Týn. Beygham auyl júrty úiqynyng úlpa qúshaghyna bólenip, essiz jatyr. Alghabaydyng reziydensiyasy. Reziydensiyanyng tereze perdelerin qymtay jauyp tórt adam súhbat qúruda. Ortada kózesi qalyng bilte sham. Týbine týnning siya kók boyauy úiyghan shamnyng jaryghy tórteuding jýzinde ghana shashylyp qalghan.

Alghabay: Senderdi kórgenime quanyshtymyn, dostarym. Ótinishime qúlaq asyp, kele qalghandaryng búnday jaqsy bolar ma!

Asher: O, ne degenin, Algha, o ne degenin! (Qozghalaqtap, oryndyghyn syqyrlatyp, shamnyng jaryghyna úmsyna týsti).

Kiym: Alghaeke, bizdi úmytpay jýrgenindi, sharuamnyng bir jaghyna shyghys dep shaqyrghanyndy estigende esimiz qalmady. Qústay úshyp jettik auylyna.

Noha: Janyng sau bolsyn, Algha. Alla isine bereke bersin!

Alghabay: Eseyip ketippiz-au,ә?.. (Dostarynyng jýzine barlay qarady).

Kiym: Eseygening ne, Algha-au, kәrteydik. Qaqsal boldyq.

Asher: Algha, biz qazir qazaqshagha qamshy saldyrmaymyz. Sóilegende sózding týbin týsiremiz. Biz eseyip, es jighaly qa-shan?..

Alghabay: E-e, iyә-iyә... Alpysty alqymdap qaldyq, biraq, әli túghyrdan tayghan joqpyz deshi.

Noha: Alpys – bizde jigitting jasy.

Alghabay: Al, jigitter, iyә, myrzalar, senderdi shaqyrghandaghy sharuamnyng jayyna kósheyin. Men myna auyldyng jalghyz iyesimin. Audannan bólip alghanmyn. Ózim bi, ózim qoja. (Basyn kenet shalqaq ústap, myrza maqammen sóileydi). Ne istesem de qolymnan qaghar pende joq. Biraq, bilesinder, biz – el isine asqan jauapkershilikpen qarap ósken úrpaqpyz. Bizdi zamanymyz solay tәrbiyeledi, ortamyz sonday ónege berdi. Men – osy kýni, myrzalar, aldyma asqaq maqsattar qoyyp jýrgen adammyn.

Asher, Kiym, Noha: Bәrekeldi, bәrekeldi!

Alghabay: Myna men auylymnyng halqyn jarqyn bolashaqqa bastasam deymin. Búlardy búryn-sondy ózderi qiyaldap ta kórmegen jana túrmysqa jetkizu oiymda bar.

Kiym: Búl auyl, Alghabay myrza, sizding basshy bolyp keluinizben osy kýnning ózinde ne bir ghajapqa kenelip otyr-au deymin.

Asher: Basshy bola salysynyzben kóshelerdi quraylardan aryltyp, auyldyng ainalasyn shyrmaghan shyrmauyqtardyng kózin qúrtypsyz. Alghabay myrza, siz auylynyzdy jana әlemmen baylanystyrugha bet alypsyz. Qúttyqtaymyn!

Alghabay (Asherding sózin qúptap bas iyzedi de, izinshe sharasyz kisining keyipine endi): Biraq, dostarym, osy auyldaghy adamdardyng tilin taba almaymyn ba dep qorqamyn.

Kim (quaqylana kýldi): Tilderin taba almaghany nesi? Tilderi auyzdarynda shyghar?

Alghabay (shytynap): Tilderi auyzdarynda bolmay ketsin! Sol tilderi ghoy tirligine kedergi keltirip túrghan. Men juyrda auylgha jana at bereyik dep jiyn shaqyrdym. Al ne boldy deysinder ghoy? Osynda keldi de, shaldar týkirigine shashalyp jat ta kep aitysty. Qay zamanda, qay ghasyrda ómir sýrip jatqandaryn úmytyp qaldy bilemin. Oh, ne degen pamyati, Qúday-au?.. Bataly bi, Emil batyr dey me... osy ekeuin aityp sharpysqan shaldar, mening Agashkin dosym aitpaqshy, feodaldyq dәuirding púshpaghynan bir-aq tabyldy. Qysqasy, búl auyl júrty eki atagha bólinedi eken. Myna betimen búlar auyldyng bar baylyghyn bólip alyp, albaty ketui mýmkin. Toqtatu qiyn. Qaytpek kerek, dostar?

Noha: Olardy qorqytyp ústau kerek, bauyrym, qorqytyp ústau kerek. Qazaq atan: «Qoryqpaghanyn – syilamas» dedi emes pe?

Kiym: Bólip alyp keterdey ne baylyq bar auylynda?

Alghabay: Kiym, sen súrama. Qora-qora qoy, ýiir-ýiir jylqy, kele-kele týie, tabyn-tabyn siyr. Mynghyryp jatyr. Soqa-sayman, temir-tersegi de jetip artylady.

Asher: Olay bolsa, Alghabay myrza, Jaratushy iyemiz sening jaghynda eken. Bóline bersin. Sen olardy bólshektey týs. Býlindir. Eki ata az, sen auyldan tórt, bes ata, birneshe ru tap. Tabylmasa, qoldan jasa.

Alghabay (bilteli shamdy qolyna alyp, Asherding jýzine antaryla qarady. Jaryq kýngirt tartyp, ýsheuding súlbasy qarakólenkelenip ketti): Búl ne degenin, dosym-au?.. Auyl júrty bóri tiygendey bólinip, әr ata, әr ru ózine basshy, kósem saylap alyp, kóstendep jýrip berse, men bayqús dalaqtap dalada qalamyn ghoy?

Kiym: «Bóri tiygendey» dep dúrys aittyn, Alghabay. Sen bóri bol. «Bólingendi bóri jeydi» degendi atang qazaq saghan eskertip otyr. Saghan ymdap otyr.

