Senbi, 23 Qarasha 2024
Dabyl 8675 0 pikir 7 Jeltoqsan, 2016 saghat 14:49

TAUYQ QORA MEN ShOShQA QORADAN ShYR AYNALYP ShYGhA ALMAY JÝRMIZ. NEGE?

Mәjilis deputaty Berik Dýisembinov QR Premier-ministri B.Á. Saghyntaevtyng atyna deputattyq saual joldap, agroónerkәsip keshenin damytudyng  2017-2021 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyn syngha aldy. Auylsharuashylyghyn subsidiyalauda alalau bar ekendigin ashyq aitqan Mәjilis deputaty Ýkimet basshysyna «Jerimizding 70 payyzy jayylymdy jerler bola túra, halqymyzdyng 43 payyzy auylda túrsa da, tauyq qora men shoshqa qorany shyr ainalyp shygha almay jýrmiz. Nege?» degen súraq qoyyp otyr.

Deputat Ýkimet basshysyna joldaghan saualynda bylay deydi:   

Qúrmetti Baqytjan Ábdirúly!

Qazirgi tanda Qazaqstan Respublikasynda agroónerkәsip keshenin damytudyng 2017-2021 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynyng tújyrymdamasy qyzu talqydan ótip jatyr.

Baghdarlamanyng negizgi baghyttarynyng ishinde mal sharuashylyghynyng tiyimdiligin arttyru, óndiris kólemin, eksporttyq әleuettikti kóteru bar ekendigin atap ótu qajet. Alayda osy baghdarlamanyng mazmúnyna ýniletin bolsaq, birqatar súraqtar tuyndap otyr.

Mysaly, qús etin óndirudi subsidiyalau 9 mlrd. tengeden 13,5 mlrd. tengege, yaghny 1,5 ese ósse, sonymen qatar iri qaranyn etin óndiruge beriletin subsidiya 10 mlrd. tengeden 7 mlrd. tengege, yaghny 1,5 esege kemigen.

Asyl túqymdy shoshqa satyp aludy subsidiyalau 16,5 millionnan 315 million tengege, yaghny 19 esege artyp otyr, al asyl túqymdy jylqy satyp aludy subsidiyalau 387 millionnan 126 million tengege deyin, yaghny 3 ese kemigen.

Sonymen qatar, iri qara baghytyndaghy asyl túqymdy maldy importtau, sýt baghytyndaghy iri qaranyng búqalaryn jeke sharuashylyqta ústau, birinshi dengeyli mal bordaqysyna ógizderdi ótkizu, mal azyghyn arzandatu ýshin memlekettik qoldau kórsetuden, yaghny subsidiyalaudan mýldem bas tartu josparlanyp otyr. Búl qalay? Búl kimge qarsy jasalghan shara? Auyldaghy qarapayym halyqqa ma?

Kýni keshe ghana Industriyalandyru kýninde Elbasymyz shet elden asyl túqymdy qara maldy alyp keluding asa qajettigin atap ótti. 

Onyng ýstine, jerimizding 70 payyzy jayylymdy jerler bola túra, halqymyzdyng 43 payyzy auylda túrsa da, tauyq qora men shoshqa qorany shyr ainalyp shygha almay jýrmiz. Nege? Auylsharuashylyghyn jogharydaghyday alalaudyng artynda kim túr? Mýmkin búl salany da qoldau kerek shyghar.  Biraq atadan qalghan kәsipti - dәstýrli mal sharuashylyghyn odan kem qoymauymyz kerek qoy.  Qashannan beri qazaqtyng dastarhany ýshin tauyq qazy-qarta, jal-jayadan artyq bolyp edi?..

Tórt týlik maldy baghudan, ósiruden qazaqtan asqan maman joq.

Qazaq auyldaryndaghy býgingi kýn kóristing kózi bolyp otyrghan, tórt týlikting negizi – jylqy men iri qaragha bólinetin subsidiyanyng kýrt tómendeuin qalay týsinuge bolady?

Oblys ortalyqtarynda shoghyrlanghan iri qús óndiretin fabrikalar, iri shoshqa fermalary, astyq sharuashylyghy qansha manyzdy bolsa, shalghay auyldardy, elimizding asyrap otyrghan mal sharuashylyqtarynyng da әleumettik-ekonomikalyq, kerek deseniz sayasy manyzy óte ýlken dep sanaymyz.

Osyghan baylanysty, bolashaqta iske asatyn baghdarlama jobasynda auyl sharuashylyghynyng barlyq salalaryna teng jaghday jasap, qazaqy dәstýrli mal sharuashylyghyn qoldaudy tómendetpeudi súraymyz.

Qúrmetpen,

Berik Dýisembinov  -

«Aq jol» QDP fraksiyasynyng deputaty

 Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1481
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475