ELBASY KEREKUGE BARDY
Jyly shyrayy kete qoymaghan kýzdin osy bir kýnderi Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Kereku ónirine joly týsti. Aua rayynyng ózi de jaqsy kýnin saqtap, mәrtebeli meymannyng saparyn kýtkendey. Jalpy, býkil tynys-tirshiligin óndiriske ózek etken oblystaghy kóshbasshy industriyalyq jobalarda Núrsúltan Nazarbaevtyng qoltanbasy bar ekenin, búl saparynda da elge qajetti manyzdy nysandardyng iske qosylatynyn pavlodarlyqtar jaqsy biledi.
Kópir «Tәuelsizdikke – 25 jyl» dep atalady
Osydan bes-alty jyl búryn bos jatqan dalada býginde «Qazaqstan elektroliyz» zauytynyng qúrylysy boy kótergen. Oblys ortalyghyndaghy «Kaustiyk» AQ-ta ónirdegi himiya-tehnologiya ónerkәsibi salalyq klasteri boyynsha Erkin ekonomikalyq aimaq (EEA) qúru turaly tapsyrma berilgen edi. Keyin, Elbasy tarapynan ekonomikalyq aimaq qúratyn joba syngha úshyraghanymen, býginderi serpin alyp jolgha týsip kele jatqan sekildi. Óitkeni, serpindi jobalardy iske asyru barsha qazaqstandyqtardyng әl-auqatyn arttyrugha baghyttalyp otyr.
Elbasy aldymen Aqsu, Pavlodar qalalary aralyghyndaghy Ertis ózeninde salynyp jatqan alyp kópir qúrylysy ótkelinde boldy. Kópirding úzyndyghy 12,3 shaqyrymdy qúraydy. Preziydent búghan deyin: «Bizde kólik, temir jol jýiesi boldy. Biraq olardyng barlyghy Reseyge baryp tireletin. Tek tәuelsizdik alghannan keyin ghana ishki aimaqtardy Astana arqyly baylanystyryp, biriktiretin joldar sala bastadyq. Osylaysha tәuelsiz elimizde talay joldyng túsauy kesildi», degen bolatyn
Memleket basshysy iri kópirding qúrylysyna atsalysyp, enbegi singen qúrylysshylargha alghys bildirdi. Eger de sapaly jol bolsa, basqa ónirlermen jәne eldermen jaqsy baylanys ornatylady, dedi Preziydent. Búl biznes pen ekonomikanyng damuyna septigin tiygizedi.
Pavlodar qalasynyng qúrmetti azamaty, Qazaqstannyng qúrmetti qúrylysshysy Amanjol Áubәkirov kópirge «Tәuelsizdikke – 25 jyl» atauyn berudi úsyndy. Núrsúltan Nazarbaev búl úsynysty qúptady. Kópir ótkelining qúrylysy 2013 jyly bastaldy. Nysan infraqúrylymdy damytudyng «Núrly jol» baghdarlamasy shenberinde jýzege asyrylyp jatyr jәne «Ortalyq-Shyghys» avtojol qúrylysy jobasynyng bir bóligi bolyp sanalady. Qazir kópir boyynsha negizgi júmystar ayaqtaldy. Alda jol belgileri men jaryq ótkizu siyaqty birqatar shaghyn júmys qaldy. Negizgi kópirde arkalardy ornatu barysynda «Heavylifting» tehnologiyasy qoldanylghan. Búl arkalyq kópirlerdi qúrastyru boyynsha ýzdik әdisterding qatarynda. Kópir jana tehnologiyalargha səykes vant tərizdi iyilgish kólbeu aspalardy qoldanumen jasaluda. Nәtiyjesinde kópir Qazaqstannyng ortalyq bóligin Reseyding kórshiles jatqan ónirlerimen baylanystyrady.
