QALAMNYNG MINEZI - GhALAMNYNG MINEZI
Dýisenbi kýni M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq teatrda aqyn Almat IYsәdilding tәuelsizdikting 25 jyldyghyna arnalghan "Elim barda"... atty keshi ótti. Sol keshting aldynda "Jetisu" gazetinde jariyalanghan myna bir maqalany nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.
Abay aqparattyq portaly
Keyde taqyryp tappay basty qatyryp, ah úryp jatatyn kez de bolady. Al myna taqyryp ózine shaqyryp túrghan song elpildep erdim de kettim. Qolymda «aynalasy júp-júmyr tegis kelgen, tilge jenil, jýrekke jyly tiyetin» ólendermen órnektelgen «Bir tamshy...» jyr jinaghy. Búl mening zamandastarymnyng ishindegi jauhar jyrynyng iyirimi ózine qaray birden iyirip әketetin, ólendegi órnegi ózine ghana tәn sheberlikpen salynghan, qasiyetti qara ólendi óz qadirinen biyik qoyyp, qasterley biletin, bar bolmysy «qazaqtyng dәl ózindey qarapayym» ghana aqyn Almat IYsәdil dosymnyng qalamynan tuyndaghan ólender edi.
OY TÝBINDE
JATQAN SÓZ
Kýlli maqtaular men madaqtaular әlemderding Jaratushysy bolghan bir ghana Allagha tәn ekenin sharighattan estip, bilsem de – órnekti ólenge óz oiymdy bildirip, zamany ortaq, baghyty bir dosyma izgi sózimdi arnap, quanyshymen bóliskim keldi. Keyipkerime qazaqy tәmsilmen aitqanda «kópshik qoyyp», kónilin kóteru osymen tamam. Mening aitpaghym óleng hәm ólendegi ómir jayly...
Shaghyn kitaptaghy júmyr shumaqtardy oqydym, sanama toqydym, kónilge týidim. Ár oqyrman әrtýrli qabyldaytynyn eskersek, bir ólenning ózinen-aq birneshe pikir órbituge bolady.
Álqissa, әngimemdi keyipkerim jayly maqalamnyng bórki, jyr jinaghynyng betin ashyp, kórki bolyp túrghan «QALAMNYNG MINEZI – GhALAMNYNG MINEZI» taqyrybyndaghy alghy sóz ornyna berilgen aqyn-jýrek tolghaghan oi-qazynanyng bir ýziginen bastayyn. «Allanyng qúdiretimen óz oiyn tilmen jetkizuge sheksiz mýmkindik alghan Adamzat balasy qolyna qalam ústaghan kýnnen bastap, ózgeru men týleudin, órkendeu men janarudyn, óristeu men damudyng taghy bir satysyna jogharylap, sanaly ghúmyryn sәulelendire týsti. Sondyqtan, o basta Qalamdy Qúday tek Jaqsylyq pen Izgilikting jarshysy etip jaratqanyna esh kýmәnim joq».
Aqiqatynda qalamnyng ghana emes, osynau ghalamnyng ishinde kýlli jaratylystan dәrejesi joghary, aqyl iyesi bolghan adamnyng da әu bastaghy maqsat-mindeti bir-birimen tek jaqsy qarym-qatynasta bolyp, izgilikpen iz qaldyru emes pe edi? Desek te, Almat aqyn aitqanday «Qúdireti әlsiz sózding ómiri qysqa» ekenin bile túra, quatty qalamnyng kýshin shuaqty ghalamnan kólenke izdeuge, anyghyn aitqanda pendelikting batpaghyna matyryp, adamdardyng appaq qarday kóniline kir jaghatyn qúralgha ainaldyryp alghandar da barshylyq myna qoghamda. Aqyn jýrek jinaqtyng betin ashqan әuelgi sózinde osy jaghyna tereng mәn berip: «Aldymda – aq qaghaz, qolymda – Qalam. Jarqyn dýniyelerdi ghana hatqa týsiruge niyettenip otyrmyn. Siya-sauyt bolsa, zapyrangha tolyp túr...