Asher: Biylikting zory men qory, aghasy men inisi, ýlkeni men kishisi degen bolmaydy. Biylikting bir ghana aty bar – biylik. Biylikting bir ghana joly bar: ol – kópti kelege keltirmeu. Birlikti súrap otyrghan bolyp –  býldiru, yntymaqqa yndynyng kepkendey bolyp otyryp – ydyratu. Sening biyligindi kópting birligi emes, keri ketken tirligi, ózara qyryn qabaq qyrbaylyghy, bәseke-baqastyghy qamtamasyz etedi.

Alghabay: Ári tartyp, beri jyq deysinder me?

Noha: Solay iste. Birin bauyryna tartqanda, ekinshisin qyryna al. Ony da alystatyp jibermey, ýshinshisin tórtinshisine aidap sal. Aynalana soyyl soghar sotqar sotanaqtardy da jiya jýr.

Asher: Áldebir jamandyq jaqyndap qalghanday, әldebir kóldeneng kesapat kele jatqanday ýrey shaqyryp, qorqynyshty sózder aitudan jaghyng jabylmasyn.

Noha: Payghambarlar da óz qauymyna Jaratqan iyening júmaqty uәde etkenindey tozaqtyng baryn eskertuden tanbaghan.

Kiym: Biylikting berik qamaly – baylyq. «Týstik ómiring bolsa, keshtik mal jina» degendi de aitqan sening atalaryn. Aldymen ózing bayy. Ózing shylqa bayyp alghan song may júqqan jeninning úshyn júpyny júrtqa bir jalatsang jetedi, sodan keyin jetegine manyrap, eredi de otyrady.

Alghabay: Myrzalar, men aitqan qisapsyz baylyqtyng bәri – halyqtiki. Men bylay... netip... neghylyp, syrtynan iyemdenip jýrgenim bolmasa, tyr jalanashpyn ghoy.

Asher: Baylyq – kópting ortaq sybaghasy emes, bilikti birding ghana iygiligi. Sen – menedjersin. Dýniyede ne bar, sonyng bәri – әkki menedjerding menshigi.

Alghabay (shamdy ortagha qoyyp, biltesin kóterdi. Keng bólmening búrysh-búryshynda yqqan qaranghylyq shamnyng týbine kelip tyghylghan): Qalay, ne iste deysinder sonda?

Noha: Maldyng tigerge túyaghyn qaldyrmay aidap aparamyz da, han bazardyng qyzyl óneshine toghytamyz.

Kiym: Qoldaghysyn bermey qoyady dep alandama, eline ait, mal – bir júttyq. «Osy qystan qalay aman shyghamyz?» dep qaltyrap, qanyltyr bet, qara qabyrgha bolyp qazaq qashanghy jýredi? Maldy tegis han bazardyng qyzyl óneshine toghytyp satamyz da, bankten esep-shot ashyp, bar aqshany sonda salamyz. Bankte qazir aqsha balalaydy. Ósip, ónedi. Sonyng ósimimen-aq jyrghap ómir sýruge bolady.

Asher: Qanyraghan auylda týkiriging týtep qarap otyra bermeytin shygharsyn... Týbi qalagha jyljisyn. Basyna qaladan qarqaraday baspana kerek. Ony bizge tapsyr.

Noha: Anau temir-tersekting de birin qaldyrmay sat.

Alghabay: Ol kimge kerek? Ony kim alady? Kýn astynda kýnsip jatyr әnsheyin. Qúr qanqa.

Noha: Búnday isting tizginin bizding Kimge ústat. Kiymeke, desenshi?

Kiym: A, ol isting jarasy jenil. Nou problem. Irgende ash baqaday auzyn ashyp qytay túrghanda, temir-tersekti kýnge qaqtap qoyyp qarap otyrudyng ózi kýnә. Nihau-nihau, mine, bitti sharua!

Asher: Saudanyng paydasy kiyeli kitaptarda da jazylghan. Yqylym zamanalardan beri adamzat balasy bir-birine sauda jolymen jalghasyp keledi. Saudadan qashpa. Qazaq saudany sart-sauannyng kәsibi dep biledi. Olay emes. Sen saudagha bilek sybanyp kirisken nómiri birinshi qazaq bol da, tarihta qal. Qolyna ústaghannyng bәrin sat ta úqsatyp baq. Jomart Qúday birin týgessen, ekinshisin aldynnan tosady.

Kiym: Bala kezimizde tilimiz kelinkiremey sening atyndy «Alkha, Alkha» deushi edik. Tegi sonda kóp qatelespegen siyaqtymyz. Álde Jarylqaushymyzdyng ózi auzymyzgha saldy ma eken, «Alkha» degenimiz – alqa eken ghoy. Al, Alghabay myrza, bizdi alqa, qamqorymyz bol, ózing jetker.

Tang sholpany tuysymen tusyrap jatqan júldyzdardyng jaryghy semip, shilde aspany týnligin týre bergen. Ortadaghy bilte shamnan kerosinning tútqyr iyisi tarap, bólme ishin qauyp qalypty. Alghabaydyng jýregi lobyghanday boldy.

VII

Alghabaydyng auylynan erte attanyp, jolgha shyqqan dostary jayly da jýrdek kólikting ishinde yrghalyp oigha batyp barady.

Noha: Sonsha jerden shaqyrghanda ýlken bir sharua shyghyp túr ma desem, auyl arasynyng әnsheyingi әngimesi eken ghoy? Hop meyli, eki ata, maqúl, tórt ata bolsyn... Sony bizdey qazaq ortasynan jyraq júrttyng talqysyna salyp «qaytpek kerek?» dep súraghanyna qayranmyn? El bolghan song el ishinde birer tentek teris sóilep, terisine syimay jýre beredi de, Tәnir jarylqaghyr. Onda túrghan ne bar? Ýrker kóterile ýrkip qashqanday ýdere kóshken beti sar dalanyng say salasyna sinip ketip, shilde-tamyzda ghana basy qosylghan bayaghy qazaqtyng birligine tanmyn. Bizding Qapqaz júrty qúrysh bilek qúshaghy aiqasqan taulardyng shúnqyrynda otyryp bir-birin kózge shúqyghandyqtan jerin kazak-orysqa aldyryp tyndy emes pe? Qapqazdyng qasynda qazaq degen malynyng silekeyine deyin aralasyp, birge tuyp, bite qaynaghan el eken ghoy. Aspan astynda manaurap, manqiyp jatqan mynau dalany qazaqtyng birligi súrap túrmaghanda endigi ne bolar edi?.. Sol keremetti bizding anghal dosymyz, sirә, sәtke týisinip, sezinbegen siyaqty ghoy. E-e, meyli. Maghan desen, auylyndaghy eki shaldyng shataq sózin aiday әlemge jay, Birikken Últtar Úiymynyng kelesine sal. «Qazaq ózimen ózi el bolyp otyra almaydy» de de, mәjusi, short, ebenek, olardy taqiyana tar kórsen, zәngilerdi shaqyryp, tórinde tayrandat. Mening aldyma mynghyrghan malyndy salyp berseng boldy, aidap aparyp han bazardyng auzyna toghytamyn.