Sonymen qatar, jana kópirding ashyluy Aqsu men Pavlodar arasyndaghy joldy 15 shaqyrymgha qysqartsa, elimizding shyghys ónirlerinen ortalyq aimaqqa qatynaytyn tranzittik kólikter qala ishine kirmeydi. Osylaysha, joldy 40 shaqyrymgha qysqartu mýmkindigi tuady.
Núrsúltan Nazarbaev búl jobany iske asyrugha júmyldyrylghan qúrylysshylarmen jәne júmysshylarmen kezdesti. Ángimelesu barysynda ol «Núrly jol» baghdarlamasy ayasynda memleket tarapynan oblystyng kólik iynfraqúrylymyn jaqsartyp, investiysiyalyq tartymdylyghyn arttyru ýshin qajetti barlyq jaghdaylar jasala beretinin aitty.
Jol-qúrylys kәsiporyndary ókilderi elding infraqúrylymdyq janghyrtyluyna arnalghan memlekettik baghdarlamalardyng iske asyrylyp jatqany ýshin Qazaqstan Preziydentine alghys bildirdi.
Búl Ortalyq Aziyadaghy eng úzyn kópir ótkeli bolyp sanalady. Qúrylys barysynda merdigerlik júmystargha ónirding shaghyn jәne orta biznes subektileri tartyluda. 400-den astam júmys orny ashyldy. Kópir ótkelin paydalanugha beru Pavlodar qalasynyng jol-kóshe torabynyng jýgin jenildetip, kólik-tranzit aghynyn ontaylandyrugha septigin tiygizedi.
Studentter innovasiya jolynda
Jana kópir ótkelin kórgen quanyshty sәtten son, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Súltanmahmút Torayghyrov atyndaghy memlekettik uniyversiytetting Startap akademiyasy JShS-inde boldy. Studentter, oqytushylar qúramy jyly shyrayly qarsy alghan kezdesu ótti. Rektor Aryn Órsariyev Innovasiyalyq ortany damytu arqyly túlghanyn, qoghamnyng jәne memleketting iygiligi ýshin júmys isteytin joghary bilikti mamandardy dayarlaudaghy ózderining atqaryp jatqan júmystary jayly bayandap berdi. Preziydent uniyversiytetting Startap akademiyasynyng júmysymen tanysty. Memleket basshysyna studentterding iske asyrylghan, qazir ónim bere bastaghan biyznes-jobalary turaly bayandaldy.
Sonday-aq, Elbasyna Pavlodar memlekettik uniyversiytetining oqu ýderisine «kәsipkerlik arqyly oqytu» jónindegi jana qaghiydattyng engizilip jatqany jóninde aityldy. Onyng ayasynda oqu ornynyng barlyq studenti kәsipkerlik pen kóshbasshylyq kurstarynan ótedi.
Núrsúltan Nazarbaev studentter úsynghan biznes jobalardyng әleuetining jogharylyghy men jasampazdyghyn atap ótti. Qazirgi uaqytta memleket biznesting damuy ýshin barlyq qajetti jaghdaydy jasap otyr. Álemning kóptegen elinde jastardyng studenttik kezende ózining startap-jobalaryn bastap, joghary oqu ornyn bitirgende birtalay jetistikke jetuine mýmkindik beretin tәjiriybeler bar. Múnday jaghdaylar elimizding ózge ónirlerining joghary oqu oryndarynyng studentteri ýshin de jasalugha tiyis, dedi Qazaqstan Preziydenti.
Studentter men oqytushylar Elbasyna zor densaulyq tilep, jas úrpaqty jetildiru mәselesine degen qamqor kózqarasy, janashyrlyghy ýshin alghys bildirdi.
Halyqaralyq Startap akademiyasy 2030 jylgha deyingi ónirdi damytu strategiyasyna sәikes S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiytetining bazasynda ashylghan. Bilim beru mekemesining qyzmeti studenttik jәne oqytushylyq kәsipkerlikti yntalandyrugha, sonday-aq, ghylymy jәne zertteushilik jobalardy kommersiyalandyrugha baghyttalghan. Qazirgi uaqytta akademiya tayau jәne alys shetelderdegi biznes ókilderimen iskerlik baylanysty jolgha qoydy.
