokratiyalyq memlekettegi siyaqty bizde de eng izgi bastamalardyng kóbi sayasy nauqandardyn, úranshyldyq pen asyra esep beruding tasasynda qalyp qoyady.
Assambleya 1995 jyly parlamenttik vakuum kezinde qúrylyp, preziydentting ókiletin úzartu, jana Konstitusiyany qabyldau mindetterin oryndap shyqty. Degenmen, keyinnen onyng salmaghy artyp, atqarushy jәne zang shygharushy biylik organdarymen bite qaynasqan qúrylymgha ainaldy.
Oppozisiyanyng búl úiymdy «konstitusiyadan tys organ» dep kóp synaytynyn eskergen ókimet 2007 jyly onyng konstitusiyalyq mәrtebesin bekitti. Jogharydan tómen qaray qúrylghan klassikalyq kenestik ýlgidegi úiym retinde assambleyanyng kóp júmysy jasandy, deklarativtik bolyp kelgeni ras.
Assambleya 1995 jyly parlamenttik vakuum kezinde qúrylyp, preziydentting ókiletin úzartu, jana Konstitusiyany qabyldau mindetterin oryndap shyqty. Degenmen, keyinnen onyng salmaghy artyp, atqarushy jәne zang shygharushy biylik organdarymen bite qaynasqan qúrylymgha ainaldy. Oppozisiyanyng búl úiymdy «konstitusiyadan tys organ» dep kóp synaytynyn eskergen ókimet 2007 jyly onyng konstitusiyalyq mәrtebesin bekitti.
Qoghamdyq negizde qúrylmaghan, qarjylyq tәuelsizdigi joq úiymnan erekshe bastama, sayasy erik-jiger talap etuding ózi artyq. Aymaqtarda әkimshilik, «Núr Otan» jәne assambleya ózara egiz úghymdar sanalady. Assambleya jýzege asyrghan jobalardyng attaryna deyin «Elbasynyng arqasyndaghy tatulyq pen birlik» dep aiqaylap túrady.
Biraq QHA-nyng bir artyqshylyghy – bәlkim maqsatty týrde, bәlkim obektivti týrde, últtyq mәselelerding sayasilanuyna jol bermeytin, «mәdeny pardy shygharatyn» qoghamdyq úiym rólin belgili bir dәrejede oryndap keledi. Etnostyq toptardyng ózderin kórsetip, tilderin, dәstýr salttaryn dәriptep, ruhany qajettilikterin belgili bir dәrejede qanaghattandyryp otyrghany ras.
«Abay oqulary» siyaqty qyzyqty iydeyalardyng ýgit-nasihat ayasynda qalyp jatqany ókinishti. Qanday joba bolsa da qazir tek qazaq halqynyng simvoldary bolyp otyrghan til, dәstýr, tariyh, mәdeniyet jalpy Qazaqstan halqynyng ortaq iygiligine ainalatynday amaldar jasaluy kerek.
– Búl salany zerttep jýrgen maman retinde Assambleyagha taghy qanday mindetter jýkteuimiz kerek dep oilaysyz? Álemdik is-tәjiriybede memleket qúraushy últtyng mýddesine júmys istegen, memleketti nyghaytugha óz ýlesin qosqan múnday úiymdar bar ma?
– Múnday úiymdar kóbine eki maqsatta qúrylady: últaralyq jaghday ushyqqan kezde mәseleni sheshu ýshin jәne az últtardyng mәdeny erekshelikterin nasihattap, onyng sayasilanyp ketuin boldyrmau ýshin.
Birinshi jaghdayda tipti últtyq erekshelikterdi resmy týrde moyyndap, әr últqa biylikti bólip beruge mәjbýr bolady.
Malayziyada, Livanda, Úlybritaniyada etnosaralyq qaqtyghystardan song osynday konsosionalizm әdisine jýgindi. Onyng artyqshylyqtary da, kemshilikteri de kóp.
biz konflikt ataulyny jasyryp, jabu dertinen aiyqqan joqpyz. Elde byqsyp jatqan últaralyq mәseleler óte kóp. Ótken jyldary bolghan kishigirim janjaldar «jabuly qazan» kýiinde qaldy. Ol oqighalardyng neden bolghanyn, oghan qoghamnyn, kýsh qúrylymdarynyng reaksiyasyn taldap, olardan sabaq alu kerek edi. Últaralyq mәselelerdi shynayy zerttep, tuyndauy mýmkin problemalardyng aldyn alyp otyru ýshin ghylymy zertteu baghytyna kóbirek kónil bólinui kerek. Assambleya janynan eksperttik top ashyldy degendi estigen edim, ol qanshalyq jýieli júmys isteydi, ol jaghynan beyhabarmyz.
