Jyl qortyndylarynda sharuashylyq salasynda qoldanylyp, óz nәtiyjesin berip kele jatqan «Ýnemdi tehnologiyanyn» jetistikteri de sóz boldy. Mysaly, Myrzashóldegi «Núraly jol — J» sharua qojalyghy maqta ósirude «Ýnemdi tehnologiyanyn» sharapatyn birneshe jyldan beri kórip keledi. Biyl da 150 gektardan astam tanapqa maqta ekken sharua әr gektardan 45-50 sentnerden aq altyn aldy. Dәstýrli әdiske qaraghanda terendetip qopsytudyng shyghyny da az bolghan.

Erbol Eraliyev, sharua qojalyghynyng tóraghasy: «Barlyq agrotehnikany iske qosqan kezde bar shyghyn 140-130 myng tengege shyghady. Eski әdispen salystyrghanda әr gektardan 20-30 myng tenge ýnemdeuge bolady».

Biyl 37 myng gektar jerge tereng qopsytu (búl әdis «Ýnemdi tehnologiya» dep te atalady) әdisi boyynsha týrli daqyl egilse, sonyng 32 myng gektary Maqtaaral audanyna qaraydy. Mamandar búl kólemdi jyldan jylgha arttyrudy kózdep otyr. Osy әdis boyynsha tayau jyldary iygerilgen jerding kólemin 100 myng gektargha deyin jetkizsek, bizde auyl sharuashlyghynan alynatyn ónim qazirgiden birneshe esege artyq bolatynyna eshkimning kýmәni joq.

Sala jauaptylarynyng pikirinshe, Myrzashól ónirinde jyl ótken sayyn auyl sharuashylyghyna paydalanatyn jerding ýles salmaghy arta týsude. Mәselen, bir ghana osy auylda 100 asatm dihan maqtadan paydagha kenelip otyr. 

Degenmen, búl janalyqqa kóshuge sharualardyng jýreksinip jatqany ras. Sondyqtan auyl sharuashylyghy basqarmasynyng mamandary jana әdiske qajet tehnikany satyp aludyng qamyna kirisken. Qajetti agregat jetkizilgen song «Ýnemdi tehnologiya» әdisine kóshetin qojalyqtardyng qatary kóbeyedi degen boljam bar.

Abay-aqparat