M.Tazabek bauyrym taqauda ózing basqaryp otyrghan  «Asyl arna» újymynyng atynan auyz ashar ótkizip, qazaq baspasózining ókilderine dastarhanynnan dәm tatqyzdyn. Sol keshtegi aqjarma peyiline hәm qazaqy boyauy qanyq әdemi әngimelering ýshin Alda razy bolsyn! Auyz asharda arnayy alghys aitugha ýlkenderden sóz bosamady. Sodan kómeyime kelgen tilekti irkip qalugha mәjbýr boldym. Keshte bolsa, ózine baspasóz arqyly bar syrym, bazynamdy aityp otyrmyn.

M.Tazabek bauyrym taqauda ózing basqaryp otyrghan  «Asyl arna» újymynyng atynan auyz ashar ótkizip, qazaq baspasózining ókilderine dastarhanynnan dәm tatqyzdyn. Sol keshtegi aqjarma peyiline hәm qazaqy boyauy qanyq әdemi әngimelering ýshin Alda razy bolsyn! Auyz asharda arnayy alghys aitugha ýlkenderden sóz bosamady. Sodan kómeyime kelgen tilekti irkip qalugha mәjbýr boldym. Keshte bolsa, ózine baspasóz arqyly bar syrym, bazynamdy aityp otyrmyn.

Múha, uaghynda nebir alaman aitystarda últ mýddesin janyndy salyp qorghap, tiling kez, jaghyng jar bolghany әli esimizde. Toqsanynshy jyldarghy toqyrauda tauqymet tartyp otyrghan dýiim júrt sening aitystaghy tókpe jyrlarynnan quat alushy edi. Auzy dualy aqsaqaldar aitugha tiyis elding bazynasyn biylikting qaharynan yqpastan tura aityp salatynsyn. Týidek-týidek jyrlaryng ensemizdi týzep, únjyrghamyzdy kóterip, kónilimizdi bir serpiltip tastaushy edi. Últ mýddesi talqygha týsken qanday bir nәubet bolmasyn, halyq seni ne aitar eken dep elendeytin. Sebebi, sen qynabynan suyrylyp shyqqan almas qylyshtay jarq etip, elding ishindegi qyjylyn syrtqa shygharatynsyn. Aldynghy tolqyn aghalar qazaqtyng joghyn joqtaghan ózindey marqasqa úldy mandayymyzgha jazghanyna Tәnirge myng da bir shýkirshilik etetin. Keyingi jas buyn da qylyshtyng jýzindey ótkir ózine qarap boy týzeytin. Jalpy, ókshendi basyp kele jatqan jas óskin ziyaly boludy (qara bastan qalyng búqaranyng qamyn joghary qong) senen ýirengen edi.

Halyq oida-joqta seni joghaltyp aldy. Sóitsek, imandylyqqa bet búryp, diny ilim alugha den qoyghan ekensin. Ádepkide sening búl qadamyna quandyq. Cebebi, kenestik dәuirding salqyny bolar, ónen adamdary men aqyn-jazushylardyng kópshiligi ishkish, qyz-qyrqyngha jaqyn, sauyqshyl bolyp keletin. Nebir ot auyz, oraq tildi aghalarymyzdyng osynday pendeshilikterin estigende, shygharmalarynan alghan tәlim-tәrbiyening bәri adyra qalushy edi. Sondyqtan, dinge bet-búrghanyndy estip, shynymen quanghan edik. Alayda, elding auzyndaghy alyp-qashpa әngimege qaraghanda sening diny ústanymyng ata-babamyz ústanghan joldan ózgesheleu bolyp shyqty. «Oybay, aitys haram eken!», dep dombyrandy shegege ilgenindi estidik. Aytysty ghana emes, qazaqtyng ishi-syrty danalyqqa toly salt-dәstýrlerin de «haram», «biydghat», «shirk» dep ózeuregening el ishinde jeldey esti. Halyqtyng haq dinmen qauyshuyna sebepshi bolghan әuliye-әnbiyelerdi teriske shygharatynyndy syrttay estip qana qoymay, óz qúlaghymyzben de talay ret tyndadyq. Onymen qoymay, el ishinen osy diny baghytty ýgitteytin jamaghat qúrypty-mys degen qaueset te tarady.  Osynyng bәrin estip-bilip: «tekti elding úly «bilgenim toghyz, bilmegenim toqsan toghyz», dep iba saqtaushy edi, «Múhannyng dinge bet búrghannyng jóni osy eken dep, tym qatty ketkeni nesi?!» dep syrtynnan saghan qatty keyis bildirushi edik.