Ómir – alasapyran, Zaman – qúbylmaly, adam da, adamnyng ghúmyr keshu kenistigi de sәt, saghat sayyn ózgerude», – dep oi-tolqynysyn ortagha salady. Aldau, arbau, satu, útu siyaqty alaghay-búlaghay zamannan aqyn peyil tanghy shyqtay móldirlik pen appaq qarday tazalyq izdeydi. Qoghamnyng betalysy aqyn oilaghanday bolmaghan son, amalsyz qolyna qalam alyp tolghanady. Jyr jinaghyn bastap túrghan «Múnar» atty segiz jol óleng býgingi kýnning betalysyn aldynyzgha jayyp salady:
Aghadan kórmey irilik,
Kishiden kórmey inilik.
Aspaly kópir shetinde,
Túrghanday bolam ilinip.
Sonday bir súrqay sәtterde,
Ákemnen qalghan jylylyq,
Sheshemnen qalghan jylylyq –
Lebine jýrem jylynyp.
Aldyna barsang aqjaylau peyil aghanyng ayaly alaqany tastay qatty qatayyp alghan qoghamda inining niyeti ózinen ózi-aq innen tar bolyp, eki arada ekiúday kýy keshetinimiz taghy bar. Esil jalghannan erte ketken Esenqúl shayyrdyn: «Agha dep barsang aghagha – aghanyng kónili kókte jýr. Bauyr dep barsang bauyrgha – bauyry onyng kók temir», – degen jan tolqynysymen Almattyng jýrek tebirenisining ýndesip jatuynyng ózi aqyngha ghana tәn erekshelik bolsa kerek. Esaghan: «Aynalayyn aghayyn, sendermen jerdi bir basqam. Sýigizgen, sýigen, múndasqan. Ómiri ólen, jyr-dastan, mende de arman joq shyghar», – dep ainalasyndaghy ólenin úghyp, janyn týsingen jandarmen jabyrqaghan kónilin júbatsa, Almat aqyn asqar tau әke men ayauly anadan qalghan jylylyqpen túla boyyn jylytyp, myng qúbylghan súrqay qoghamnyng shúghylaly, shuaqty jaghyna ansary auady da túrady. Áke men ana meyiriminen quat alyp, kónil kókjiyegin kenitip kóshege shyqqan Almatty tas qala, tas qabyrgha, tas kóshedegi qym-quyt tirlikting iyirimi ózine tartyp әketedi. Jana ghana boyyna shuaq sepken tәtti qiyaldy qoghamnyng qong túmany túmshalap, pendelik iyektegen ómir ózining degenine kóndirgisi keledi. Oghan aqyn jýrek kelise qoysyn ba?
Úlghayghan song zamannyng zar-nalasy,
Qúnsyzdanyp barady Ar baghasy.
Auylgha bezip ketkim kep túrady,
Qajytqanda qalanyng qarbalasy, – dep ólenning pyraghyna minip, aspantaular ayasyndaghy alaqanday auylynyng qoynauyna enip ketkisi keledi. Biraq auyl da bayaghyday emes-au. Tau jaqtan da bir salqyndyq bayqalady. Kýibeng tirlikting iyleuine týsip ketken auyldaghy auladan baqytty balalyghynnyng elesi ghana qol búlghaydy. Býgingi balanyng boyynan keshegi kýnindi kóre almay, qúzgha qarap úlyghan bóridey qúlazyp qaytasyn. Ras, barghan sәtinde qúshaq jaya qarsy alghanymen sening qasynda emen-jarqyn әngime aityp kýn úzaqqa otyra almaydy. Sharua qalyp barady. Aua rayynyng qolayly sәtin paydalanyp, shóbin shiritpey jinap, úry-qary, iyt-qúsqa tiygizbey malyn týgendeu kerek. Almat әkelgen alma men tәtti-pәttiden dәm tatqan son, baylanys jaqsy ústaytyn búrysh-búryshty qualaghan auyl balalary úyaly telefonnyng shyrmauynan shygha almay jatady. Ony kórip, janyng taghy auyrady. Em izdep barghan auylynnan keng tynys alugha dem jetpey, bir kezderi asyq atyp, lәngi teuip, azan-qazan bolyp jatatyn auladan qyzyq ketkenin kórip kóniline kólenke týsip, qon múng taghy da baurap alady. Auylgha barsa osynday kóriniske shynymen tap bolatyn aqyn jýrek eriksiz qalanyng tirligine qaytadan boyúsynyp, balkonnan asqaq Alataugha kóz salady. Óndiris oryndary men san myndaghan kólikting týtini túmshalap alghan Almatysyna qúlazy bir qarap, kózin ashytqan temekining kók týtinin yshqyna bir ýrlep, ishke enip, qolyna qalam alyp auyldaghy aghagha ólenmen hat joldaydy:
Aman ba auyldaghy aghayyndar,
Aman ba atqaminer baghaly úldar.
