Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Janalyqtar 2498 0 pikir 10 Jeltoqsan, 2016 saghat 10:56

Kókónis kóshetteri otyrghyzyla bastaydy

Ontýstik ónirlerdegi jylyjaylarda qantar ainyng sony men aqpan ailarynda erte pisetin kókónisterding kóshetteri otyrghyzyla bastaydy. Osynday jylyjaylardyng biri kýngeydegi maqtaaral audanynda ornalasqan. Kýntizbe boyynsha qys mezgili bolsa da eng aldymen arnayy plenkalardyng astyna birinshi bolyp qyryqqabat otyrghyzylady.

Maqtaaraldyng jylyjayynda otyrghyzylghan kókónister, onyng ishinde qyryqqabat sәuir aiynda-aq alghashqy ónimin bere bastaydy, onyng biri kelisi 250 tenge shamasynda bolady. Maqsat Shaydarov jylyjayda kókónister ósirudi әkesinen ýirengen. Ol jylyjaygha qysta kókónister otyrghyzyp, kótemde ónim alghan son, birden qauyn-qarbyz eguge kirisedi. Ol jylda jaqsy aludan ýsmittinedi jәne kisipkerdi ýmiti aqtalyp ta jýr.

Kóktem shygha alqaptargha otyrghyzylatyn kóshetterdi de satyp almay, ózderi jylyjayda ósirip, shyghyndy azaytugha tyrysatyn kәsipkerler óz isterine kónilderi tolady. Kәsipkerlerding aituynsha aldynghy jyly qys qatty bolghandyqtan qyryqqabattyng alghashqy ónimi tek mamyr aiynda basqa oblystargha jóneltile bastady, al byltyrghy jyly sәuir aiynda-aq alghashqy ónim alghan kәsipkerler birshama audandy jәne soltýstik oblystardy óz ónimderimen qamtamasyz etkenin aitady. Olar biylghy jyly da kókónisterden erte kóktemde ónim aludy josparlap otyr. Kәsipkerlerding biri Ismail Sayfatov biyl 24 sottyq jerge bolgar búryshyn otyrghyzghan.

Ol búryn tek maqta egumen ainalyssa, endi mine, kókónis egudi de tabys kózine ainaldyryp otyr. Jylyjaydan jaqsy ónim alghaly songhy 4-5 jylda onyng ózi de, otbasy da toq ekenin, enbek etken adamnyng qaltasynan qarjy ýzilmeytinin aitty.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1560
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3362
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6347