Juyqta, «Asyl arnadaghy» «shirk» taqyrybyna qatysty kórsetilimnen keyin ózinmen jýdesuding sәti týsti. Ras, ә degende, әngimemiz jarasa qoymady. Sebebi, sol kórsetilimdegi «Múhammed Rasulullah!» dep aitu Qúdaygha serik qosqandyq» degen pikir, dinnen habary bar kim-kimning bolsa da kóniline qayau týsiretini belgili. «Qazanshynyng erki bar, qaydan qúlaq shygharsa» degeni me, múnysy qalay?!», dep telernany basqaryp otyrghan saghan kýiip-pistik. Biz de pendemiz, sol aghat isterine ashulanghandyqtan bolar, alghashqyda beting bar, jýzing bar demey, auyr sózder aittym. Artyq aitsam Alla keshirsin!

Sol joly qansha ashugha bulyqqanymmen, búrynghyday emes, rayynnan qaytyp, qayta qazaqy qalpyna týskenindi bayqadym. «Múnyng «taqiya» (óz pozisiyasyn jasyra túru) bolyp jýrmesin!» dep әngimening reti kelgende, kýmәnimdi jasyryp ta qala almadym. Al, sen bәrine ústamdylyqpen qarap, bizdi auyz ashargha shaqyrdyn. «Shaqyrylghan jerden qalma!» degen qaghidany qaperge alyp biz de búiyrghan dәmdi iship-jep, dastarhanynnan auyz ashtyq.

Auyz asharda O.Ómirbek, N.Jýsip, Sh. Pәtte, Q.Isa, T.Tәshen, A.Aliyaz sekildi býgingi qazaq baspasózining maytalmandary «Oraza qabyl bolsyn! dep, kópshilikke óz izgi-tilekterin jaudyrdy. Qonaq kәde-tilekting arasynda ózing sóz alyp «Asyl arnanyn» baghyt-baghdary jóninde túshymdy oilaryndy ortagha salyp, halyqtyng iygiligi ýshin qaltyqsyz júmys jasaugha den qoyghanyndy jetkizdin. Ásirese, «Allany úlyqtay otyryp, últ mýddesin aldynghy sapta ústaymyz» degen sózing jýrekti eljiretip jiberdi. «Bәse, biz biletin Múhamedjan osylay boluy kerek edi ghoy!» dep ishtey quanysyp qaldyq.

Auyz ashar - jarysa sóz sóy toy emes. Desek te, sol keshte «Qúday-Taghala «Asyl arnanyn» dini-aghartushylyq qyzmetine qút-berekesin jaudyrsyn!», dep aghymnan jarylyp tilek aitpaqshy bolghan edim. Biraq, sәti týspedi. Endi, sol keshte  kómeyge irkilgen tilegimdi tarqatayyn...