Kiym: Úsaq taypalyqtardyng úsaq-týiek úrysyn qoyshy, bәri bir kore patshalyghynyng tuyn ústaghan song tútasyp ómir sýripti. Sodan... sodan keyingisin ózim de jaqsy bilmeymin-au. Ájemning aitqany: jalghyz kózdi jalmauyzdan tughan japondar kәris halqynyng terisin tiridey sypyryp dauylpazdyng betine qaptapty. Danghyrlatyp dauylpaz úryp oinapty. Sodan keyingisi, tipti, súmdyq: qara basy qamys qalpaqtyng astynan tabylghan bir  últ qaq airylyp, ortasyna tikenek sym tartyp, ala baghannyng ar jaghy men ber jaghynda qalghan. Erki jәne ózinde emes, eki alpauyttyng erkinde. Sol ekeui biylip tósteydi. Al biz myndamyz. Sonou Qiyr Shyghystan biytimizding qanyn jalap jýrip osynda jettik. Áyteuir, ólmey tiri qaldyq. Endi tiri qalu ýshin ne isteuimiz kerek? Alghabaylardyng sharuasyna aralasuymyz kerek. Alghabay bú qazaqta az emes qoy. Alghabaylarmen birge kóktep, alghabaylarmen birge ónemiz endi.

Asher: Jer, jer, jer... Kóship bir jaqqa, auyp bir jaqqa, kindiginen keri ainalyp, meken-túraghynan ainyp bir jaqqa ketpese de, osy jer betindegi adamzattyng әbigeri әste tynar týri joq. Qara jer qashannan ornynda, au sonda dóngelengen dýnie nege túraqsyz? Tabanymmen basyp túryp tapjyltpaymyn degen nebir qiyampúrys әngýdik әumeserlerdi arqasyna tanyp alyp, zarqom soghystardyng talayyn kórgen jer endi qansha qan jútar eken? Áy, tegi.., jerge qúnyqqan adamzattyng qúlqynyn jerding ózi topyraghymen toltyrmasa, jer jer bolyp jaratylghaly basqa aila-sharghyny pende balasy sirә, taba alghan emes...

Bizding әulet Qúday úlynyng júrtyna kóship barghanda aldarynan jer dauy shyghypty. At toqymynday jerge tistey qatqan evrey әlgi jerdi meniki deydi, arab meniki deydi. «Meniki» dep qana otyra ma? Eki arshyn jer ýshin arab-evrey qaqtyghysyp ta qalady. Qaqtyghysty dýniyening gazeti jazyp shulaydy. Mәselege halyqaralyq úiymdar aralasyp, aqyrynda sheshimin taba almay, dauly jerdi eki jaqqa beytarap etip qaldyrady. Áli kýnge oq tilep oiqastaghan oqighalar sol eki arshyn jerden atoylap túr. Sony kózimen kórgen bizding әuletting aqsaqaly bylay dep әngime shertipti:

-        Biz qazaq degen halyqtyng ortasynda ómir sýrdik. Sol qazaqta ghibratty sózder óte kóp. Sonyng birin mysal eteyin. Birde eki adam jerge talasyp qalypty. Talasa talasa ekeui jagha jyrtysyp, tóbelesip, әbden it silikpege týsipti. Sóitip sharshap, shaldyghyp otyrsa, jandarynan bir adam kóldenendep óte beripti. Ekeui dauyn beysauat jýrginshige aityp, jýgingendi jón kóredi. Sonda әlgi adam: «Túra túryndar, men búnyng jayyn jerding ózinen súrayyn», - dep atynan domalanyp týse qalyp, jerge qúlaghyn tosyp, ekpettep jatypty da, ensesin tiktep, maldasyn qúryp otyryp bylay depti: «Sen «jer meniki» deysin, sen «meniki» deysin, al jer: «Myna daulasyp, ólermen bolghan ekeui de meniki» deydi, búghan ne deysinder?

Áuletimizding aqsaqaly aitqan tәmsilge evreyler tang qalysqan kórinedi. Bú qazaqtyng tandayyndy qaqtyrar sózi men isinde qisap joq qoy, qisap joq. Biraq, sony úghyp alugha alghabaylardyng qiynsynatyny qyzyq. Men әlginde oghan biylikting eki tizgin, bir shylbyryn qalay ústau kerektigin әlimshe jetkizgen boldym. Al sol biylikting biyiginde ótken han babalarynyng izine ýniler bireu tabylar ma eken osy júrttyng ishinen? Áy, qaydam... Alghabay dosym, saghan, әriyne, janym ashidy. Sondyqtan qara basyndy qamdap qal degen aqyl aittym. Basqagha sening shamang kelmeydi. Peshenene jazylmaghan el biyleu. Auylynnyng júrtyna obal desem de, basqa amalym kem, bala kezden birge óstik, bauyr basyp qaldyq. Sol sebepten seni jeteleuge tiyispin men...

