Býgingi zamanda әrkimnin-aq kәsipker bolghysy keledi. Óz sharuandy ózing dóngeletip otyrghangha ne jetsin?! Sol kәsipkerlikpen mening de ainalysqym bar edi. Alayda, nemisting ataqty ekonomiysi, Garvard uniyversiytetining professory Iozif Shumpeterding «Kәsipker bolu – basqanyng istegenin istemeu» degenin oqyghan song ol oiymnan amalsyz ainydym. Demek, kәsipkerlik degenimizding ózi manayyndaghy isker adamdardyng tirligine elikteu emes eken. Búl – tynnan týren salu degenge sayady.

Qazyghúrt audany Qaqpaq auylynda qymyz óndirisin órkendetip, sharuasyn úrshyqsha iyirip otyrghan Shymyr Sydyqovty kórgende taghy da ekiúday kýige týstim. Dana qazaqtyng «qimyldaghan qyr asady» dep tekke aitpaghany osyndayda kórinedi. Jalpy, biz «qoly qimyldaghannyng auzy qimyldaydyny» da úmytyp kete beremiz. Búl qazaqy jalqaulyghymyzdan ekeni anyq.

Býginde shyntaqtap jatyp qymyz sapyratyn Shymyrdayyn sharuanyz kәsipkerlikke qalay keldi?

– Kolhoz kezinde tapjylmay 14 jyl qoy órgizdim. Kenes ókimeti taraghan song qamshymdy qolyma ústap qyrdan týstim. Ne istemek kerek? Eki úl men eki qyzgha tamaqty qaydan tauyp beremin? Osy oimen basym qatyp otyrghanda sharuatory atym kisinedi. «Mynau ne dep túr?» deymin ishtey. Shóldep-aq qalyppyn. Tanday jibitetin susyn izdedim. Ansarym qymyz edi. Sol ansaghan qymyzym meni osy dengeyge jetkizdi, – deydi Shymyr.

«Qyzyl tan» kolhozy taraghan song Shymyrdyng da ýlesine 5-10 toqty tiygen. Alayda, onymen jan baghu qiyn edi. Sodan ghoy, olardyng jylqy sharuashylyghyna bet búryp jýrgeni.

– Kókparda dodagha kiyip-jaryp kiretin beldi aighyrym bar edi. Qysta jylqygha qora kerek. Jayylymsyz, qorasyz memleket subsidiya bermeydi eken. Qansha qimaghanmen, sol aighyrdy sattyq. Bie basy barshylyq qoy, bir qazanatty dýniyege әkeler dep oiladyq, – deydi «Shymyrbay» sharua qojalyghynyng tóraghasy Shymyr Sydyqov.

Qazir jelige 22 qúlyn baylanady. Demek, osynshama bie sauylady. Almaty qalasyna kýn sayyn 60 litr qymyz jóneltip otyrady. Múnda ony ýlken úly Bolat kýtip alyp, kafelerge ótkizedi. Al, auylda qalghan qymyzdy toy-jiyngha, auyzashargha aldyn-ala tapsyrys berip, attay qalap aldyratyndar kóp. Ara-arasynda qystyq soghymgha jylqy baylap, tabysyn eseleydi. Osylaysha eshkimge alaqan jaymay-aq, shekaraly aimaqta sharuasyn shalqytyp otyrghan Shymyr shyn mәninde auyldaghy bay-quattylardyng biri.

Kóktóbede 80 gektar jayylymdyq jeri bar. Kishi úly Jәnibek boydaq maldy osy jerde baghady. Shymyrdyng júbayy Qanzira Abay atyndaghy qyzdar pedagogikalyq institutyn bitirip kelgen qyzy Móldirmen birge biyelerdi mezgilinde sauyp alady.

Shymyr qymyzdan týsken qarjygha 12 tonna jem, 40-50 tonna shóp satyp alady eken. Mal azyghy jylqylargha qystay jetetin kórinedi. Alayda, «Agrobiznes–2020» baghdarlamasy ayasynda «Auyl sharuashylyghyn qarjylay qoldau qory» AQ Ontýstik Qazaqstan oblystyq filialynan nesie ala almay jýrgen jayy bar bolyp shyqty. Elektrondy bazagha tirkelip, sol arqyly subsidiya alugha әreket etkenimen, onysynan eshtene shyghara almaghan. Memlekettik baghdarlamalargha engizilgen ózgerister men qor aldyndaghy maqsattargha baylanysty qarjylandyru sharttaryna da ózgerister engizilgen. Mәselen, biyl jylqy, qoy sharuashylyqtary men jayylymdardy sumen qamtu baghyttaryn qarjylandyrugha basymdyq beriledi. «Qúlan» baghdarlamasy ayasynda nesie úiymdary jylqyshynyng búl tilegin qanaghattandyrady degen senimdemiz.

– Byltyr jonyshqanyng taylanghan bir danasyn 250-280 tengeden aldyq. Biyl shóp mol. Sondyqtan arzangha týsip otyr. Tengening basy qúralsa, ekijyldyq shóp jinap alu oiymda bar, – deydi Shymyr.

Ángime arasynda ol qymyzdyng shipalyq qasiyeti turaly medisina ghylymdarynyng doktory, professor Tóregeldi Sharmanovtyng zertteulerin kóp oqyghanyn aitty. Siyr sýtinen transmay qyshqyly kóp bólinedi. Al, bie sýti barlyq aurugha em. T.Sharmanov basqaratyn Qazaq taghamtanu akademiyasynyng ghalymdary «Qúlynshaq» degen atpen sýzbe yogurtyn jasapty. Sonday-aq, bie sýtinen jasalghan balmúzdaqtyng qúramynda qant mýlde bolmaydy eken.

Búl – Shymyrdayyn sharuanyng sózi. Jylqyny – janym, qymyzdy – qanym dep biletin ol biyelerding sanyn tayau keleshekte jýzge jetkizudi armandap jýr.

Abai.kz