Aman ba, atalarym, әjelerim,
Betterin әjim basqan,
samayyn – qar?!
Aman ba bala-shagha – uayymy joq,
Aman ba әkim-qara – aiyby kóp.
Qazaqtyng tileytini – jan saulyghy,
Bolmasa, qu dýniyening qayyry joq.
Búl hat auylgha – barar-barmas. Búl hatqa auyldan jauap keler-kelmes. Biraq aqyn sanagha týsken san týrli oidy aq paraqqa órgizu arqyly bir jenildep qalady. Al tótesinen tartatyn bolsaq, jolyqqanda «Mal-janyng aman ba?», – dep sóz bastaytyn auyldaghy aghayyngha óz tirligi únaydy. Ózinshe bir әlem. Qysqa kýnde qyryq qúbylghan qalanyng qym-quyt tirshiliginen kýibeng tirlikting iyleuinde jýrse de aghagha auyly qymbat. Auyldaghy aghasy aqyn inisi aitqanday «qu dýniyening qayyry joq» ekenin týsinse de, órisine órgizgen tórt týligi men sonyng qystaghy jemshóbin qamdaudyng ózine uaqyt tappay qarbalas tirlikke sýngip ketken. Almatydaghy Almatyna auyldyng dәmi dep ara-túra sәlem-sauqatyn joldap qoyatyny bolmasa, sol qalagha arnayy ózi baryp, u-shuyna bas ainaldyrghysy joq. Tauynyng túnyq auasy men móldir suy jangha quat, dertke daua. Osyny týsingen shayyr agha beynesin óleninde әdemi órnektep, auyl adamynyng bolmysyn jasaydy:
Qala dese at-tonyn ala qashar,
Auyl jaqtan kelmey jýr habar-oshar.
Dalada erkin ósken esil agham,
Sizdinshe auyl – jaqsy, qala – nashar.
Aqyn jyr arnaghan agha beynesining ar jaghynda býkil auylgha tәn qazirgi qazaq qoghamynyng beynesi túr. Dәl osynday jýzin kýn kýidirip, jel qaghyp, qaratorylanyp ketken agha mening de auylymda bar. Shәpkisin qisayta kiyip, bir kózin syghyrayta alyp kýnge bir qarap qoyyp, ertengi kýnning aua rayyn ishtey boljap, soghan say qam-qareketine kirisedi. Al keshkisin...
SERIALDAR
SERGELDENI
Keshkisin qalyng elding sanasyn torlaghan serialdar seruenge shyghady. «Otau-TV» arqyly birneshe arnany tamashalau tau qoynauyndaghy júrttyng da әdetine ainalghan. Tipti, búryndary eki-ýsh arna ghana kórsetip túrghan kezding ózinde «Qarapayym Mariya», «Jabayy Roza», «Baylar da jylaydy» degen serialdar shynymen auyl túrghyndaryn jylatqan. Bir emes, eki jylaghan kezderi de bar. Birinshisi ne әdet-ghúrpy, salt-dәstýri ne tәlim-tәrbiyesi ne últtyq sipaty ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn sheteldik serialdaghy keyipkerding taghdyry kózinen sorasyn aghyzsa, ekinshisi, bireu kinogha shyrmalyp jatqanda, «qúlannyng qasuyna myltyqtyng basuyn» dóp keltirip, qoradaghy siyryn, qoy-eshkisin qoldy qylyp, talaydyng kóz jasyn kóldetkenin san ret estidik. Sol serialdar saltanat qúrghan shaqta ghoy kórshi auyldaghy bir apamyzdyn: «Ózimning qayghym azday «Jabayy Rozanyn» qayghysy qandy iship qoydy», – dep keyigeni. Serialdardy tizbelegendegi aitpaghym, aqyn jýrek últqa tóngen qauip pen úrpaqqa tiyetin ziyandy osy óleni arqyly-aq әdemi әzilmen suretteydi.