VIII

Dostarynyng aqyl-kenesin qúlaghyna qúiyp, milanyp alghan song Alghabay týlep sala berdi. Týlemegende qaytedi, oiy týnekten oyandy, ózining osy kezge deyin týk bitirmey týrtinumen kýn ótkerip jýrgenin bek týsindi. Býgingi Alghabay búrynghy Alghabaygha kýletin boldy. Qazir onyng qauym ortasyndaghy sózi:

-        Baltay-shaltaydy qoyyndar, men bilemin, meni tyndandar! – dep keledi. Bireuler aldaghy qystyng qamyn aita bastasa, Alghabay olargha:

-        Malgha qarap manyraghandy, qazaq, qashan qoyasyn?! – deydi aqyryp. Basqa kәsipting yghyn bilmeytin auyl júrty búndayda kәdimgidey ygha sóilep:

-        Alghabay-au, sonda ne oilaghanyng bar? – dese, búl sózbúidagha salmay tótesinen tartady:

-        Satu kerek! Mal baghu – azap. Azaptan arylu kerek.

-        Maldan basqa tirligi joq elmiz ghoy biz, - deydi Bataly men Emilding úrpaghy enkish tartqan boyyn jaza almay. Júrttyng osylay osal shyqqanyn bilgende Alghabay oiyndaghysyn irikpey aityp ta salady:

-        Qazaq, qashanghy qanyltyr bet, qara qabyrgha bolyp qanjyrday qatyp jýresin? Sen de myna zamannyng iygiligin bir kórsenshi, bayqús-au. Maldy qaladaghy han bazardyng auzyna aidap aparyp toghytamyz da, tigerge túyaghyn qaldyrmay satyp, tabysymyzdy bankke basyp tastaymyz. Aqsha qazir bankte balalaydy. Men aqshadan aqsha tudyramyn.

Osyny aityp, auyldyng qúty qúla aighyrdyng ýiirin qara bazardyng qan qasabyna berip, bir qap aqsha arqalap qaytqan kýni el Alghabaydyng auzyna tútas qarady. Degenine kónip, dertesine jegildi.

Búl kýnderi Alghabay auylynyng ainalasy temir-tersekten de arylyp bolghan. Qisyq shege, synyq sym kórse bitti ilgeride sonyng birin kózine ilmeytin júrt tirnektep jiya jýretin әdet tapty. Tapqanyn әkelip Alghabaygha beredi, Alghabay Kimge beredi. Kim kimge beredi?.. Kóje toghy týgesilip, jútap ýlgergen júrttyng onda sharuasy joq. Aqsha, aqsha, aqsha... izdegen sayyn ol pәle innen inge tyghylyp, sonyna týsip qughan sayyn jelquyqtanyp jetkizbey, alystan arbap, siqyrlana kýlip, Alghabay auylyndaghy adamdardyng aranyn әbden ashty. Ilgeride baqastyq pen kýndestik kýreske týspegen be, әlde sony el ishi eleng qylmaghan ba, qazir bireuding qatyny qazanynyng týbine júqalap may jútqyzsa, kóre qalghannyng qyzghanyshtan kózi qyzaryp, qylghynyp óluge bar. Sosyn ernin sylp etkizip: «Shikin-ay, jetisip qalypty ghoy», - deydi.

Bar dәuletin sypyryp Alghabaydyng aldyna salyp bergenimen auyl júrty bir-birining tesik qaltasyn kóre túra búl kezde ózinshe bay-kedeyge jikteletindi shyghardy. Bir-birining jaghdayyna jany ashy otyryp qulyq-súmdyq jarystyratyn boldy. Bir-birimen bóle qaryn ekendigin bilse de, bólindi. Teginde, adam balasyna adamdyqtan alystau, kisilikten ketu qiyn emes eken. Azghyndau ayaq astynda eken. Alayda, pende shirkin ol kýiine esh ókinbeytin bolsa kerek. Qayta «qalpym osy», «jaratylystaghy jayym osy» dep, jýre beretin kórinedi. Osynyng bәri Alghabaydyng bedelin ýstep, biyligin bekite týsken. «Biylikting bir ghana joly bar: ol – kópti kelege keltirmeu» degen edi-au Asher dosy. Alghabay auyl júrtyna dosynyng aitqanyn aina qatesiz istedi. Indete súrap jýrip auyldan jiyen, jiyennen tughan jiynesharlardy tauyp, bir kóshe etti. Bataly-Emil arasynda eki ýsh týtin qoja-sunaq bar eken, arab atandyryp olargha últtyq mәrtebe syilady. Tórt- bes ýy tóre-tólengitting týbin mongholgha telip, olardan bir úlys jasady. Alla-ay, búl auyl búryn jagha jyrtysyp, janjaldasyp, jyrtylyp-ayrylyp ketpey qalaysha býtin ómir sýrgen? Belgisiz... Qazir Alghabaydyng «birlik», «yntymaq» dep kýnde zar qaqsauynyng arqasynda ghana kóbesi sógilmey ilda-aldamen terisine ilinip әreng jýr. Búndayda miyghynan kýlip qoyyp Alghabay Asher dosynyng sózin emirene esine alatyn: «Biylikting bir ghana aty bar – biylik. Biylikting bir ghana joly bar: ol – kópti kelege keltirmeu. Birlikti súrap otyrghan bolyp – býldiru, yntymaqqa yndynyng kepkendey bolyp otyryp – ydyratu. Sening biyligindi kópting birligi emes, keri ketken tirligi, ózara qyryn qabaq qyrbaylyghy, bәseke-baqastyghy qamtamasyz etedi».

«Biylikting berik qamaly – baylyq» degendi Kim dosy kenes etip edi, kemel dos búghan eng kerektini aitypty. Alghabaydyng bankke aparyp qúighany qazir balalap, ósip, balapannan shóje shyghyp, shójeden kýrke tauyqqa úlghayyp, kýrke tauyghy kýrik basyp, júmyrtqalap jatyr. Óz betinshe ónip bastaghan aqshany sausaghyna sarang qystyryp key-keyde auyl júrtyna ýlestirip qoyady. Myna júrt soghan mәz. Alghabay, әriyne, ol da mәz. «Aldymen ózing bayy. May júqqan jeninning úshyn júpyna júrtqa bir jalatsang jetedi, sodan keyin jetegine manyrap, eredi de otyrady» dedi ghoy Kiymeken. «Áy, Kiymeke-ay, ker sanlaghym, kemengerim-ay!».

