Songhy kezderi dýr silkingendey bolyp, qoghamdyq, búqaralyq ortany kәdimgidey elendetip otyrghan «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng janashyl júmystaryna tileules kónilmen ondaghy  qolgha alynghan әrbir jobagha, әrbir jana tuyndygha sәttilik tilep, shyqqan kinolardyng birin de qalt jibermeuge tyrysamyn. Áyteuir, ýmitim aldamaydy. Izdenisi mol, talaby kýshti jastar senim ýdesinen shyghyp jatyr. Qazaq kinosynyng erteni bar degen sóz ghoy, búl!..

Songhy kezderi dýr silkingendey bolyp, qoghamdyq, búqaralyq ortany kәdimgidey elendetip otyrghan «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng janashyl júmystaryna tileules kónilmen ondaghy  qolgha alynghan әrbir jobagha, әrbir jana tuyndygha sәttilik tilep, shyqqan kinolardyng birin de qalt jibermeuge tyrysamyn. Áyteuir, ýmitim aldamaydy. Izdenisi mol, talaby kýshti jastar senim ýdesinen shyghyp jatyr. Qazaq kinosynyng erteni bar degen sóz ghoy, búl!..

Taghy bir tuyndynyng túsaukeseri ótti. Taghy da kónil túshyndy, taghy da bir jaqsy kinonyng prokatqa jiberilgenin týisindik. Iya, alghashqy әserden týigen oiym: «Qazaqfilimnin» jana tuyndysy - «Qyzghylt qoyan turaly anyz» atty kórkem filim, shyn mәninde de, qazirgi ózimizding ómir bolmysymyzdan ajyratyp alghysyzday,  sonshalyqty bite qaynasqan, sondyqtan da auyldan kelip, bólek orta, basqa jaghdaylargha tap bolghan keyipkerding ýzdiksiz jýrip jatatyn jan arpalysymen bir qatarda qoghamdyq, әleumettik mәseleler qatparyn, tirlik ýshin kýresting kólenkeli jaqtaryn әdemi әshekereley bilgen naghyz zamanauy kartina eken! Men óte jaqsy pikirdemin. Býgingi jastar turaly eng ýzdik filim desek te bolady. Tehnikalyq jetistikterdi útymdy paydalanu arqyly әserlilikti, qozghalys dinamikasyn kýsheytudi oilaghan qoishy rejisser Farhat Shәripov operator júmysy men montajda «gollivudtyq» erkin tәsilder qoldanyp, sayyp kelgende belgilegen mejeden tabylypty. Filim  jalyqtyrmay, oiyndy basqagha búrmay, qyzyqtyra jetelep otyrady. Búl jerde kәsiby sheberlikting manyzy zor. Tyrnaqaldy dýniyesimen-aq óz stiylin, ózindik dara kózqarasyn, dýiyetanymdyq ústanymyn aiqyn anghartqan Farhattyng akterlermen dúrys júmys jýrgize alatynyn da angharasyn. Óitkeni, tanymal akterler bolmasa da filimge týskenderding bәrining oiynynda jasandylyq, jadaghaylyq joq, oqighagha jan beru, minez qaqtyghystaryn aishyqtau bar.

...Oyran-topyr otyrmaq, kónil kóteru meyramynan  keyin patsha sarayynday keng ýiding әr túsynda bey-bereket jayrap jatqan, silelep úiqygha bas qoyghan jastardy kórsetetin bir epizod arqyly onyng aldynda bolyp ótken qyrghyn bi, daraqy kýlki, әdepsiz әreketterdi ghana emes, «júmysy joqtyq, tamaghy toqtyq - azdyrar adam balasynnyn» naq kuәsindey azghyndyq pen aqlaqtyng arasynda adasqan jastardyng býkil ómir saltyn  bajaylap ótesin. Bitpestey kórip, qyzyq qughan, jenil jolmen tabylar aqsha qughan býgingi zaman jasynyng qúrdym qúlqy qayda jetkizbek?! Toyymsyz nәpsi qalauyn tolyq óteu mýmkin be?! Astary tereng oigha bastaytyn osy bir kórinis әserimen basy sayran, ayaghy oiran ómir pәlsapasyn taghy da oigha oraltasyn.