Keshqúrym mezgil. Siyryn sauyp,
Bolghan son, kóne kiyimin qaghyp.
Ýige endi әjey, mal qora jaqqa,
Búrylyp, kózding qiyghyn salyp.
Shaly otyr tórde – týr-týsi semgen,
Jýretin ylghy qyrqysyp elmen.
Kelini bolsa – júbata almay,
Kenje balasyn úiqysy kelgen.
Shýiiltip qalyng qabaghyn ana,
Kýnk etti oghan – «Balany qara!»
Teledidardy qosyndar kәne,
Bastalyp ketti «Jabayy Roza!».
Kóz aldynyzgha osydan biraz jyl búrynghy oqighalar sap týzep shygha kelgen shyghar. Astarynda ghajap oy jatqan pәlsapasy tereng shumaqqa ainalmasa da, qarapayym ghana órilgen ólennen ómirding ózin kóruge bolady. Serial sergeldenge salghan sana sharshap, kóz úiqygha ketedi. Tipti, keybir kisilerding kinodaghy beybaqty týsinde kórip, týnimen dónbekship shyqqanyn da estigenbiz. Al tang atqanda ne boldy?! Ne bolghanyn Almat aqynnyng ózi aitsyn:
Kórinip kýnning súlbasy jana,
Shal erte túrdy – túlghasy dara.
...Qorada túrghan qara siyrdyn,
Qalypty ala búidasy ghana.
Úrlanghan maldy qoyshy, óristegisimen orny tolady. Al ulanghan sanany qaytpekpiz?! Aqyn jýregi osy bir qauipting aldyn osydan birneshe jyl búryn-aq eskertip qoyghan. Tyndar qúlaq bolsa qane? Jogharyda aitqan «Otau-Tv» jaqsy boldy. Ýndinin, týriktin, kәristin, filippinnin, taghysyn taghy serialdar sherui janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay qaptady. «Auzy kýigen ýrlep ishedini» bilgen júrt serialgha qoranyng auzyn qúlyptap, aulagha alabayyn bos jiberip, alansyz kirisetindi shygharghan. Bir qauipting aldyn alghanymen, zyrlauyq kýnmen jarysqan serialdardyng sanany shyrmap alghan shyrmauyqtyng ózine ainalyp ketkeni qashan?! Almattyng «Jabayy Rozasyn» oqyghannan keyin ýndi «Kelinnin» qanshasynshy seriyasy jýrip jatqanyn sanaly týrde izdedim. Qúday saqtasyn eki mynnyng ýstine shyghyp ketipti. «Kelinnin» kesiri turaly aitylmay da, jazylmay da jatqan joq. «Taskereng qogham» dep ózim ómir sýrip otyrghan zamandy tildeuden aulaqpyn. Sol qoghamdy jasap otyrghan adam ruhy azghanynyng jemisi. «Últtyq» hәm otandyq arnalardyng tizginin ústap otyrghan qandastarymnyng últyn sýie almauy men sýie almaghanyna úyalmauynyng nәtiyjesi. Ólennen týigenim... Qoghamnyng dertin jazu ýshin kózge jas ýiirip, kónil tolqytatyn shumaq boluy mindetti emes eken. Ázilge qúrylghan qarapayym ghana shumaqtardan sanagha týsken zildey salmaqty sezindim.