«Saryarqa» túrghyndargha quanysh syilaydy
Búl kýnderi oblys ortalyghyndaghy «Aluminstroy» shaghyn audanynyng búrynghy túrghyndary paydalanugha berilgen jana ýiden jarqyraghan pәterlerge ie boluda. Búrynghy túrghyndary deytinimiz, qalada ótken ghasyrdyng 50-shi jyldary salynghan eki qabatty túrghyn ýiler әbden tozyghy jetip, apatty jaghdayda túrghan-dy. Talay jyldar boyy búl jerge jana ýiler túrghyzu mәselesi de jii aitylyp jýrdi. Osydan ýsh-tórt jyl búryn eski ýiler ornynan «Saryarqa» atty jana túrghyn ýy keshenin salatyn joba jasalyp, búl maqsatty Ýkimet te qoldady. Qúrylys júmystary «Ónirlerdi 2020 jylgha deyin damytu» baghdarlamasy boyynsha jýrgizilude. Búl jerde 2021 jylgha deyin kóp pәterli 40 túrghyn ýy kesheni túrghyzylmaqshy. Búl ýilerding ereksheligi, birinshi qabattarynda nemese dәl jandarynda Elbasy aityp jýrgendey, halyqqa qajet әleumettik oryndar ornalasady.
Jalpy, ónirdegi túrghyndardyng pәter alugha degen qajettiligin azaytu maqsatynda aldaghy jyldary oblys ortalyghynda búl jana audandaghy ýilerden basqa taghy 22 jana ýy salynady dep josparlanyp otyr. Al 9 ýy osy jyldyng sonyna qaray paydalanugha beriledi. Búl – kóptegen otbasy jana pәterlermen qamtamasyz etiledi degen sóz. Qazir «Saryarqa» shaghyn audanynda jana ýilerding qúrylysy qarqyndy jýrip jatyr.
Núrsúltan Nazarbaev eki balabaqsha men әleumettik-mәdeny baghyttaghy nysandar qúrylysyna arnalghan naqtyly jobamen tanysty. Sonday-aq, joldar men injenerlik kommunikasiyany qayta jóndeu, jasyl kóshet otyrghyzu, túrghyn ýilerding aulasyn balalargha arnalghan alanmen jabdyqtau arqyly abattandyru qarastyryluda.
Jana zaman balalaryna arnalghan mektep
Kelesi kezekte Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Saryarqa» túrghyn ýy kesheni audanyndaghy «Balalardyng tehnikalyq mektebine» keldi. Memleket basshysyn mektepting ýsh oqushysy qarsy aldy. Preziydent әrbireuining qolyn qysyp, bolashaqta qanday mamandyq iyesi bolghylary keletinin súrady. Lenya Troyan úshqysh boludy armandaytynyn, әuemodelideuding qyr-syryna ýirenip jýrgenin aitty.
Búl – paydalanugha dayyn túrghan 12 qabatty túrghyn ýiding birinshi qabatynda ornalasqan mektep ýii. Mektepting maqsaty: balalardyng shygharmashylyghyn damytugha jaghday jasau. Mektep diyrektory Sergey Shnayderding aituynsha, ýiirmelerge keletin 200 oqushy 6 kórkem-tehnikalyq jәne 10 tehnikalyq baghyttaghy toptargha qatysady. Ónirdegi erekshe qúrylghan búl joba jana zaman ýlgisinde oqushylardy robotty tehniyka, radioelektronika, avia, keme modeliderin jasau, stendtik modelideuge ýiretedi.
