Býgingi sport oiyndarynyng tarihy tamyrymen birge onyng basty tújyrymy bar. Oiyn sportqa ainalyp, qanshalyqty iykemdelgenimen basty tújyrymdyq mәni saqtalady jәne solay boluy da kerek. Áytpese, oiynnyng mazmúny ózgeredi, jalghan sipatqa úshyraydy. Osy kýngi kókpar oinyna qarap otyryp, kókpar tartudyng kóne salty ózgerip, mәnining búrmalanghanyn aitugha tura keldi.

Kókpar tartu tarihshylardyng payymyna sýiensek, sonau Zaratushtra kezeninen  bastalghan  eken. Búghan úqsas oiyndar negizinen  attyly týrkiler men olarmen aralasqan parsytektes halyqtargha tiyesili. Búlardyng qaysysyna da ortaq kókpar mazmúny: eshbir qaqpanyng ne qarsylas qos taraptyng bolmaghandyghy bayqalady.

Desek te, oiyndy sportqa ainaldyru qazaq jerinen bastalghan. Qazaqstanda 1949 j. kókpar tartudyng jana erejesi bekitilip, oghan sәikes kókpardy arnauly alanda, komandalyq sipatta ótkizu belgilendi. 1958 jyldan beri kókpar alaman alandarda (ippodromdarda),  1990 jyldardan beri arnayy kókparalanda ótkizilude.

Kókpardyng oiyn kezi men sportqa ainalu kezenin eskersek, onyng basty tújyrymdyq sipatynyng aiyrmasyn bayqaymyz: oiyn núsqasynda serkeni kókparshy óz auylyna nemese óz oshaghyna әkelip tastauy kerek, al sportqa ainalghannan beri kókpar qarsylas taraptyng qaqpasyna nemese qazandyghyna aparyp salynatyn boldy. Biz aitqaly otyrghan kókpardyng tújyrymdyq mәnining búrmalanuy osy jerde – kókpardyng qarsylasqa syilanuynda bolyp túr.

Búl mәsele neden shyqty? Kókpargha futbol tújyrymyn tanudan shyqty. Futbol sportynda qarsylasty jazalau retinde onyng qaqpasyn doppen tebu, yaghny gol salu belgilengen. Al kókpardy sportqa ainaldyru barysynda biz qarsylasty jazalaudyng ornyna oghan kókpar syilau arqyly sporttyq sayystyng jazalau sipatyn búrmalap jiberdik. Kókpar – ejelgi tәnirlik tanymnan tamyryn jayatyn Kókting sybaghalyq syilyghy bolyp tabylady – kim myqty, saymasay bolsa, Kók soghan sybaghasyn syilaydy degen ishara jatyr, sol sebepti jenimpaz kókpardy óz auylyna aparady, óz oshaghyna әkelip tastaydy. Búl sayysta qarsylastan sybaghany tartyp alu sayysy basty mәn bolyp tabylady. Al biz búl atatanymdy tәrk etip, sporttyq sayysqa da jatpaytyn, salttyq oiyn talabyn da tәrk etetin tújyrymdy tandappyz. 

«Alpamys batyr» jyrynda Alpamys zyndanda jatqanda, bas kótergen Últan qúl onyng alty jasar úly Jәdigerdi qorlap, qozy baghyp jýrgen nemeresine batyrdyng әkesi Qúltay baba kelip: «Shyraghym, sen be edin, sýiinshi!» - dep balagha kókbaryn berip, jýrip ketti. «Ákeng keldi, - dep aitudy úmytyp ketti. Onda Jәdiger oilady: «Mening kókbar shabatyn zamanym bolsa óstip jýrem be, búl kókbardy Qarlyghash apama aparyp bereyin, jigitterge asyp bersin!» dep moynynda kisen, ayaghynda shynjyr qúnan atandy sýiretip auylgha alyp barady». Osy tarihy oqigha bizge kókpardyng qayda aparyp tastalatynyn bir emes, eki ret kórsetip túr: birinshisi – atasy nemeresine, ekinshisi – nemere inisi әpkesine berip túr. Al bizding býgingi ereje kókpardy Últan qúlgha aparyp «syilatar» edi. Óitkeni býgingi kókpar sportynyn  tújyrymy tarihy mәnge say emes.

Búl jaghday bizding últtyq sportymyzdyng ishki mazmúndy tәrk etumizden, syrtqy kórinisti ózgeden kóshiruimizden shyqty. Búl tújyrymdy týzetu kerek. Ol ýshin әr komanda óz qazandyghyna kókpar salyp, úpay jinauy qajet. Sonda ghana últtyq oiynnyng sportqa ainaluy últtyq tanymdy tәrk etpey, oghan degen qúrmet pen qadyrdy arttyrady. Kókpardyng futboldan kóshirilgen túsyn qymtay týsedi.

Ádebiyetter

1.   «Qazaqstan»: Últtyq ensklopediya / Bas redaktor Á. Nysanbaev – Almaty «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1998 jyl. ISBN 5-89800-123-9

2.  Qazaqstan - sportshylar eli. Ensiklopediyalyq anyqtamalyq. - Almaty: "Sózdik-Slovari". ISBN 9965-822-57-3

3.  Batyrlar jyry. I tom. Ýshinshi basyluy. Qazaqtyng memlekettik kórkem әdebiyet baspasy. Almaty – 1963

Serik Erghali, mәdeniyettanushy

Abai.kz