Qúrylymy, formasy, kólemi әrkelki bolyp keletin QHA siyaqty úiymdardyng aluan týri әlemning barlyq elderinde bar. «Halyqtar assambleyasy» degen iydeyany KSRO taraghan song odaqtas elder bir-birinen «kóshirip» aldy.
Ózbekstanda «Internasionaldyq mәdeny ortalyq» 1992 jyly, Qyrghyzstanda «Qyrghyzstan halqy Assambleyasy» 1995 jyly, Reseyde «Resey halyqtarynyng Assambleyasy» 1998 jyly qúrylghan. Barlyghynyng atqaratyn mindetteri – últaralyq kelisim men ózara syilastyqty dәripteu.
Negizi, múnday konsulitativtik organdar belgili bir mәsele tuyndaghanda parlament, ýkimet siyaqty memlekettik instituttardyng sharuasyn jenildetip, aqyl-kenes berip otyru ýshin qúrylady. Al barlyq últtardyng atynan sóileytin basty uәkildik organ parlament boluy kerek.
Onyng ýstine, biz konflikt ataulyny jasyryp, jabu dertinen aiyqqan joqpyz. Elde byqsyp jatqan últaralyq mәseleler óte kóp. Ótken jyldary bolghan kishigirim janjaldar «jabuly qazan» kýiinde qaldy.
Ol oqighalardyng neden bolghanyn, oghan qoghamnyn, kýsh qúrylymdarynyng reaksiyasyn taldap, olardan sabaq alu kerek edi. Últaralyq mәselelerdi shynayy zerttep, tuyndauy mýmkin problemalardyng aldyn alyp otyru ýshin ghylymy zertteu baghytyna kóbirek kónil bólinui kerek. Assambleya janynan eksperttik top ashyldy degendi estigen edim, ol qanshalyq jýieli júmys isteydi, ol jaghynan beyhabarmyz.
– Óz basym Assambleyagha aldaghy uaqytta ekonomikalyq mindet jýkteu kerek dep esepteymin. Úiymgha elimizdegi beldi kәsipkerlerding kópshiligi mýshe. Ózderining tarihy otanymen baylanysy bar kәsipkerlerdi algha salyp, ózge elderden investisiya tartu jaghyn qarastyrugha bola ma? Qazaqstandyq tauarlardy eksportqa shygharu isine de olardyng baylanystaryn paydalanugha bola ma?
– Ekonomikanyng zandary sayasy sheshimderge baghyna bermeydi. Ýkimet tek olardyng tiyimdi qarym-qatynasyna jaghday jasasa, basqa integrasiyalyq sharualar ózdiginen jýzege asa beredi.
Biraq siz aityp otyrghan úsynys jekelegen jobalar týrinde ghana belgili bir eldermen jýzege asuy mýmkin, jәne ol ekijaqty biznes-forumdar týrinde iske asyp ta jatyr.
Bizdegi etnostyq toptardyng ala-qúlalyghyn, tarihy otandarymen baylanysy әrkelki ekenin, olardyng sanyn, ekonomikadaghy belsendiligin de eskeru kerek. Keybir basshylar Qazaqstangha kelgende múndaghy diaspora ókilderimen kezdesip jatady.
Yaghni, diaspora mәselesi – eng aldymen sayasy taqyryp. Ár últ sheteldegi qandastarynyng assimilyasiyagha úshyramauyn qadaghalaugha tyrysady. Biraq keyde diaspora arqyly memleketting ózine qysym jasaugha, yqpal etuge kýsh salady.
ORYSTAR TOY-TOMALAQ PEN QÚDALYQTYNG ARQASYNDA MÁDENY TÝRDE QAZAQYLANUDA
– Qazaq tilin keninen qoldanysqa engizuge de Assambleya mýshelerine merzimdi uaqyt belgilep, mindet tapsyrugha bola ma?
– Preziydent N.Nazarbaev «Qazaq tili –Qazaqstan halqyn biriktirushi faktor boluy kerek» degen pikirdi jii aitady. Últ birligi doktrinasynda da, basqa qújattarda da osy pikir ornyqqan.
Degenmen, búl әli tolyq is jýzine asqan joq. Onyng bir sebebi – «qazaq tili» men «memlekettik til» úghymdarynyng arasyn tolyq ajyrata almay jýrgenimizde. Qazaq tili qazaq últynyng emes, barsha Qazaqstan halqynyng ózara qarym-qatynas qúralyna, azamattyq últtyng simvolyna, erekshe belgisine ainaluy kerek.
