Múnay men gaz salasy bizding ekonomikamyzdyng basym baghyty ekeni belgili. El budjetine týsetin qarjynyng da negizgi bóligin osy sektordan týsken tabys qúraydy. Tәuelsizdikting alghashqy kezenindegi ekonomikalyq toqyraugha baylanysty múnay-gaz jәne tau-ken salasyna sheteldik investorlardy shaqyryp, atalghan óndiristing edәuir bóligin alpauyt kompaniyalardyng iygeruine beruge mәjbýr boldyq.

Múnay men gaz salasy bizding ekonomikamyzdyng basym baghyty ekeni belgili. El budjetine týsetin qarjynyng da negizgi bóligin osy sektordan týsken tabys qúraydy. Tәuelsizdikting alghashqy kezenindegi ekonomikalyq toqyraugha baylanysty múnay-gaz jәne tau-ken salasyna sheteldik investorlardy shaqyryp, atalghan óndiristing edәuir bóligin alpauyt kompaniyalardyng iygeruine beruge mәjbýr boldyq.

Degenmen, 2005 jyly arnayy qabyldanghan zannyng negizinde eger elimizding tabighy baylyghyn iygerip jatqan sheteldik kәsiporyn óz ýlesterin satugha niyettense, eng aldymen Qazaqstan ýkimetine úsynugha tiyis boldy. Osy zang normasynyng arqasynda bizding ýkimet alghash ret «Qashaghan» kenishining 8,33 payyzdyq paketin satyp alugha qol jetkizdi. Býginde atalghan kenishte bizding ýlesimiz 16,81 payyzdy qúrap otyr. Osy jaqynda ghana ýkimetting «Qarashyghanaq» ken ornynyng 10 payyz aksiyasyn iyemdenuge әreket jasap jatqany jariyalandy. Álemde tabighy gazdyng eng iri kenishterining birine jatatyn «Qarashyghanaqta» shamamen 1,35 trln. tekshe metr tabighy gaz bar dep boljanghan. Sonymen birge, ol aumaqta 1,2 mlrd. tonna múnay da jatqany belgili. Býginde ondaghy italiyandyq «Eni» kompaniyasy jәne «BG» Britaniyanyng memlekettik holdingi әrqaysysy kenishting 32,5 payyzdyq ýlesin baqylaydy. Sonymen qatar, múnda «Chevron men Lukoil» da ýlesshi bolyp kirgen. Osyghan oray, jogharydaghy qadam bizding elimiz qol jetkizgen ýlken iygilikting bastauy dep bilgen jón. Qazir әlemdik naryqta Qytay, Ýndistan, Braziliya sekildi jana oiynshylar payda bola bastady. Qarap otyrsanyz ózge elderding tabighy resurstaryn satyp alyp jatqan sol elderding memlekettik kompaniyalary. Ol degeniniz, memlekettik kompaniya bolghan song sol elding memlekettik mýddesi, mýmkinshiligi barlyghy iske qosylady degen sóz. Búl әlemde bar tәjiriybe. Sondyqtan, elimizding memlekettik ýlesti úlghaytugha baghyttalghan sayasatyn qoldap, ony jýieli týrde jýrgizgen tiyimdi. Eger, ken oryndarynda memleketting ýlesi bolmasa ol jerde ne istelip jatyr, ondaghy jasalyp jatqan әreketting bizding mýddemizge qanshalyqty say keletininen habarsyz bolar edik. Jalpy, memlekettik ýlesti kóbeytuding joldary óte kóp. Mәselen, osydan jiyrma jyl búryn býkil dýniyejýzi boyynsha múnay-gaz sektorynyng 80 payyzy transúlttyq kompaniyalardyng qolynda boldy. Al, songhy jyldary búl saladaghy ýlesting 80 payyzyn memlekettik jәne últtyq kompaniyalar iyemdenip otyr. Mine, tendensiya qalay ózgerude? Búl tәsildi múnayly Arab elderi, Latin Amerikadaghy Venesuela memleketi óte tiyimdi paylandy. Sebebi, eng aldymenen tabighy baylyqtar halyqtyng menshigi. Sol sebepti, ol el iygiligine, memleketke qyzmet etui tiyis. Ol ýshin jer asty baylyghyn iygerip jatqan sheteldik kompaniyalardyng elimizding ekologiyalyq zang talaptaryn oryndauyn qatang baqylau qajet. El ýkimeti tayauda ghana 212,4 mlrd. tengening múnayyn zansyz alu faktisine qatysty «Tenizshevroyl» kompaniyasyna aiyppúl saldy. Bas prokuratura mәlimdegendey, TShO belgilengen 5100 metr terendikten tómen 40-tan astam únghyma qazghan. Múndaghy basty mәsele sheteldik kompaniyalardyng júmysynyng jabyq týrde jýrgizilui. Mәselen, jogharydaghy «Tenizshevroyl» kompaniyasymen biz 1993 jyly kelisimshartqa qol qoydyq. Osy kelisimshart әli kýnge deyin jariyalanghan joq. Odan keyingi 1997 jyly jasalghan «Qarashyghanaq», «Qashaghan» sekildi ýlken ken oryndaryn iygeru, ónimdi bólisu jónindegi sharttar da bizding qogham ýshin jabyq kýiinde keledi. Memleketting menshigi bolyp tabylatyn ken oryndary jónindegi sharttar dýniyejýzinde ashyq jasalady. Mәselen, naryq jaghdayyna biz sekildi ótken Ázirbayjan memleketinde kelisimsharttar ashylyp, halyqqa jariya boldy. Osyghan oray, biylghy jyly Elbasy belgili bir jaghdayda kelisim-sharttardy biz de ashayyq degendey úsynys aitty. Alayda, ýkimet tarapynan búl túrghyda eshqanday әreketter jasalmady. Sonda, ol kompaniya qansha múnay óndirdi, qanshasyn satty, tapqan paydasy qansha degende búl jerde ne jasyryn aqparat boluy mýmkin. Demek, búl jerde jemqorlyq әreketter, kólenkeli tabystar bar degen sóz. Múnday jaghdayda kelisimsharttar ashylmaydy.

