Ontýstik Qazaqstanda el Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna oray «Tughan jerdi týletu – perzenttik paryz!» saltanatty kezdesui ótti. Sharagha oblys әkimi Janseyit Týimebaev pen elimizge tanymal kórnekti memleket jәne qogham qayratkerleri, aqyn-jazushylar men qazaq estradasynda ózindik orny bar óner maytalmandary jәne kәsipkerler siyaqty  týrli salada qyzmet etip jýrgen 150-den astam azamat qatysty.

Tәuelsizdik toyynda qasterli Ontýstikting tórinde mesenattarmen bas qosyp, ortaq isti birlese josparlaudy maqsat tútqan ónir basshysy tabanyn jerge, arqasyn elge tiregen azamattarymyz әr qiyrda ayanbay enbek etip, abyroygha bólenip jýrgenin oblys júrtshylyghy maqtan etetinin jetkizdi. 

«Tatulyq pen túraqtylyqty tu etken Qazaq elining endigi maqsaty – әlemde damyghan otyz elding arasynan óz ornyn tabu. Búl jolda Elbasynyng janqiyarlyq erligine el bolyp birlesip qoldau bildiruimiz qajet. Sondyqtan da qasiyetti Tәuelsizdikting toyynda el perzentterining basyn qosyp, ortaq isimizdi oilasyp aludy kózdep otyrmyz. Últ kóshbasshysy biznesting әleumettik jauapkershiligi jóninde jii aityp, memleketti órkendetu maqsatyna layyqty ýlesin qosqan kәsipkerlerdi nazarynan tys qaldyrghan emes. Býgingi basqosuymyz da Preziydent әkimshiligining tikeley qoldauymen úiymdastyrylyp otyr. Endeshe «Tughan jerdi týletu – perzenttik paryz» dep atalatyn jiynymyzgha qosh keldinizder!», - dedi J.Týimebaev.

Sonymen qatar, oblys basshysy barsha jinalghan júrtshylyqty mereyli merekemen qúttyqtap, aimaghymyzdyng órkendep, damuyna sýbeli ýles qosqan kóptegen kәsipkerlerge «Oblysqa sinirgen enbegi ýshin» tósbelgisi men oblys әkimining Alghys hatyn tapsyrdy.

Saltanatty sharada tughan jerdi týletu turaly tolghanystary men pikirlerin ortagha salghan jerlesterimiz elge qyzmet etu, tughan ólkege qamqorlyq jasau – perzenttik boryshtary ekenin atap ótti. Mәselen, Qazaqstannyng halyq әrtisi Sәbit Orazbay, jazushy, dramaturg Dulat Isabekov, Memleket jәne qogham qayratkeri Sergey Tereshenko, «Atakent» korporasiyasynyng tóraghasy Halyq Abdullaev, «Qazatomprom» Últtyq atom kompaniyasy basqarma tóraghasynyng kenesshisi Bolat Jylqyshiyev, QR Parlamenti Senatynyng deputaty Quanysh Aytahanov, QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Baydildә Jylqyshiyev, qogham qayratkeri Orazkýl Asanghaziyevalardyng jan tebirenterlik sózderi, eldi, ónirdi kórkeytudegi úsynystary jinalghan kópshilikting kókeyindegisin dóp basty. Al mesenat, kәsipkerler Serikjan Seyitjanov, Dinmúhammed Ydyrysov, Bahriddin Ábilәzimov, Qayrat Moldaseyitovter tayau arada ónirimizde ózderining bastamalarymen salynatyn týrli әleumettik nysandardyng jay-japsarynan habar berdi.

Ontýstikting ózgelermen salystyrghanda damu mýmkindigi mol. Klimaty, topyraghy, halqy, tabighaty bәri-bәri óz ýilesimin tauyp túr. Endi tek naghyz isker azamattar beytarap qalmay, birigip aimaqtyng damuyna kýsh saluy kerek dep, ónir janashyrlaryn birlese júmys isteuge shaqyrghan oblys әkimi turizm, auyl sharuashylyghy salalarynda iske asyrylatyn birqatar jobalarmen bólisti.

Mәselen, әkim kóne Týrkistan qalashyghyn janghyrtu boyynsha eskizdik joba әzirlengenin aityp, Q.A.Yassauy kesenesining aumaghyn abattandyru josparlanghanyn jetkizdi. Ónirimizdi kórkeytudegi jobalardyng qataryna «Saryaghash» kurorty aumaghyn keneytip, halyqaralyq dengeyge kóteru,  Shardarada jaghajay turizmin damytu maqsatynda Shardara su qoymasy aumaghynda demalys aimaqtaryn ornalastyru ýshin investorlar tartu, oblys aumaghynda tau-shanghy turizmin damytugha baghyttalghan halyqaralyq standarttargha say «Qasqasu» turistik rekreasiyalyq keshenin iske asyru, óndiristik jylyjaylardy kóbeytu, Shymkent qalasyn damytu syndy josparlar da bar.

Saltanatty kezdesu sony «Tughan jerdi týletu – perzenttik paryz» basqosuyna qatysushylarynyng ýndeu qabyldauyna úlasty. QR Enbek sinirgen óner qayratkeri Núrlan Ónerbaev oqyghan jýrekjardy sózde Ontýstikting mol mýmkindikterin paydalanyp, elding enbeksýigishtigin eseley týsu ýshin neghúrlym jana úmtylystar men jarqyn qúlshynystar qajettigi aitylghan. Sonymen birge, ýndeudi qabyldaushylar Ontýstik Qazaqstan oblysynyn, shyrayly Shymkent shaharynyn, týrki dýniyesining tekti tóri sanalatyn Týrkistannyn, sonday-aq, Sayram, Otyrar, Sozaq, Bәidibek, Arys, Ordabasy, Maqtaral, Shardara, Saryaghash, Qazyghúrt, Tóle bi, Týlkibas audandarynyng keremet kórkeyip-gýldenui ýshin bәrimiz birlese kómektesuge tiyistigimizdi aityp, elimizding týkpir-týkpirinde, sonday-aq shetelderde, ónirimizding ózinde enbektenip jýrgen barlyq týlekterdi – memleket jәne qogham qayratkerlerin, aluan týrli salalardaghy basshylardy, biznes ókilderi men kýlli kәsipkerlerdi, ghalymdardy, aqyn-jazushylardy, suretshilerdi, ózge de óner qayratkerlerin, óz ólkesin, qalasyn, audan-auylyn perzenttik mahabbatpen sýietin, tereng tebirenispen qúrmetteytin barlyq azamattardy tughan jerdi týletuge shynayy niyetpen, aq peyilmen, perzenttik yqylaspen jәrdemdesuge shaqyrdy.

Egemendikting shiyrek ghasyrlyq toyyna arnalghan torqaly toy Ontýstik Qazaqstan oblysy óner sheberlerining konsertimen jalghasty.

Abai.kz