Birinshiden, «Asyl arna» shyn mәninde halyqtyng sýiip kóretin telearnasy bolsa eken dep tileymin... Ásili, halqymyzdyng kónilinen shyghu ýshin әrbir mәselege músylman arabtyng emes, momyn qazaqtyng kózildirigimen qarauymyzgha tura keledi. Sebebi, últty da jaratqan Alla-Taghala. Seni men meni de jaratar da Úly Jaratushy: «Senderdi qay últtan jaratayyn?» dep bizden súraghan emes. Allanyng qalauymen biz qazaq bolyp tuyldyq. Endeshe, bizding qazaqtyghymyzgha qarsy shyghuymyz Allanyng jaratylysyna qarsy shyqqanymyz. Olay bolsa, islamnan bastau alatyn qazaq mәdeniyeti bizding negizgi ólshemderimizding biri bolugha tiyisti. Allagha shýkir, atam qazaqtyng haq dinge moyynsúnghanyna jýzdegen jyldardyng jýzi boldy. El ishinde eski senimning sarqynshaghy sanalar birli-jarym baqsy-qúshynashtar bolghanymen, qazaqtyng islamdy qabyldaghanyna berisi alty-jeti ghasyr, arysy on bir-on eki ghasyrgha juyqtady. Degenmen, bizding syrtqy bolmysymyz ózge dindes halyqtardyng bitimine úqsay bermeydi. Sebebi, Hanafiya mazhaby boyynsha halyqtyng islamgha deyingi salt-dәstýrleri haq dinning negizderine qayshy kelmese, ony qoghamdyq qatynastardy retteushi qúral retinde paydalanugha bolady. Osydan da músylman halyqtarynyng ruhany tanymy bir bolghanymen, syrtqy pishini alajanqalau. Teginde, kóshpendi mәdeniyetting ókili sanalatyn ata-babalarymyz islamgha teris keletin әdetterden birtindep arylyp, qaz-qaz basyp haq dinge moyynsúnghan. Shaybanidterding Syr boyyndaghy qalalargha tartysta Qazaq súltandaryna әli kelmegennen son: «Qazaqtar mýshrik!» dep shayqy-moldalardyng auzynan pәtua shyghartqyzyp, múqym músylman әlemin ghazauatqa shaqyrghanyn tarihtan bilemiz. Sol kezderi Islamnyng ortalyqtarynan kelgen ghúlamalardyng ata-babalarymyzdyng senimimen hәm salt-dәstýrimen tanysqannan keyin: «Búlar qazal-haq eken!» (haq dinde) dep aityp, sodan halqymyzdyng «qazaq» degen atauy qalyptasqan deytin kóne derekti óz basym qúptaymyn. Dintanushylardyng aituyna qaraghanda býgingi kýni islamdy qabyldaghan qaysy bir últ bolmasyn (tipti arabtar da), ózderining eski әdet-ghúryptaryn tolyqtay tәrk etpegen. Sondyqtan, Haq-Taghalagha moyynsúnghan Múhammed (s.a.u)-nyng ýmbeti qazaq halqynyng ózge músylman halyqtarymen jýregi bir bolghanymen, mentaliytetinde edәuir ózgeshelik bar. Demek, biz islammen úiysar qoyyn-qonyshy hikmetke toly bay mәdeniyetimizben tek maqtanuymyz kerek. Osy túrghyda «Asyl arna» etnogrfiyalyq qúndylyqtardy hәm elimizding týkpir-týkpirinde ornyqqan islamy eskertkishterding tarihynan syr shertetin baghdarlamalar jasasa eken dep úsynys aitpaqmyn. Atam qazaq «molasyz jer bolmaydy, múrasyz el bolmaydy» deydi. Babalar múrasyn kәdary halimizshe dәriptey bilsek, odan útpasaq, útylmaytynymyz anyq. Sonda, «Asyl arnanyn» tek bir ýrkerdey bir toptyng emes, dýiim júrttyng ynta-yqylas qoyyp kóretin telearnasyna ainalatyny sózsiz.

Ekinshiden, «Asyl arna» tatulyqtyng jarshysy bolsa eken dep tileymin... Búryn qazaq rugha, jýzge bólinip, qyryq pyshaq bolushy edi. Býgingi qazaq kóz kórip, qúlaq estimegen týrli diny aghymdardyng jeteginde ketip, qyryq ruly el emes, qyryq konfessiyaly elge ainaldy. Degenmen, әlhamdullah, halqymyzdyng basym kópshiligi ata-babamyz ústanghan Hanafiya mazhabynan әli auytqy qoyghan joq. QMDB bilgeninen janylmay, tura joldy tu etip ústap keledi. ÚQK-de radikalidi toptardy der kezinde auyzdyqtap, qogham  qauipsizdigin tiyisinshe qamtamasyz etude. Desek te, islamnyng atyn jamylghan bir-birimen alakóz týrli toptargha erik berseng eldi ala-tayday býldiruge dayyn túr. Payghambarymyz (s.a.u) bir hadiys-shariyfinde sahabalaryna: «Namaz oqyp, sadaqa bergennen de artyq qanday qayyrly amal bar? dep súraydy. Sahabalary: «Alla Elshisi (s.a.u) biledi», degende, Múhammed (s.a.u): «Ol qayyrly amal - jarastyru, tatulastyru», degen eken. Demek, tatulyqty saqtaugha atsalysu - din jolyndaghy eng sauapty isterding biri sanalady. Tatulyqty saqtau ýshin aqparat qúraldary teris diny aghymdardy әshkerlep, Hanafiya mazhabynyng artyqshylyghyn barynsha nasihattauy tiyis. Osy túrghyda «Asyl arna» tatulyqtyng shyn mәnindegi joqtaushysy ainalyp, túnyghymyzdy laylaghysy kelgen uahapshyldar, qúranshylar, kadianiya, tәbliyghshiler, tәkpirshiler sekildi diny aghymdardyng qate pikirlerin halyqqa jetkizip, Hanafiya mazhaby qúndylyqtarynyng halyq mýddesimen úiysatynyn ýgittese qúba-qúp.