«Kórden kebinin sýiretip týregelgen tiri aruaq sekildi osy jaman-júmandargha júghyn da tatyrmasam qaytedi?» degen oigha ketedi Alghabay key sәtterde. «Óitkeni, - dep әlgi oiyna beky týsedi ol, - bútyna tolyp jýrgeni bolmasa, búlardyng qolynan qoydyng qordasyn sypyru da kelmeydi. Ou, qisynyn tapqangha maldyng qiy da qyp-qyzyl aqsha emes pe? Mynalar sony bilgen emes. Erteli-kesh mal sonynan órip, maldyng sýmesine qaraghan ónkey sýmelek el bolyp jaryta ma? Jasaghan jaqsylyghyndy bilip, týisine me?»

Alghabay asyp-tasyghan sayyn auyl júrty jasyp, ózin ózi kembaghal, qor sanap, qorghalaqtap bitken. Áne bir qariya túnjyr qabaghynyng astynan jan-jaghyna jautanday qarap, kóz janaryn jas juyp, Alghabaydyng reziydensiyasyna qaray býgjendey basyp barady. Alghabay myrzadan as-auqat satyp alarlyq baqyr tiyn súramaq. Alghabaydy alqap, ayaghyn qúsharday bolyp súraydy. Sonda Alghabay: «Jә, Jәke, búnynyz ne, mine alynyz» dep uysyna birer sólkebay tastasa, sorly qart soghan riza. Bylay shygha, jolyqqan adamgha: «Shirkin, bardyng aty bar-au. Baylyq bargha bitedi ghoy. Qalay-qalay bolar eken, bosaghasynan attatama ma, joq pa dep barghanymda «Jәkelep» tórge ozdyryp, qyjalat qylmay qaytardy» der edi. Alghabay el sózine qúlaq asyp, qúraq úshyp jýrgen alghashqy jyldary auylgha Bataly babasynyng atyn bermek bolyp yshqynghan shaqar shaldy әlgi kisi dep býginde kim oilaydy. Al Alghabay qarttyng syrtynan qarap tyjyrynady: «Súranshaq. Túqym-túyaghymen tilenshi. Býitkenshe mýrdem qatpay ma?». Yzgharyn alystan sezdirip otyrghanymen Alghaeken, biraq, auyldastarynyng betine tura kele bermeydi. Qulanyp alghan. O, toba, qazir ol qulyghyna qúryq boylamaytyndyghyn oilap quanady. Qorghansyz, anghal júrtty әri iyterip, beri jyghudyng sheberi. Nohanyng sózi de este: «Payghambarlar da óz qauymyna Jaratqan iyening júmaqty uәde etkenindey tozaqtyng baryn eskertuden tanbaghan». Bayaghy óren, jalyndy komsomol, әri Agashkinderding nasihatynan kógerip-kóktegen Alghabay payghambarlar men payghambarlar qauymy degenge bas qatyrghan emes, әitse de, auyl júrtyna qiya bassa qiyametting bola ketui ghajap emestigin aita jýrudi әdet qylghan.

Úmytyp baramyz, qiyamet kýnining qiyapatyn aityp zarlaytyn búl auylda osy kýni Alghabay jalghyz emes-ti. Birde Alghabay auylyna jalanash etine jalang shýberek baylap, shashyn túqylyna deyin tyqyrlap qyrghan, borlap-syrlaghan jýzin siltimen sýrtkendey súp-súr shúbyryndy top kerneyletip-syrnaylatyp kelip túrdy. «Hare Krishna» dedi olar. «Sening halqyng adasqan. Olardyng bylghanghan jany tazarmay aqiyretting sheginen oryn tappaydy» dep habar berdi. Kelesi kýni airyq tanba kótergen qauymnyng uaghyzy tyndaldy. «Zamanaqyr tayap qaldy, - dedi olar. – Biz ýshin qanyn tógip, bórenege tanylghan Qúday úlyn eske alyp, minәjat etinder». Búl qauymnyng sonynan kiymelep jetken jamaghat Alghabay auylynyng júrty adasushylardan ekenin qatang eskertti de, auyl syrtyndaghy qalyng qorymdy qiratyp, әruaqtar әlemin alastap: «Qiyamet kýni súraqqa alynasyndar, kýnәhar pendeler» dedi.

Alghabay auylyndaghy ruhy bylghanghandar jalang shýberekke oranghan qauymnyng etegin qúshyp, Qúday úlynyng japa shekendigin sezingen bayqústar airyq tanba arqalaghandardyng ayaghyna jyghyldy. Al shetinen «kýnәhar pendeler» bolsa, jamaghattyng iyegining astynda jalbyraghan saqaldy pana tútyp jatqan. Sonday abyr-sabyr, qalaymaqan kýnderding birinde-au deymin, Alghabay ýiining qasyndaghy kәri qara aghashtyng basyna toptanyp kep ýiirli  qargha úya sala bastady.

XIX

Ár sany aqjaghaly úlyqtardyng yzasyn tudyryp, tu-talaqayyn shygharatyn «Tasjarghan» aptalyghy kezekti sensasiyasymen kerbaqqan qoghamnyng qoyasyn aqtaryp salghan. Qarshadayynan qaghynyp, qalamyn qaydaghy qiyn taqyrypqa júmsap dәnikken tilshi bayaghy «quray-djungliydin» ishinde ómir sýrgen auyl taghdyryna oralypty.