SALQYN QOGhAM
Dalanyng salqyn auasy boyyndy shiratyp, janyndy jigerlendirse, adamnyng salqyn peyili qúddy múz qaryghanday denendi titirkendirip jiberedi. Jana dәuir pendelerining qas-qabaghynan sonday bir jat, salqyn minez bayqalyp túratynday. Aytalyq:
Aydap saldym jylqymdy tepseng jerge,
Sendey adam tabylmas eksem jerge.
Namazdyger, namazsham arasynda,
Asyqqannan tiymeydi ókshem jerge.
A-a-a-a-ay, jeneshe-ay,
Minezing sening ózgeshe-ay, – dep keletin halyq әnindegi әzil- qaljynnan qayny men jenge arasyndaghy qaymaghy búzylmaghan qazaqy peyildi kóruge bolady. Aghayynnyng úitqysy bolyp otyrghan jengege qay qayny erkelemesin, әn arnamasyn. Al Almattyng ólenindegi keyipker jenge beynesinen býgingi qoghamdaghy aghayyn arasyndaghy bereke-birlik pen tatulyqqa syzat týskenin bayqaugha bolady. Aqyn jyryndaghy jengeni beyneli týrde alsaq, biz ómir sýrip otyrghan dәuirding kelbeti bayqalady.
Salqyn ýi. Salqyn sәlem. Salqyn jengem –
Saqina, syrghalary altyn zerden.
Qabaghy qyz kýninen ashylmaydy-au,
Qashan da dәl osynday qalpyn kórgem.
Ras, aghagha aitqanyn istetip, súraghanyn aldyryp, aghayyngha kelgende kirpidey jiyrylyp, janyna týrpidey tiyetin jengening bary da aqiqat. Jýndeuge jaqsy juas týiedey momaqan kýige týsken agha tandap alghan jaryna sózi ótpey, bauyrynyng qabaghyndaghy kirbindi, anyghyn aitqanda aghasynyng qabaghyna qarap, sharasyzdyqtan otyrghan inining kónilin búrghan bolyp, ashynghannan shyqqan ashy dauysyn zamangha ghana kótere alady:
Kýiindi agham:
Búl netken salqyn qogham,
Aynalannyng barlyghy arsyz, nadan.
Qaryzdardyng ýstine qaryz jamap,
Qyspaghyna aldy ghoy narqyng jaman...
Sharasyz aghanyng auzyna sóz salu arqyly aqyn osy kýnning kórinisin beyneleydi. Sodan ba, men búl ólendi otbasy, oshaq qasynan syrtqa shygharyp, aghayynnyng arasynan alysqa әketip, týgeldey bolmasa da, osy qoghamnyng keybir kólenkeli tústaryn kórip otyrghandaymyn. Salqyndyq tek jenge qabaghynda ghana emestigin aqyn osy óleninde bylaysha kesteleydi:
...Dalada kýz. Auada salqyn syz bar,
Eske týsti balalyq, jarqyn jyldar.
Men de oilandym:Qúday-au, nendey zaual,
Adamnyng niyeti men narqyn búzghan?
Sauatty saualgha salmaqty jauapty Almattyng óz óleninen taptym. Jalpy adamdyq ardyng saqtalyp, adaldyq saltanat qúruy ýshin imandylyqtyng iyirimine boylamasa, myna jalghan kóp pende oilaghanday «oralynnyng barynda oina da, kýlden» túrmaydy-au. Oinap jýrip ot basyp, ibilispen dostasyp, izgilikten qoshtasyp jatqandar qanshama? Qoghamnyng osy bir osyl túsyn dóp basqan aqyn:
Imamgha úiyp, dәretpen
Qúran ústap, jýrmegen song –
Sanany túman ystap.