Jalpy, býgingi kýni jamaghattardyng arasynda qyzyl iyek bolyp tartysatyn taqyryptar kýnnen kýnge qoiylanyp bara jatyr. Mysaly, әrbir namaz sayyn meshitterde imamdar: «Fatihadan keyin «Ámindi» ishten aitynyzdar!», dep qansha ret ótinse de, uahapshyldar bәribir «Ámiyn» dep óneshin jyrtady. Ásili, namazhan tәkbir alghanda: «Niyet ettim Allanyng razylyghy ýshin osy namazdy oqugha, imamyma úiydym!» degennen keyin, imamgha moyynsúnuy mindetti. Endeshe, uahapshyldardyng imamgha qarsy kelgenine Alla qalaysha razy bolady?! «Asyl arna» osy ispetti fitnalardyng aldyn alugha at salyssa eken dep tileymiz. Tegi, neghúrlym halyqtyng diny sauaty ashylyp, býlikshilerding qatary siyrese, soghúrlym Hanafiya mazhabynyng mereyi ýstem bolyp, tatulyghymyz arta bermek. Osy baghytta júmys isteuge niyet bildirgen jangha óz basym ózegimdi jaryp beruge dayynmyn. «Asyl arna» újymyn da tatulyqtyng úiytqysy bolugha ýndegim keledi.

Ýshinshiden, «Asyl arna» halyqtyng imanynyng kemeldenuine qyzmet etse eken dep tileymin... Sebebi, imanymyz kemerine kelip tolyspayynsha, últtyng úly bola almaytyny barshamyzgha belgili. Búl turaly Haq Elshisi (s.a.u) qoshtasu qútpasynda: «Arab últy ózge últtardan ýstem emes, ózge últtar da arabtan ýstem emes. Últtyng úlylyghy Allagha degen jaqyndyqpen (tahualyqpen) ólshenedi», degen bolatyn. Demek, últ ruhy iman nәrimen susyndaghanda ghana tekti elge ainala alamyz. Biraq, últ ózdiginen úly bola salmaydy. Ol ýshin bizding ishimizden qara basynan halyqtyng qamyn joghary qoyatyn Asan qayghylar men Abaylar shyghugha tiyis. Haqtyng razylyghy ýshin halyqqa qyzmet etetin jankeshti azamattar bolmayynsha, qazirgi qarynnyng qamyn bәrinen joghary qoyatyn kóshting jýrisi týzelmeydi. Bizge, bir qazaqtyng bórki qisaysa, soghan jany auyratyn, ózi baqytty boludy emes, ózgeni baqytty etuge úmtylatyn imandylyq kerek. Ásili, últtyng qamyn jeu búl dýniyemen shektelmeydi. Naghyz últynyng qamyn jegen ziyaly júrtynyng aqyrettegi qamyn jeydi. Sebebi, búl dýnie shekteuli, al, o dýnie mәngilik. Hz. Ábu Bәkir: «Ua Alla, aqyret kýni mening denemdi sonsha ýlkeyte kór, býkil adamzat balasy jannatqa kirip, ornyna mening denem býkil tozaqty kómkerip túrsyn!», dep dúgha etedi eken. Ótken ghasyrda ómir sýrgen týrikting bir ghúlamasy da Qúday-Taghalagha: «Jiyrma bes million týrik jannatqa kirip, olardyng oryna men tozaqta janayyn!», dep jalbarynada eken. Sol syqyldy, shyn mәnindegi últshyl adam halqyn búl dýniyening qayghysynan ghana emes, o dýniyedegi mәngilik azaptan da qútqarugha qúmbyl túrady. Zadynda, dinning aqiqaty balaqtyng tobyqtan tómen nemese joghary túruynan, shúlyqqa mәsh tartudan nemese tarpaudan, iyekke qaba saqal qoiydan nemese qoymaudan túrmaydy. Shyntuaytynda Haq din - kónilding kiri men totyn ketirip, jýrekti Haqqa baylaydy. Haqqa baylanghan kónil barlyq mәselege haqiqattyng dýrbisimen qaraydy. Yaghni, kónil aidynyn Haq núrymen suaraghanda ghana adamnyng haqiqatqa degen mahabbaty oyanady. Al, mahabbatyn Haqqa arnaghan jan shyn mәninde ómirding aqiqatyna kóz jetkize alady. Haq maqamyna iyek artqan qúl syrtqy bolmysyn ózin-ózi kýshtep emes, Allanyng razylyghy ýshin múntazday taza ústap, ghibadatyn ynty-shyntysymen atqarady. Haqtyng razylyghy ýshin halyqqa jan-tәnimen qyzmet etedi. Olay bolsa, «Asyl arna» syrtqy pishindi týzeuden búryn (yaghni, úsaq-týiek isterdi emes), halyqtyng ishki tanymyn, ruhaniyatyn kemeldendiruge júmys jasasa eken dep tilek bildiremin.

«Abay-aqparat»