Yaghni, qazaqstandyq orys ózining reseylik orystan basty aiyrmashylyghy – qazaq tili men dәstýr-saltyn biletini ekenin sezinip, sony maqtan tútuy kerek. Mәjbýrleu jolymen qarttardan bastap, bәrin memlekettik tilde sóileuge mindetteu eshqanday nәtiyje bermeydi.
Fransuz revolusiyasynan keyin Fransiyanyng keybir provinsiyalarynda halyqtyng 80 payyzyna deyin fransuz tilin bilmegen. Sonda memleket fransuz tilin «bostandyq tili» etip jariyalap, barlyq kedey-kepshikting balalaryn bastauyshtan tegin fransuzsha oqyta bastaghan. Bir buyn auysqanda til mәselesi sheshilgen.
– Al biz «ýsh tilde oqytamyz» dep dauryghyp jatyrmyz…
– IYә, rasynda, Bilim ministrligining múnday qoyyrtpaq baghdarlama úsynuyna eshqanday negiz joq. Orystar til mәselesin sayasilandyryp, «tilimiz joyylyp barady» dep erekshe talap qoyyp otyrghan joq. Qazaq tilindegi «Balapan» telearnasy ashylghanda oghan qarsylyq tanytqan eshkim bolghan joq.
Qazir «qazaq tili» men «memlekettik til» úghymdarynyng arasyn tolyq ajyrata almay jýrmiz. Qazaq tili qazaq últynyng emes, barsha Qazaqstan halqynyng ózara qarym-qatynas qúralyna, azamattyq últtyng simvolyna, erekshe belgisine ainaluy kerek.
Kerisinshe, ózge últ ókilderi qazaq tili memlekettik til retinde ornyghuyna, onyng sapaly oqytyluyna mýddeli. Biz jýrgizgen zertteu boyynsha orys últy ókilderining 64 payyzy qazaq tili Qazaqstandaghy últaralyq qarym-qatynas tiline ainalghanyn qalaydy.
Qazirding ózinde bizding orystar men Resey orystarynyng arasynda mәdeny alshaqtyq bar. Olar qazaq últynyng kóp dәstýr-saltyn, әdet-ghúrpyn boyyna sinirip keledi. Últtyq integrasiya qoghamdyq dengeyde, auyl-auyldyn, otbasylardyng arasynda jýrip jatyr. Orystardyng kóbi toy-tomalaq pen qúda-jekjattyq dәstýrding arqasynda mәdeny túrghydan qazaqylanyp jatyr.
Osy jaghdayda bastauysh synyptan bastap memlekettik tilde oqytu dәstýri qalyptassa, jana buyn óskende búl mәsele sheshilgen bolar edi. Ár buynnyng últtyq biregeyligi aldynghy buynnan ózgeshe bolady.
Qazaq jazushylaryn «balalary oryssha sóileydi» dep jazghyryp jatamyz. Olardy orystildi etip shygharghan – Kenes odaghynyng bilim beru sayasaty. Sol siyaqty ýkimetting qazirgi qabyldaghan sheshimderi ertengi buynnyng taghdyryn sheshedi.
Biraq búl orystardy assimilyasiyalap, qazaqylandyryp jiberu degen sóz emes, әr últtyng etnostyq qalpyn saqtay otyryp, Qazaqstannyng erekshe últtyq biregeyligin qalyptastyru degen sóz. Amerikalyq ghalym Uolker Konnor: «memleket halqynyng basym bóligi sol últqa tiyesili ekenin sezinbeyinshe, últ qalyptasty dep aitugha erte» dep aitqan.
Bizde memlekettik tólqújat, tenge, SON, salyq syndy atributtarmen ghana týsinetin, basqa kezde óz «әleminde» ómir sýretin azamattar kóp. Memleket barlyq últtardyng tilin, dәstýrin saqtaugha jaghday jasap, olardy ógeysitpey, mәjbýrlemey, bauyryna basa bilui kerek.
«JERIMIZ KENG BOLGhANDYQTAN QYTAYLAR BASYP ALADY» DEGEN ÝREYDEN ARYLUYMYZ KEREK
– Jer kólemi ýlken Qazaqstan әlem elderi boyynsha halyq sany kóp Qytaymen kórshi memleket. Múnday jaghdayda Qazaqstannyng últaralyq mәselelerge qatysty ústanymy men kóshi-qon sayasaty ózgeshe boluy kerek siyaqty. Búl baghytta biz qanday sayasat ústanuymyz kerek?
– Ghalamdyq migrasiyanyng zandylyqtary boyynsha halyq ekonomikalyq jaghdayy jaqsy, sayasy ahual túraqty elderge qonys audarugha beyil. Túraqtylyq bolyp, ekonomika damysa, kelimsekterding qarasy kóbeye beredi, ol – zandylyq.