Keshende 15 oqu kabiyneti bar. Kabiynetter zamanauy qúraldarmen jabdyqtalghan. Qosymsha sabaqtar tegin jýrgiziledi. Búl oqushylardyng ghylym men tehnika әlemine, enbekke degen qyzushylyqtaryn qalyptastyrady. Bos uaqyttaryn sheberhanalarda, zerthanalarda ótkizedi. Olardan bәsekege qabiletti bolashaq injenerler, konstruktorlar, ónertapqyshtar, úshqyshtar, keme jasau mamandary ósip shyghatyny anyq.
Auylgha da, qalagha da ortaq «Argo»
Tehnikalyq mektepten shyqqan song Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Ruslan Aushev basqaratyn «Argo» jauapkershiligi shekteuli seriktestigine keldi. Oblys halqyna esimderi jaqsy tanys aghayyndy Aushevtar qughyn-sýrgin kórgen cheshen-iyngushtardyng balalary. Jalpy, «Argonyn» auyl men qaladaghy iske asyryp jatqan júmystary is bastaghan kәsipkerlerge kerek-aq ýlgi. Kәsipker Ruslan Aushev oblys ortalyghynyng shetki jaghynda óz qarjysyna elevator túrghyzdy. Elevatorda astyqty keptiru, jeldetu, tieu sekildi júmystardyng barlyghy avtomattandyrylghan. Seriktestik diyrektory Ruslan Aushevtyng aituynsha, Jelezin audanyndaghy «Pahari» agroqalashyqtarynyng jekemenshik iyeliginde 9,2 myng gektar suarmaly alqap bar.
2015 jyly 1,2 myng bas iri qara Avstraliyadan әkelingen. Qazirgi tanda múnda 180 adam júmys isteydi. Biylghy jyldyng ayaghyna qaray sýt-tauarly fermasyn iske qosu kózdelude. Júmysshylar ýshin barlyq jaghday jasalghan. 48 otbasyna әrqaysysy 12 pәterden túratyn qosqabatty tórt ýy úsynylghan. Sonday-aq, basseyn, sportzal, dәmhana, dýken, dәrigerlik ambulatoriya, mashina-traktor sheberhanasy, avtogaraj, túqym qoymasy júmys isteydi.
Búdan keyin Elbasy ónirde ósiriletin auyl sharuashylyghy ónimderi kórmesin aralap, oblystyng auyl sharuashylyghy tauarlaryn óndirushilerimen kezdesti. Olar oraq nauqanynyng barysy men agrarlyq salanyng damu qarqyny jóninde әngimeledi.
Jinalghandargha arnaghan sózinde Núrsúltan Nazarbaev ghylymiy-zertteu instituttarynyng әleuetin ónirding agroónerkәsip keshenining ónimdiligin arttyru ýshin paydalanu qajettigin aitty.
Búdan bólek, Qazaqstan Preziydenti Qytaygha tayaudaghy sapary barysynda sol elge eksporttalatyn dәndi jәne mayly daqyldar mólsherin aitarlyqtay arttyrugha mýmkindik beretin kelisimge qol jetkizilgenin erekshe atap ótti.
Oblystaghy auyl sharuashylyghy kәsiporyndarynyng ókilderi Memleket basshysyna elding auyl sharuashylyghy salasyna qamqorlyghy men qoldauy ýshin alghys bildirdi.
Bozshakólge industriyalandyru dýbiri jetti
Týsten keyin Elbasynyng qatysuymen oblys ortalyghyndaghy Dostyq ýiinde Ekibastúzdyn «Bozshakól» tau-ken bayytu kombinatyna qatysty telekópir ótti. Búdan búryn da, 2015 jyldyng jeltoqsan aiynda Memleket basshysynyng qatysuymen ótken jalpyúlttyq telekópir ayasynda Bozshakólde iske qosu-retteu júmystary bastalghan bolatyn. Biyl aqpanda alghashqy mys konsentraty alyndy. Bozshakól ónimining alghashqy partiyasy Qytaygha eksporttalmaq.