2002 jyly Ontýstik Afrikada әlemdik sammit ótti. Sammitte sol uaqyttaghy Úlybritaniyanyng premier-ministri Tony Bler shiykizat sektorynyng ashyqtyghy turaly bastama kótergen bolatyn. Keyinnen 2005 jyly Almatyda ótken Aziyalyq Qauymdastyqtyng sammiytinde búl bastamagha bizding elimiz de qol qoydy. Sodan beri elimizdegi azamattyq úiymdardyn, qozghalystardyng júmysynyng nәtiyjesinde «Múnaydan týsken tabystardy qoghamdyq baqylau» atty koalisiya qúryldy. Eng alghashqy 2005 jylghy esepke 39 kompaniya qatysyp, salyq tólemderi boyynsha esep bergen bolatyn. Ekinshi esep 2009 jyly jariyalandy. Múnda 2006 jylghy tólengen salyqtardyng esebi aityldy. Al, biylghy jyly aitylugha tiyis 2007-2008 jyldardy qamtityn ýshinshi esepke 122 kompaniya qatysady dep kýtilude. Múnay jәne gaz ministrligining mәlimetinshe múnaydan týsetin salyqtardyng 90 payyzy, tau-ken salasynan 60 payyz osy kәsiporyndardyng ýlesinde. Alayda, osy júmystyng birden bir kemshiligi jalpy týsetin salyq tólemderining esebin jalpylama beredi de, әr kompaniyanyng naqty qanshadan tólegeni turaly naqty esep aitylmaydy. Nege aitylmaydy? Bizdinshe osy jerde bir shiykilik bar siyaqty. Óitkeni, búl kompaniyalarmen jasalghan kelisimshart jabyq kýiinde keledi. Búl kompaniyalarmen kelisimsharttyng merzimi 40 jylgha kelisilgen. Sonda búl sharttar qashan ashylmaq? Bir ghana mysal aitayyn. Ótken joly elimizding Bas prokuraturasy «Tenizshevroyldy» zansyz múnay óndirdi dep aiyptady. Biraq, artynsha-aq, Múnay jәne Gaz ministrligi «Kelisimshartta rasynda da múnaydy qansha metr terendikte óndiru turaly naqty bap joq eken. Búl mәseleni dúrystap talqylap, bir tújyrymgha kelu kerek» dep mәlimdedi. Qaysynyki dúrys sonda? Eger olarmen jasalghan kelisimsharttar ashyq bolatyn bolsa naqty shyndyqty bilip otyrar edik qoy.

Ádette, ghylymda «múnayly memleket» degen úghymnyng negativti jaghy basymdau. Búl elderde sayasy jýie avtoritarlyq basqarugha negizdeledi. Múnayly memleketterding kóbisinde múnaydan týsken tabys at tóbelindey ghana toptyng uysynda bolyp, solargha ghana belgili bolady jәne onyng iygiligin de solar kóredi. Ekonomika múnaygha tikeley tәueldi bolady. Ókinishke oray, osynday elementter bizding elimizding jýiesinde de kezdesip otyr. Múnayly memleketke ainaldyrmaudyn, ekonomikany múnaydan tәueldi etuding birden bir qúraly kelisimsharttardyng ashyq boluy.