Jerimiz keng bolghandyqtan ghana bizdi qytaylar basyp alady dep ýreylenuge bolmaydy. Barlyghy ekonomikanyng zandylyqtaryna baylanysty jýredi. Azamattyq beru, viza rәsimdeu tәrtibin qatandatu, ekonomikalyq tetikterdi qoldanu arqyly demografiyalyq tasqyndy toytarugha bolady. Tek ol ýshin memlekette jemqorlyq bolmauy kerek.
Sondyqtan, jerimiz keng bolghandyqtan ghana bizdi qytaylar basyp alady dep ýreylenuge bolmaydy. Barlyghy ekonomikanyng zandylyqtaryna baylanysty jýredi. Azamattyq beru, viza rәsimdeu tәrtibin qatandatu, ekonomikalyq tetikterdi qoldanu arqyly demografiyalyq tasqyndy toytarugha bolady. Tek ol ýshin memlekette jemqorlyq bolmauy kerek. Jemqorlyq búl sharalardyng barlyghyn joqqa tәn etedi.
– Bizdi bolashaqta qanday últaralyq syn-qaterler kýtip túruy mýmkin. Olarmen qalay kýresuge bolady?
– Birinshiden, Qazaqstandaghy últaralyq jaghday keremet dep óz-ózimizdi aldarqatyp, Kenes odaghynan qalghan konfliktofobiyalyq әdetpen «aurudy jasyryp» otyrghandyqtan, kóp nәrse búlynghyr. Eldegi barlyq últtardyng kónil-kýiine, biregeyligining qúbyluyna, demografiyasy men memleketke qatysty kózqarasyna túraqty týrde obektivti әri keshendi taldau jýrgizip túru qajet-aq.
Ekinshiden, qazir әsirese ózimizding qandastar barlyq mәseleni sayasilandyrugha beyim. «Qytay qazaqty qorlapty», «týrik qazaqty úryp ketipti» degen kóbine dәlelsiz aqparatqa negizdelgen aqparattar jii taralyp, eldi qozdyryp otyrady. Basqa últ ókilderining arasynda etnostyq mobilizasiya bayqalmaytyndyqtan, mәsele tynshyp qalyp jatyr. Aldymen qazaqtardyng etnostyq mәseleni sayasilandyruynyng týp negizine mәn beru kerek.
Ýshinshiden, qazaqtyng ózining diny biregeyligi ózgerip barady. Arab elderinen kelgen, dәstýrge qayshy diny aghymdy ústanatyn qazaqtardyng qarasy kóbeygen sayyn búl últtyng birligine keri әserin tiygizedi.
– Qazaqstanda últaralyq mәselelerdi zerttep jýrgen mamandar men arnayy mekemeler bar ma? Bar bolsa olardyng júmysyna kóniliniz tola ma?
– Búl taqyrypqa qyzyghushylyq óte joghary. Últtyq, azamattyq biregeylik, nasionalizm, últaralyq konflikt salalaryn QSZI, Filosofiya jәne sayasattanu instituty siyaqty beldi mekemelermen qosa ózimizding QazÚU-dyng sayasattanu jәne sayasy tehnologiyalar kafedrasy da jan-jaqty zerttep jatyr.
Tek songhy birer jyldyng ishinde kafedrada osy taqyrypqa qatysty ýsh doktorlyq dissertasiya qorghaldy. Professor R.Qadyrjanov aghamyz bastaghan arnayy top memlekettik grant boyynsha zertteu jýrgizip, birneshe monografiya jariyalady. Jaqynda Nazarbaev uniyversiyteti men KIMEP-te últtyq biregeylik taqyryby tóniregindegi zertteulerimen tanystyrdy.
Bizde ghylymnyng mýmkindikteri shekteuli bolghandyqtan, eldegi kez kelgen talpynysty quana qoldau kerek. Bar mәsele ghylymy zertteu nәtiyjelerining sayasy sheshimder qabyldaugha baryp tireledi.
Shetelde Qazaqstandaghy últaralyq jaghdaydy әr qyrynan zerttep jýrgen ghalymdar, ghylymy ortalyqtar barshylyq. Germaniyada, AQSh-ta, Úlybritaniyada, Japoniyada Qazaqstandaghy últaralyq mәseleni zerttep jýrgen jekelegen ghalymdar bar. Úlybritaniyanyng Seynt-Endrus uniyversiytetinde Qazaqstandaghy orystar turaly doktorlyq dissertasiya qorghalghan. Mening biluimshe, AQSh-tyng Kornell uniyversiytetinde de qazaqstandyq ghalym bizdegi últtyq biregeylik turaly doktorlyq dissertasiya jazyp jatyr.
Súhbattasqan Núrlan JÚMAHAN
dalanews.kz