Dostyq ýiinde Elbasynyng qatysuymen bolghan telekópir barysynda «KAZ Minerals Bozshakol» JShS-inde jana fabrika iske qosyldy. Memleket basshysyna «KAZ Minerals Bozshakol» JShS-ning basqarma tóraghasy Oleg Novachuk ken-bayytu keshenining tolyq júmys siklin bayandap berdi. 2016 jyldyng aqpan aiynda múnda alghashqy mys konsentraty óndirilse, endi quaty jylyna 5 mln tonna kendi qúraytyn jana kәsiporyn iske qosylghannan keyin jalpy jyldyq óndeu kólemi 30 mln tonnagha jetetin bolady.
– Bozshakól tau-ken bayytu keshenin iske qosu ýshin 2,2 mlrd tenge júmsaldy. Kәsiporyn ónirdegi ken salasyn damytugha ýlesin qosady. Eng bastysy, osy ónerkәsipting arqasynda 2 mynnan asa adam júmyspen qamtyldy. Men barlyq әkimder men Ýkimet basshylaryn jana júmys oryndaryn ashugha basa nazar audarugha shaqyramyn. Sebebi, búl – memleketting mindeti. Biz әr adamdy júmyspen qamtuymyz kerek. Al eger ol enbek etkisi kelmese, ózi biledi. Dese de, júmys mәselesi aldynghy qatarda túruy tiyis. Býgin biz kendi qayta óndiretin jәne mys konsentratyn shygharatyn jana fabrikanyng ashyluynyng kuәgeri boludamyz, – dedi Preziydent.
Búl dalada mys qana emes, sonday-aq, molibden, altyn, kýmis jәne basqa da qúndy metaldar bar. Yaghni, Bozshakóldi evolusiyalyq órkendeuding ghasyrlyq jobasy deuge bolady.
Senim jýgi auyr
Sapar sonynda Dostyq ýiinde el Preziydentining qatysuymen oblys júrtshylyghymen kezdesui ótti. Jiyngha enbek sinirgen ardagerler, óndiristik kәsiporyndardyng júmysshylary, agrarlyq sala ókilderi, jastar kóshbasshylary, sportshylar, qoghamdyq úiymdar men etnomәdeny birlestikter jetekshileri qatysty.
Oblys әkimi Bolat Baqauov Elbasyna ónirding әleumettik-ekonomikalyq damuy turaly bayandady. Al Elbasy óz sózinde tәuelsizdik jyldarynda damudyng ornyqty ekonomikalyq modeli jasalghanyn atap ótti. Naryqtyq ekonomika ýshin damudyng jana «lokomotiyvine» ainalghan myqty kәsipkerler taby payda boldy. Býginde elimizde 1 miyllion 260 mynnan astam shaghyn jәne orta biznes kәsiporyndary bar, dedi Núrsúltan Nazarbaev.
Memleket basshysy elding әleumettik saladaghy jetistikterining de manyzdylyghyn atap ótti. BÚÚ-nyng damu baghdarlamasynyng reytingine sәikes, Qazaqstan әlemde 55-oryn iyelenip, adamy damu dengeyi joghary memleketter tobyna endi, dedi Qazaqstan Preziydenti.
Sonday-aq, Elbasy Qazaqstan ekonomikasynyng «industriyalyq-ónerkәsiptik tiregine» ainalghan ónirding eleuli damu nәtiyjelerine nazar audardy. Ónirding odan әri damuynyng irgeli industriyalyq bazasyn qúraghan auqymdy jobalar jemisti jýzege asyryldy. Atap aitqanda, quattylyghy jylyna 250 myng tonna bolatyn, bastapqy aluminiy óndiriletin elektroliz zauyty salyndy, ol Qazaqstandy týsti metallurgiyadan jetekshi elder qataryna qosty. Búl manyzdy jobanyng damuy barysynda «Qazenergokabeli» aksionerlik qoghamynda aluminiy symdarynyng óndirisi iske qosyldy. Taghy bir manyzdy nysan – quattylyghy jylyna 30 myng tonna bolatyn hlor men kýidirgish soda shygharu jónindegi «Kaustiyk» aksionerlik qoghamynyng zauyty, dedi Núrsúltan Nazarbaev.
