Bir kýni Bas bóksege búryla qarap myrs etti. 

– Nege kýldin?– deydi bókse mingirlep. 

– Ánsheyin, – dedi aqyldy bas kelgen oidy býgip. Ondaghysy bókseni qorlamayyn degeni edi. – Jәi, kýlkim kelgeni...

– Meni – qor, ózindi – zor sanaysyng , ә? – dedi bókse kijinip. 

– Jo, o ne degenin, – dep Bas shyr ete qaldy. – Seni, jalpy bireudi kemsitem degen oiym bolghan emes. 

– Shynyndy ait! – Bókse shyn ashulandy. 

– Jana saghan qaraghanda «Osy jaryqtyq myna ómirde ne qyzyq kórdi eken?» degen bir kýpir oidyng kelgeni ras. Soghan myrs etip edim, keshir. 

– Jә, eshtene etpeydi, «onday-onday hannyng qyzynda da bolady», – dedi bókse masattanyp, janaghy ashudyng izi de qalmaghan. – Negizi myna ómirdegi ornyn bilmesten qopandaytyndar kóp qoy. Ondaygha etim ólip ketken. Tómendegilermen taytalassang teging tozady, degen qaghidam bar. Elemeymin. 

– Tómendegilermen? – Endi Bas ashulanayyn dedi. 

– IYә. Mysaly sen ózindi «adamnyng eng manyzdy mýshesimin», – dep oilaysyn, ózinning qylqa moyyn ýstinde qiralandap túrghanyndy zor mәrtebe sanaysyn, solay ma? 

– Solay. Jәne ol ras! Men basty mýshemin, – mәdeniyetti Bastyng jýzi qyzaryp ketti. 

– Yq-yq-pyq...– Bóksening kýlkisi birtýrli eken, ainalany da birtýrli iyis alyp ketti. – Áy, aqymaghym-ay, seniki bos әngime. Bes sausaqtyng tóbennen sipaghanyna mәz bolyp jýr ekensing ghoy. Men seni ózgelerden aqyldyraq dep oilaushy edim, pyq-yq. 

Bas múrnyn tyrjitty. Sonda da namysyna tiygen sózge jauap bermey túra almady:

– Sen sonda meni ózinnen tómen sanaymysyn? 

– Tómendetpey-aq qoyayyn, biraq, menen asyp bara jatqan týging joq. 

– Qalay? Bastan bókse ozypty, degendi estip pe edin? – Bas aighaylap-aq jiberer edi, mәdeniyeti jibermedi. 

– Áy, kókem, adam balasy ózi asa qadirleytinderge әn-jyr, kýi, eng qúryghanda maqal-mәtel arnaydy. Saghan arnalghan ne bar, aitshy? – Bókse shyndap kiristi. – Al, aita ghoy, tyndap túrmyn. 
Bas oilanyp qalghan. Ne bar edi? 

– Aytsanshy?! – Bókse digirlep barady. 

– Qazir, – jópelemde auzyna sóz týspey qysyldy. – Mine, «Bir jaghadan bas, bir jennen qol shyghar» degen keremet sóz bar. 

Bókse taghy kýlip jiberdi. 

– Aha, bir jaghadan ýsh jýzding basyn shygharyp, ýsh basty aidahar bolayyn dep pe edin, bolmasty sóz etpe. Sen bilmeseng men aitayyn: «Bas jarylsa, bórik ishinde» degen bar. Áy, bireuden tayaq jegenin jasyratyn jyndy sen ghana shygharsyn. Deni sau adam onysyn jasyrmay, ózin sabaghannyng jaghasyna jarmasyp ólui kerek qoy! «Bas amanda mal tәtti, bas auyrsa, jan tәtti» Osyndayda sóz bola ma, ei?! Aman bolsam boldy dep qay qorlyqqa kónbedin, sen? – Bókse kýsheye týsti. – «Basqa bәle – tilden» degenning de shekesi qyzyp túrghan joq. Sol bayaghy jansaugha. «Aqyldy bastan aqymaq shash qashady», degen kelemejge qalay kónip jýrsin?! 

Bas qatty qinaldy, shynymen-aq ózi turaly bir onghan maqal-mәtel joq eken. Bókseniki jón «Aqymaq bas – ayaqtyng sory» degendi qalay aitsyn. 

– Toqtat! Osy sózding bәrin aitqyzghan my men til mende ghoy, – dedi yzalanyp. 

– Senimdising be?! – Bóksening ýni nyq shyqty. – Úshyna oralghanyn aityp, jalap-júqtaudan basqa týk týsinbeytin tildi bylay qoya túr, my turaly kelisip alayyq? Sen osy zamanda shyqqan maqal-mәtelderdi bilesing be? 

– Bilemin! 

– Bilseng sonyng bәri nege maghan arnalghan? 

– Qalay saghan arnalghan... – Bas abdyrap qaldy. 

– Mine, týk te bilmeysin, – dedi bókse. – Mysaly osy kýni « Bireudi bóksesinen tepsen... miym shayqaldy, dep shaghymdanady» degen naqyl bar. 

– Sonymen?

– Áy, týsinsenshi, meni tepse my shayqalady? Demek, my qayda ornalasqan? «Bәrimiz jarty bóliktermen oilaymyz, biraq bәrimiz... bastyng (midyn) jarty bóligimen emes...» degen osy zamanghy danyshpan sózi de búltartpas dәlel. 

Bastyng esi shyqty. Bókse osy sәtti jibermey, taghy bastarmalatty: 

– « Bókseni iyiskey túryp aitqan sóz adamnyng jýregine tez jetedi» degendi estip pe edin? 

– Joq, – Bastyng únjyrghasy týse bastady. Ol myna sózderdi shynymen birinshi ret estip túr edi. Bókse bolsa jeti atasyn týgendegen shejireshi úqsatyp shúbyrtyp barady. 

– «Ádemi bókse súlu әieldi tórge sýireydi» degendi she? 

– Astapyralla! Búl qaydan shyqqan búzyq sóz? – Bastyng kózi baghjiyp ketti. 

– Kórding be, bilmeysin! Sen turalynyng bәri arhaizm, eskining qaldyghy. Jana zamandaghy oqyghan-toqyghan aqyldy adamdar bastan kóri men manyzdy ekenimdi týsingen. Janaghy «әdemi bókse...» osy kýni tek әielderdi emes keybir erekterdi de órge sýireytin bolghan... 

– Ne deydi? – Bas túnshyghyp, auzyn ashyp aua qarmady. 

– IYә, biraq oghan meni jazghyrma. Zaman sonday bolyp ketti. – Bóksening dausy zildene týsti. – Bilmeytining kóp, Baseke, ózgeni kemsitip qaytesin, ózindi oilasanshy. Talay bas iyilip kelgen maghan, talayyna batamdy berip, baghyn ashtym. «Bóksening «quysynda» qystyghyp jatyp erkin tynystau mýmkin emes eken», – dep jaqtyrmaghandardyng talayynyng tentirep ketkenine de kuәmin. Mening «bóke, bókse» bop jýrgenim jaghympazdardyng oilap tapqany ghoy, әitpese búrynghy atym basqa edi. Soghan oray «Eng kýshti esirtki – ...» degen de sóz bar. Yaghni, meni iyiskemese...

– Doghar! Toqtat! Onbaghan! 

Bastyng samayy shynyldap, jýregi ainydy. Bóksege taghy bir qarasa loqsyp jibererin týsinip, kózin júmyp, búrylyp ketti. Bókse bolsa riza kónilmen pyrs etti.

Facebook-tegi paraqshasynan alyndy

Abai.kz