Qala balasyn «kóshe tәrbiyeleytindigi» turaly qisyngha qayyra kóz jetkize otyryp, jalpy ata-ana tәrbiyesinen mýldem derlik tys qalghan, tiym-toqtausyz, tәksiz, óz betimen laghyp bara jatqan býgingi úrpaqtyng bolashaghyna alandamay qala almaysyn. «Qyzghylt qoyan turaly anyz» kórkem filiminde basty detali - qoyan maska-túlybynyng ózi әleumettik-psihologiyalyq auyr astardy, qoghamdaghy taptyq keragharlyqtardy megzeydi. Kóbine syrty súlu dýniyening ishi týtindep jatatyny bar-au, әtten!.. Qyzghylt qoyan keypinde ylghy yrjiyp kýlip jýretin, «tórt qúbylasy ten» Bas keyipkerimiz túlypty tastaghan kezderinde bastan keshken oqighalar tizbegine kuә bolyp, kórip shyqqannan keyin onyng qan jylaghan ishki dramasyn jalpygha tәn jaghdaylarmen qabystyra  úghynyp, «bas jarylsa, bórik ishinde, qol shyqsa, jeng ishinde» deytúghyn kólgir-tirlikke nәlet aityp ta qalasyn!..

Artyq-auys pәlsapagha úrynyp, taqyryptan auytqyp ketsem, ghafu ótinemin, kókeydegi kóp qiyalgha qozghau salghan astarly, әserli, oily filim osylay aitqyzbasqa qoymady. Óz túrghylastary turaly kórkem shyndyqty ózge emes ózi aitugha tәuekel etken jәne ony óte sәtti bayandap shyqqan jas rejisserge riza kónilmen aldaghy kezde de shygharmashylyq tabystargha jete beruine tilektestik bildiremin.

Keybir kinәmshil kórermender bayaghy «әlәulaymen» qaysybir  sahnalyq kórinisterdi dabyrayta aiyptap, «qogham ómirining kólenkeli jaqtaryn kórsete bergennen ne útamyz, odan da ónerding tek әdemilikti әspetteu missiyasyn quattasaq qaytedi» dep bitpes daudy taghy da qozdatyp jatsa, oghan aitar mening de qarsy pikirim  bar. Biz kórkemdik talgham turaly talassaq qúba-qúp; al, derektilik pen kórkemdiktin, ómir shyndyghy men óner shyndyghy arasynda shatasyp, ýnemi әsire tәrbiyeshil, auyr dramagha barmaytyn, tek týzu jýrip, týzu túratyn kórinisterge qúralghan kinony talap etuden esh útpasymyz belgili. Sosyn, janaghy aitqan «kórkem shyndyqty» ómirding kýn tәrtibindegi ótkir mәselelerinen beter qyzbalana talqylap, tipti sayasat aralastyryp jiberudi qong kerek, aghayyn! Jastargha tәn janashyl lepke, shúghyl da batyl sheshimderge týsinistikpen qaraudyng ornyna shiderlep ústaymyz degen ústanym mýldem jónsiz, joydasyz.

Shәken Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» basshylyghy talantty jas rejisserlerding «túsauyn kesip», danghyl jolgha salyp jiberu ýrdisin  búdan búrynyraqta bastaghan edi. Ol endi dәstýrge ainalyp bara jatyr dese de bolady. Sonyng nәtiyjesinde, mine, alghashqy jenister, aitarlyqtay tabystar kórinis berude!..  Farhat Shәripovtyng «Qyzghylt qoyan turaly anyzy» biz kópten kýtip jýrgen filim desem, esh artyqtyghy joq. Al, alda-jalda búl sózime senbeseniz, kinoteatrgha qaray betteniz!

"Abay-aqparat"