Qazaqstan Preziydenti jinalghandardy Bozshakól tau-ken bayytu kombinatynyng jana fabrikasynyng iske qosyluy sekildi tarihy janalyqpen qúttyqtap, jana óndiris Pavlodar oblysynyng industriyalyq-innovasiyalyq әleueti joghary ekenin kórsetetinin atap ótti. Jana kәsiporyn Bozshakól tau-ken bayytu kombinatynyng kendi qayta óndeu quatyn 30 mln tonnagha, mys konsentratyn óndiru kólemin 100 myng tonnagha deyin arttyrugha mýmkindik beredi, dedi Núrsúltan Nazarbaev.
Sonymen birge, Memleket basshysy oblystyng energetika salasynda da kósh bastap túrghanyn aitty. Tәuelsizdik jyldary oghan 600 mlrd tenge investisiya salyndy, 2300 megavattan astam jana quat kózi iske qosyldy, dedi Núrsúltan Nazarbaev.
Sonday-aq, Qazaqstan Preziydenti oblystyng kólik infraqúrylymy jaqsarghanyn atap ótti. Aqsu – Kurchatov temir jol tarmaghy iske qosyldy, Omby qalasyna deyingi halyqaralyq avtodәliz qayta janartyldy. Qazirgi tanda «Núrly jol» baghdarlamasy oidaghyday jýzege asyrylyp jatyr. Onyng ayasynda Ertis ózeni ýstinen kópir ótkeli salynuda. Astana – Pavlodar baghytynda salynyp jatqan avtobannyng qúrylysy jospar boyynsha 2017 jyly ayaqtalady, dedi Memleket basshysy.
Núrsúltan Nazarbaev әleumettik salada jýieli júmys jýrgizilip otyrghanyn aitty. Oblystyng túrghyn ýy qory 25 jylda 1,7 mln sharshy metr túrghyn ýige deyin kóbeydi. Byltyrghy jyldyng ózinde densaulyq saqtau salasyn damytugha 35 mlrd tenge bólindi. Búl Tәuelsizdigimizding alghashqy jylyndaghydan 100 ese kóp. Ónirdegi bilim beru salasyndaghy kórsetkishter de jaqsy. Oblysta apatty jaghdayda túrghan jәne ýsh
auysymmen oqytatyn mektepter joq, dedi Qazaqstan Preziydenti.
Sonday-aq, Memleket basshysy әlemdik naryqtaghy túraqsyzdyq pen qarqyndy tehnologiyalyq ózgerister jaghdayynda elimizdi odan әri damytu ýshin tótenshe sharalar qabyldau qajet ekenine nazar audardy. Eng birinshi kezektegi manyzdy mindet – Qazaqstan ekonomikasyn damudyng industriyalyq-innovasiyalyq jolyna kóshiru.
Núrsúltan Nazarbaev ekonomiykalyq ósimdi, halyqtyng túrmys dengeyin kóteru ýshin memleket tarapynan qajetti barlyq jaghdaylar jasala beretinin aitty.
Júrtshylyq ókilderi Memleket basshysyna ónirdi damytu mәselelerine údayy kónil bólip, tiyimdi memlekettik sayasat jýrgizip otyrghany ýshin rizashylyqtaryn bildirdi.
Sonynda Qazaqstan Preziydenti oblystyng tәuelsizdik jyldaryndaghy barlyq jetistigine ónir túrghyndarynyng eren enbegi arqasynda qol jetkizilgenin aityp, pavlodarlyqtargha zor densaulyq, amandyq jәne bereke-birlik tiledi.
Farida BYQAY
«Egemen Qazaqstan»