«Alghabay Qamysbayúlyn kópten bilushi edim, -depti tilshi maqalanyn alghashqy jolynda-aq. – Men audandyq gazete qyzmet atqaryp jýrgen jyldary ol alys bir qiyandaghy auyldy menshiktep, mýkәmal-mýlkimen qanjyghasyna bóktergen-di. Á degendegi isi «әp-bәrekeldimen» bastalghan Alghabay auyl júrtynyng azdy-kem ilik-shatysyna shatylyp, sharuashylyqty basqaru isine ketikten ketpenning basyn suyratyn suayaqtardy kenesshi etip shaqyrghan. Beygham auyldyng bar baylyghyn bir týnning ishinde ýptep ketken әlgi qular Alghabaydyng reziydensiyasynda ne kenes qúrghanyn ishimiz sezgenimen, qanday qújattan qyzyl quyrdaq jasaghanyn bile almadyq. Áyteuir ainaldyrghan alty-jeti jyldyng auqymynda Alghabay auylynyng ainalasyn typ-tipyl etti. Janarmaygha aiyrbastyng esebimen qora-qora qoy, ýiir-ýiir jylqy alyp shahardyng hanbazaryna aidaldy. Iske jaramsyz, ilikke tatymsyzdyng bәsimen tehnika atauly tegis satyldy. Alghabaydyng dostary jerding qyrtysynan qazyna tintip tabatyn qúraldardy sýirep aparyp, tau men tasty da shúryq-tesik qylyp tyndy. Áriyne, tabysqa keneldi. Baylyqqa batty. Elimizdegi eng iri bank «isker» jigitterding tútamyna kelmey tapqan-tayanghandaryn shetel asyrdy. Alghabaydyng ayauly dosy Asher sol aqshalardy qúndy qaghazdargha ainaldyryp múhit asyp ketken. Noha – úiymdasqan qylmys әlemining serkesi. Alghabaydy alar jaudyng alqymy Nohanyng qolynda. Kim kenesshilik qyzmet atqarady. Kenesshining kesirli oiy men oiynyna búl kýnde esh kedergi joq. Ol Alghabay auylynan kýlli әlemning kýlsalghyshyn jasap otyr. Kuәgerler men jihadshylar, saytan men ibilisting jolyna azghyrushylar Kimning núsqauymen andaghaylap Alghabay auylyn basyp qalghan.

«Qan úiyghan ólkege qarghalar ýiir keledi» deushi edi. Janama jәne tura maghynasynda Alghabay auyly qazir sol qan úiyghan, qaranghy qapasqa qamalghan ýreyli meken. Men tildesken qariya, ol ózin Emil batyrdyng úrpaghymen dep tanystyrdy, «kiyesiz jerdi qúzghyn, iyesiz eldi yzghyn jaylaydy» dedi. Sol kisining sózi – sóz. Endi qaytpek kerek? Auyl júrtyn osynday ayanyshty taghdyrdyng sheginde qaldyryp qoyamyz ba?»           

Ayqay-attanshyl aptalyq úlyqtar ortasyn úlarday shulatyp jatqan tústa maqalagha kóz jýgirtip ótken Kim Alghabay dosyna qonyrau shaldy.

-        Algheke, әmanda sau-salamattyghynyzdy tilep otyratyn paqyrynyzben tildesuge múrsat taba alar ma ekensiz?

-        O, ne degening Kiymeke-au, ózindey abzal dospen saghattap sóilesuge barmyn ghoy.

-        Peyil-niyetinizge qúmbylmyn, Algheke. Rahmet sizge, bәrimiz sizding jalpaq jauyrynynyzgha jabysyp jan baghudamyz. Bizben tildesuge múrsat tapsanyz, bir jaydy naqtylap súraugha rúqsat etesiz be? 

-        Súra, súray ber. Suyrmamdaghynyng bәrin sen bilesing ghoy. Sonda da súra.

-        Alghaeke, osy sizding auylynyzda qargha qaptap ketkeni ras pa?

-        Oibay, ras. Toptanyp úshqanda Kýnning kózin kólegeyleydi.

-        Kәdimgi qara qarghalar ghoy?

-        Ay, sonyng tegin tektep, týsin týstep jýrgen kim bar deysin? Meninshe, kәdimgi qara qarghalar. Naglyi, naqúrys qarghalar. «Gharq» dep úshyp bara jatyp tóbene sanghyra salady, úyatsyzdar!

-        Endeshe Qúday berdi, Alghaeke! Siz sol qarghalardy tegis qarauynyzgha alynyz.

-        Ne, ne deysin?

-        Qarauynyzgha alynyz deymin. Synyq qanat qargha qalmasyn qarauynyzdan.

-        O nege, ne ýshin?

-        Pәli, Alghaekesi, qargha degeniniz – biznes. Túmsyghy – 100 dollar, tyrnaghy – 100 dollar. Bir qarghada bir túmsyq, eki balaq. Eki balaqtyng basynda eki tyrnaq. Barlyghy – 300 dollar. Endi eseptey beriniz, sizding tóbenizde qansha dollar shyrq ainalyp úshyp jýrgenin?

-        Au, ony qaydan bildin?

-        Qytaygha keyingi saparymnan bildim.

-        Qytay ony ne ghylady eken?

-        Ne ghylatynyn ne ghylamyz? Siz ben biz satudy bilsek boldy emes pe?

-        Sonda búl qarghalardy jamsatyp, shetinen atamyz ba, qaytemiz?

-        Atamyz ba, asamyz ba, әlde qytaygha aidap ótemiz be, kóremiz. Sizge tapsyrma: qarghalardy qarauynyzdan shashau shygharmanyz.

-        Kiymeke, ts-s, aqyryn. Bireu-mireu estip qoymasyn.

-        IYә, ts-s...Búl – qúpiya. Memlekettik qana emes, halyqaralyq qúsbegilerding qúpiyasy. Qúpiyamyz auzymyzda qúlyptauly bolsyn.

-        Qúp, Kiymeke, qúp!

Kimmen sóz bitken boyda telefon tútqasyn tastay salyp, tasyrandap dalagha atyp shyqqan Alghabay tanauynyng tesigin aspangha tósep qatty da qaldy. Qarghalardyng ýiiri kók jýzinde kóshken qara qúiyn siyaqty: jan-jaqqa jamyrap, jayylyp bara jatady da, jalt búryla toptanyp shyrq ýiriledi. Shyrq ýirilgen ýiirding ortasy qanatynyng qarymy jetken biyikke kóterilgende, etegi delbegeylene týrilgen qargha-qúighyn Kimning basyndaghy qamys qalpaqqa da úqsap ketedi. Qarghalardyng qarqylynan qúlaghy qajalghan Alghabay qazir olargha sýisine kóz salyp túr. «E-e, qarghalar, qarghalar, sen bizding basymyzgha ýiirilip, qonghaly jýrgen baylyq qúsy, baq qúsy ekensing ghoy, janym-au».

