ARDAQTY ALASh BALASY!

Últtyng taghdyry men bolashaghyna, birligi men tirligine qatysty qatysty mening myna úsynysyma qoldau kórsetip, dauys berulerinizdi súraymyn!

Bir kezderi tarihy jaghdaylargha baylanysty qazaq halqy dýniyejýzining týkpir-týkpirine taryday shashyrap, shildey tozyp ketti. Tәuelsizdik alghan kýnnen beri N.Á.Nazarbaevtyng kóshi-qon jәne demografiyalyq sayasatynyng arqasynda alys-jaqyn shetelderden bir millionday qandasymyz Otan qúshaghyna oraldy. "Qayda bolsa da jan baqpaq paryz" degen qadymy qaghida bar. Sol qaghidamen әli de 5 millionday qandasymyz dýniyening týkpir-týkpirinde tirlik etip jatyr. Elge oralghysy kelgeni jәilap kele jatar. Biraq sol 5 million qazaqtyng týgi qalmay, týp qotarylyp kóship kelui de neghaybyl... 

Tәuelsizdikke qol jetkizuden, ony saqtap qaludyng әlde qayda qiyn ekenin barlyqtarynyz jaqsy bilesizder. Ol ýshin Memleketting egesi bolyp otyrghan Qazaq halqynyng ózining ishki yntymaq-berekesi, auyzbirligi, tatulyghy, bauyrmaldyghy sheshushi ról atqarady. Jahandanu deytin mynaday almaghayyp zamanda Bizge, Alash balasyna tipti de bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, әigili aqyn Sabyr Aday aitqanday "ÁR QAZAQ MENING JALGhYZYM" dep tirlik etuimizge tura keledi. Ol ýshin Últymyzdy úiystyryp, júrtymyzdy júmyldyra týsetin manyzdy is-sharalar kerek. Onday is-sharanyng týri kóp. Sonyng biri - ÚLT BIRLIGI KÝNI! 

Shyny kerek, bizding Elde merkeler az emes. Biraq olardyng bәri memlekettik, jalpyadamzattyq, jalpyshyghystyq, jalpymúsylmandyq sipatta bolyp keledi. Áriyne, ol da kerek. Degenmen, bizge QAZAQ deytin halyqtyng ózining yntymaq-berekesine, auyzbirligine, tatulyghy men bauyrmaldyghyna ong yqpal etetin jeke mereke óte kerek. Sonday-aq ol mereke býkil dýniyejýzindegi qazaq balasynyng bәrine (kóship kelgeni bar, kelmegeni bar, Otanda ómir sýrip jatqany bar...) ortaq bolu kerek! 

Ýkimet úsynyp, Elbasy qol qoysa, qazirshe beyresmy mereke retinde qoghamdyq negizde atap ótuge bolady. Mәselen, bastapqy kezde, Qazaqstanda "Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyn" ortalyq apparaty, jәne onyng Astana men oblystardaghy bólimsheleri; Shetelderde qazaq mәdeny ortalyqtary múryndyq bolady. Birte-birte jalpyúlttyq dengeyge kóterilip ketedi. 

Búl әsirese, El egesi bolyp otyrghan Qazaqstandaghy qandastarymyzdyng bereke-birligining nyghaya týsuine, sonymen birge shetelderde, sonyng ishinde Europa elderindegi óte azshylyqta ómir sýrip jatqan qandastarymyzdyng jas úrpaghy ýshin, olardyng jyl sayyn bas qosyp, ózderining qazaq balasy ekendigin sezinip, últ patrioty bolyp ósuine erekshe iygi yqpal etedi dep senemiz. 

Sonymen biz úsynyp otyrghan merekening atauy - "DÝNIYEJÝZI QAZAQTARYNYNG BIRLIGI KÝNI" 

Uaqyty - QYRKÝIEK AYYNYNG 30-shy KÝNI. 

Búl kýn: 

- Qazaq eli tәuelsizdigining ekinshi jyly, yaghny 1992 jyly "Dýniyejýzi qazaqtarynyng túnghysh qúryltayy" ótken kýn.

- Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy qúrylghan kýn.

- Halqymyzdyng peyilindey darqan, berekeli, shuaqty kez. 

(izdene bersek, basqa da tarihy datalarmen sәikes kelui mýmkin).

Dýniyejýzi qytaylarynyng merekesi kýni