«Kýnde jiyn, kýnde toy» bolyp ketti,
Meshitke baratyn jol tym alystap, – dep aqiqatty ansap, pendeuy tirlikten sharshap, tyghyryqtan shyghar jol izdegende jýrekting qalauy qayda aparatynyn sezine jyrlaydy. Aqiqaty da osy ghoy. Besikten bastalghan joldyng meshitten kýn sayyn bes mәrte «Allahu Akpar – Alla Úly» dep estip jatqan Úly Jaratushynyng aldyna aparatyny beseneden belgili. Sol jerde mandayymyzgha berilgen ghúmyrdyng qalay ótkeni jayly esep beremiz. Myna jalghanda Qúdayyn úmytqan pende bәribir eshqanday dәrmensiz qúldyq dәrejege týsip, sol jerdegi әdilet tarazysy aldynda jauapqa tartylady. Almattyng aqyn jýregi de óleng bolyp soghyp, osyny bildirip túr ghoy. Pendelik tirlikten sharshaghan shayyr jan men tәnning tazaratyn jerding qayda ekenin de jaqsy biledi. Biraq nәpsi qalauy qazir ol mannan alystatqysy kelip jýrgenin de jasyrmaydy:
Jaman qara niyetti arqandasam dep edim,
Tyiyp nәpsi qalauyn talqandasam
dep edim.
Qasiyetin Allanyng tereng úghyp bilmep em,
Tazartatyn kez jetti jan men tәndi kirlegen.
Aqiqatty ansaghan jýrek qalauy osy endi. Múqaghaly aghasy da jalghannyng bayansyz ekenin bilip:
Ya, Jaratushy Allam!
Qolday gór, sýiey gór meni, sýiey gór!
Qoldary da, qorghany da joq jan em,
Jasaghan iyem! Qúlap baram, sýiey ber!
Pendelerge tabyna-tabyna bolghan em, – dep aqiqat sózin jetkizgen edi. Danyshpan Abaydyn: «Til jýrekting aitqanyna kónse jalghan shyqpaydy», – degenine sýiensek, Múqannyng da, Almattyng da arbauy kóp jalghan dýniyening taban tirep, tiyanaq tabar túsy Haqtyng aldy ekenin tolyghymen sezinip túrghanyn bayqaymyz.
Almat dos, «qamal búzar», «qylyshtay ótkir», «qyrma saqal» deytin qyryqtyng bosaghasyna kelip, esigin qaghyp túrsyn. Yrymgha sýiensek, qyryqta da bir syr bar. Jana tughan sәbiydi qyrqynan shygharu, ómirden ótken jannyng qyrqyn beru, Qúranda aitylyp, embrologiya ghylymy dәleldegendey sharana qúrsaqta tamshy sudan qyryq kýnde úiyghan qangha, kelesi qyryq kýnde etke, keleside sýiekke ainaluy eshqanday sәikestik emes. Bir syr bar dýniye. Al ruhaniyatymyzdan alsaq, hakim Abaydyng ózi qansonarda býrkitshi bolyp, angha shyghyp, «mahabbat qyzyq mol jyldaryn» artqa qaldyryp, «Aqyldy adamgha iman paryz, imandy adamgha ghibadat paryz», dep imandylyqtyng auylyna atbasyn búrdy. Múqaghaly aqyn da «Qúbylagha bet búryp, qol qusyryp, sәjdege bas qoyatyn qayda kýnim», dep osy qyryq jasynda armandady. Al tym terendeytin bolsaq, adamzattyng asyly, eki dýniyening sardary, ghalamnyng rahym núry bolghan Múhammedke (s.gh.s) payghambarlyq osy qyryq jasynda keldi.
Sóz týiinin aitar bolsam, ghúmyrly bol aqyn dosym! Múhammedke (s.gh.s) layyqty ýmmet atanyp, Abaydyng amanatyn oryndap, Múqaghalidyng armanyna sen qol jetkiz. Aytary mol aqynsyng ghoy, sarqylma dosym!
Negizi Almat IYsәdil poeziya әlemine әdemi minez, әserli ólenimen kelgen aqyn. Onyng tughan jer men ósken ónir, nәzik mahabbat pen móldir mún, súlu tabighat pen qorshaghan orta jayly quatty da shuaqty jyrlary az emes. Búl maqalada býgingi qoghamnyng beynesin kórsete bilgen birer shumaghy tónireginde ghana sóz qozghadyq. Keyinge de sóz qalsyn!
Júmatay Ámireev
Abai.kz