...Qarghalardyng bir ýiiri ýiining tap irgesindegi alyp qara aghashtyng basyna úya salyp jýrgenin bayqaghan Alghabay jeksúryn qústyng tónirekti ala qúsyq jasaytynyn oilap keyigen. «Myna manqa auyldy maldyng qiy men kóninen әreng arshyp alyp otyrghanymda qarghasy qúrghyr qarqyldap qaydan tap bola ketti?» dep Alghabay ashu shaqyryp, qara aghashtardyng bútaghyna danghara baylatyp, ainalasyn azan-qazan qylghan-dy. Alayda oghan aiylyn jighan qargha balasy bolmady. Bastapqyda danghara ýninen dalbaqtay úshyp qashqanymen bara-bara boyy ýirengen qarghalar Alghabay auylynda ansambli qúryp alghan. Lyp etip jel soghyp, bútaq terbelse, qanghyr ete qalatyn danghara dauysy «al, basta» degendey qarghalar horynyng qarqylyn ýdete týsedi. Sodan týn ortasyna deyin gharq-gharq. Gharyqqa qaryq bop oyanasa, taghy da gharq. Alyp daraqtyng sinirli juan bútaghyna jayylyp jatyp alatyn súmyray ata qargha búdan tang azanynda manghazdanyp hal súraytynyn qaytersin? «Gharaghym, Alghabay, ghal ghalay?» Biyikte otyryp Alghabayday arda tughan azamatqa sәlem bergenim ynghaysyz dey me eken, keyde jerge týsip, baluan jýriske salyp, yrghala basyp keledi de: «Ghal ghalay, ghal ghalay, Alghabay?» dep ketedi. «Ói, jeksúryn neme!»

Alghabaydyng amaly tausylghan. Al qarghalar ýiiri shetsiz-sheksiz kókjiyekting әr túsynan qara kýiedey tútasyp shyghady da, tura búnyng auylyn betke alady. At shaptyryp aldyrghan myrza qonaqtar sekildi. Asyqpay úshyp kep qara aghashtardyng basyna baptanyp qona beredi. Sonyng bәri Alghabaydyng tóbesinen tesile qaraytyn sekildi: «Myrza, bólisetin ne bar sizde?» Alghabay nesimen bólissin? Bólisetinin dostarymen bólisip qoyghan. Biraq, qarghanyng aty qargha emes pe, jer týbinen olardy búl ólkege jel aidap keldi ghoy deysiz be? Áne, anau adyrlar han bazargha aidalghan maldyng teri-tersegine tolyp, auzy múrnynan aqtaryla jiydip jatyr. Anau taulardyng say-salasy – Alghabaydyng anshy dostary qynaday qyrghan ang men qústyng óleksesi. Aydau dalagha ainalghan anau egistik alqabyndaghy erkek shópting basy – túnghan dәn. Sony, sol jemtigin, jensik asyn sezgen qarghalar qaydan bolsa da keledi ghoy. IYә, auyldaghy aitqyshtardyng sózinde esh qate joq: adamda Alghabaydyn, qústa qarghabaydyng qúlqyny qúrdymdaghany sezedi.

Endi, mine, Alghaekeng aspangha antaryla qarap túr, ishinen kýbirlep sanap túr. «Áy bir million bar shyghar-au...» «Allam-au, sonda Alghabay uystap dollar ústaytyn millioner bolmaq qoy?!»  – «E, bolady, nege bolmasqa?». «Ay, Alghabay, qayda túrasyn?»  – «Amerikada. Jo-joq, Europada». «Europanyz ne, Aydyng betinde». Asher aitqan: «Dosym Alghabay, Jer planetasynyng mýmkindigi shektelude, asqan baylar endi jana meken, jalghasty ómir izdep Aydyng arghy betine kóshude» dep. «Nesi qiyn, dostary aman bolsa, Alghaekeng de Aydy ózine qonys eter». «Shirkin, sol ýshin mәngilikpen birge mәngi ómir sýrse ghoy armansyz».

Qiyalyna qarghanyng qanatyn baylap alyp-úshqan Alghabay bir kýni mәngilik ómir sýruding syryn qaraekenning ózinen súrap bilse qaytedi degen oigha bekidi. Ertede, tym erte kezde estigen sózi bar-dy. Qarghalar mәngilik ómir nәri – Ábilhayat suyn biledi eken. Ábilhayat suyn úzaq jasaghan әmirshige әkele jatyp qargha bayqamay tógip alady. Ábilhayat suy tiygen arsha men shyrsha sodan mәngi jasyl bolyp qalypty.

Ábilhayat suy... ol qayda? Qansha jabysyp súraghanynmen súmyray qargha búl súraqtyng jauabyn ashyp bere me? Joq, әriyne. Endeshe ne istemek kerek? Auyl qojasy «ne istemek kerektin?» sonyna salpaqtap týsip alghan.

-        Ne istemek kerek? – dep ol birde dauystap ta jiberdi.

-        Qara aghashtardy órteyik, týbine ot qoyalyq, - dedi әldekim.

-        Auyl-aymaghyng qara aghashpen birge kýiedi ghoy, sorly-au? – dep әlgi әldekimdi taghy bir әldekim saqtyqqa shaqyrdy.

Áuede ainalyp úshyp jýrgen myn-million dollaryn bireuler auyldan alastamaq bolyp jatqanda Alghabayda jan qala ma? Gharq etti. Qúdaya toba, qarghalardyng qarqyly qúlaghyna úya salyp tastaghan ba, joq әlde bir saryndy salauat ýnin esty bergen song eliktep dybys shygharatyn bolghan ba, Alghabay óz dauysynyng qargha maqam tapqanyn bilip jýretin.

-        Tiymender gharghalargha, - dedi Alghabay, - dalanyng momyn ghúsy ghoy gharghalar. 