Jogharyda, tabighat baylyghyn iygerip jatqan sheteldik kompaniyalardyng әrqaysysy memeleketke qansha salyq pen tólemder tóleytini әli jariyalanbay kele jatyrghanyn aityp edik. Ýkimetimizding shamasy kelmey jatqan búl iske AQSh Preziydenti kómekke keletin boldy. B. Obama biylghy 21 shildede Uoll-stritti jәne tútynushylardy qorghaudy reformalau turaly Dodda-Frenk aktysyna qol qoydy. Búl akty boyynsha, AQSh-tyng qúndy qaghazdar jәne birjalar komissiyasyna tirkelgen shiykizat óndiretin kompaniyalar AQSh-ta jәne basqa eldering territoriyasynda júmys istese, mysaly Qazaqstanda,sol elderge tóleytin barlyq salyqtary men basqa da tólemderin jariyalaugha mindetti boldy. Búl akt 2012 jyldan bastap iske asady. Yaghni, bizding elimizde isteytin AQSh-tyng kompaniyalarynyng tóleytin salyqtary men tólemderin sonda ghana biletin bolamyz. Ol basqa elderding shiykizat óndiretin kompaniyalary osy bastamagha qosylar dep ýmit etemiz. Ýkimet te qarap qalmaytyn shyghar.

Ekinshi bir mәsele bizdegi damu instituttaryna baylanysty. Elbasy tayauda Esep komiytetine últtyq qorlardyng júmysyn tekserudi jýktedi. Onyng bir sebebi, olar budjetten alghan aqshany bankterge depozitke salyp qoyady. Qazir elimizding kommersiyalyq bankterinde 12 mlrd. dollardan astam qarjy jatyr. Al, naqty sektorda aqsha jetispeude. Búl bankter el ekonomikasynyng moynynda qashanghy masyl bolyp otyra bermek? Olardyng barlyq qarjylarynyng 20 payyzyn últtyq kompaniyalar salghan depozitter qúrauda. Ekinshi dengeyli bankterding júmysynyng qanshalyqty «ashyqtyghyn» daghdarys kórsetkeni belgili. Elimizding zandarynda bank sektory jәne basqa da qarjylyq instituttardyng júmysy ashyq bolu kerek dep jazylghan. Alayda, bizding qarjylyq sektordaghy eng osal, әleueti әli ashylmaghan sala qor naryghy. Elimizde 4 mynnan astam aksionerlik qoghamnyng 102-i ghana qor naryghynda júmys isteydi. Onyng ózinde de aksiyalaryn emes, obligasiya nemese basqa da qúraldaryn ghana shygharady. Sonday-aq, bankterding diviydenttik sayasaty da júmbaq. Qor naryghynda bankterding qansha tabysyn diviydentke jiberetini turaly naqty mәlimet mýldem joq. Bank basshylary alyp jatqan әrtýrli bonus, syiaqylar júrtshylyqqa jariya bolmasa bankke degen senim qaydan bolmaq? Bizding elimizde júmys isteytin aksionerlik kompaniyalardyng 35 payyzynyng ghana menshik iyesi belgili, al qalghan 65 payyzynyng iyesi kim ekenin eshkim bilmeydi. Ne olar ofshorda túr, ne búl jerde belgili bir toptardyng mýddesi jatyr degen sóz.

Qogham damyghan sayyn ashyqtyqty talap etedi. Dәl qazir jariyalyqty qajet etip otyrghan mәselening biri jerdi paydalanu mәselesi. 2003 jyly «Jer Kodeksi» shyqqanda jerdi paydalanu qúqyghyn alyp jýrgender týgeldey menshiktep aldy. Býginde osynyng naqty esebi joq. Jerding iyesi kim ekenin jergilikti halyq bile almay otyr. Mysaly, elimizding astyq óndirisindegi kompaniyalardyng qansha jerleri turaly aqparat ta jabyq. Osyny memlekettik úiymdar nege jariyalamaydy? Búl memlekettik ashyqtyghy ýshin qajet dýniye. 2008 jyly bizding Ekonomika jәne budjetti josparlau ministrligi kólenkeli biznes jalpy ishki ónimning 20 payyzyn qúraydy dep mәlimdegen bolatyn. Alayda, tayauda Dýnijýzilik bank búl mәlimetti 45,2 payyz dep jariyalady. Ayyrmashylyq jer men kóktey. Sondyqtan, memlekettik úiymdar men elimizde júmys istep jatqan kompaniyalardyng ashyqtyghy turaly zang qabyldanuy qajet.

Toqtar ESIRKEPOV, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor.

"Dala men qala" gazeti