Auyldastarymen osy bir eki auyz súhbattan keyin-aq Alghabaydan maza qashty. Búl bir jaqqa jolaushylap shygha qalsa, qyzylkóz pәleler aghashtardy órtep, qarghalarynyng siraghyn ýitip alarday ýreylenedi. Keyde Kim ekeuining qúpiyasyn sezip qoyyp búnyng auylyndaghy qarghalargha әldebir súmpayylar au qúryp jýrgendey alandaydy. Júrttyng auzynan qargha aty estilse, qaraday qyzghanatyn qyzba minez de tapty. «Qargha, qargha» dep qaqylday bermender!» deydi aqkózdenip. Qarghagha qatysty әngimege tekke qarap jýre almaytyndyqtan qara ólenning sózine de jarmasty: «Qargham-au, sen qandaysyng men degende» emes, «Aynam-au, sen qandaysyng men degende!» Ólenning sózin búrmalamay dúrystap aityndar!»

Qazaqta ne kóp, qarghany kóringen nәrsege kóldeneng qosyp aitatyn óleng kóp eken. «Qargham-au, qargham-au...» Alghabay kәri jynyn, shatpaqtap óleng jazatyn ilkidegi әdetin qayta tauyp, birqansha uaqyt sóz týzeuge otyrdy. Ortalyqtaghy әdebiy-muzykalyq gazet-jurnaldargha búrqytyp maqala-hat joldady. «Ágagay, ala qargha-ay, baq bersin balalargha» deydi halyq auyzy. Halyq auyzy qatelesedi. Ala qargha balalargha baq bere ala ma? Bermeydi. Abzaly: «Ágagay, Alla, Alla-ay, baq bersin balalargha» bolsa kerek. Baqty Alla beredi. Mine, sózding dúrysy».

Alghanyng qarghagha degen erekshe dostyghy әigilengende búnyng bәri әnsheyingi әngime bolyp qaldy.

-        Alghabay ýiinde qarghanyng balasyn asyraydy eken, - dedi kóshede úshyrasqan bir kisi bir kisige.

-        Qoy, ei, qara aghashtyng basyndaghy qargha balapanyn bagha almay Alghanyng bauyryna salyp berip pe?

-        Onysyn bilmedim, biraq, Alghabaydyng qorasynda kózi moyylday qara, qauyrsyny da qúndyz qara, qara túmsyq bir qarghabay qaraqanattanyp ósip kele jatyr.

-        Mәssaghan, ony qaytpek?

-        «Búny qaytpeksiz?» dep súraghandargha Alghaeken: «Osy qargha deytin qús qansha jasaydy eken, sony kórmekpin» degen jauap qayyrypty.

-        Ou, aghasy, qargha-qúzghyn 2-3 ghasyrdyng ólkesin kezip, óleksesin tauysyp ólmese, ólmeydi deushi edi ghoy. Alghabay da sóitpek pe?

-        Sóitetin shyghar, men qaydan bileyin?..

Alghabaydyng úshugha әli qanaty jetilmegen balapan qarghany baghyp otyrghany ras edi. Búlay isteuine әlgi Ábilhayat suy turaly әlqissa әser etse kerek. «Áy, tegi tegin emes-au» dep әlqissanyng syryna ózinshe ýnilgen Alghaekeng qarghany әbden qolyna ýiretip, ony ýy qúsy etpek. Qolda týlegen qarghasy qaydan su iship, túmsyghyn qayda juatynyn sodan bilmek. Qarghanyng túmsyghy tiygin sudan uysyn toltyryp jalghyz úrttasa jetedi: Alghabay mәngi ómir sýrmek. Alghaekennin... Allaekenning mәngilik ómirine jetetin mәngilik baylyghy, tausylyp bitpeytin rizyghy – qarghalary. Myna qargha bar qarghanyng basy bolmaq. Endigi qarghalar qarqyldap Alghabaydyng aspanynda ghana ainalyp úshyp jýredi. Alghabay armandamasyn, Alghabay bir isti qolgha almasyn. Alghabay bir isti shyndap qolgha alsa kórdiniz ghoy, qúlqynyna qarghany da qúlatyp, qúldanugha bar.

X

Arada neshe jyl ótkenin úmyttyq: Alghabay qyzylshúnaq shal bolyp әli shauyp jýr. Tyn. Jýrgende ayaghy-ayaghyna júqpay typyndap, jorgha jýriske salady. Qarghasy da júnttay: semiz, dәu, alyp qargha. Óbektep Alghabayday atasy túrghan song ba óris tilep, ólekse izdep alysqa úzap shyqpaydy. Auyr denesin әreng alyp, bayaghy kәri qaraaghashtyng basyna baryp qonady da, eki kózi qyzaryp, Alghabaygha kýn úzaq qaraydy da otyrady. Al, biz biletin Alghabay qazir qarghanyng túmsyq-tyrnaghyn satyp payda tabu degendi mýlde úmytqan. Esil-derti – Ábilhayat suy. Qarghasy sol sudy alyp kelse... sol sudan bir jútsa... mәngilik ómir sýrse... qartaymasa... kәrilik degendi bilmese... óitse, býitse... Auyl júrty sonda Alghabaygha kýler edi: «Qargha baghamyn dep aljydy ghoy bayqús. Barynan airyldy. Bir zamandarda ataqqa shyqqan bay edi, baghylan edi, dýr edi. Qazir bú shaldyng shau qarghasynan basqa týgi de joq».

...Qara kýzding bir kýninde teristikten yzghyp jel túrghan. Alghabay auylyn qaptap basyp alghan qarghalar ýiiri osy sәtte jelge bauyryn tósep, kók jýzine jelige kóterildi. Alghabaydyng qarghasy da qarghalyghyn istep ózinshe bolyp jýr. Qauyrsynyn jel týtip, әnekey, ol ýiirine bet týzep barady. Yzghyp soqqan jelding arty yryq bermes borangha úlasyp, borannyng sonynan dýley dauyldyng dýbiri estildi. Qarghalardyng basqa mekenge birjola aughany anyq angharylghan. «Áy, - dedi sonda Alghabay qalbalaqtap - әi, meni tastap qayda ketpeksinder, týge?»

Alghabaydyng qolda ósken balapan qarghasy qalbandap, ary-beri ainala úshyp jýrde de, sanghyryghyn iyesining jaltyr basyna salmaqtap tastap  kep jiberip qoshtasty: «Ghosh-ghosh, Alghabay, ghosh».

Almaty

03.07.2016