Biyl merekelengeli otyrghan Tәuelsizdigimizding 25 jyldyq mereytoyynyng mazmúny Ruh, Birlik, Jasampazdyq, Elorda, Elbasy degen úly úghymdar tútastyghynyng simvolyna ainaluy tiyis. Tәuelsizdikting 25 jylynyng jýgi jenil bolghan joq. Ásirese, el taghdyry degen jauapkershilikti jan-tәnimen sezine bilgen Kóshbasshymyz – Núrsúltan Nazarbaev ýshin. Tәuelsizdikting әr jyly – ghasyrgha, әr kýni – jylgha tatydy. Álginde ghana tilge tiyek etken bes úly úghymnyng berekesi elimizdi biyik beleske bastady. Búl bes úghym bir qoldyng bes sausaghy dep alsanyz, biz el taghdyry tarazygha tartylghan syndarly sәtte osy bes sausaqtyng júdyryqtay júmyluynyng arqasynda tyghyryqtan shygha bildik. Mәselen…

Baghzydan ruhy myqty el edik. Kóshbasshymyzdyng kóregendigi úly dalany mekendegen jýzden astam últtar men úlys ókilderin birlikke úiytty. Ruhtyng aibary men birlikting bekemdigi jas memleketti jasampazdyqqa bastady. Jarqyn jasampazdyqtyng shynayy ýlgisi retinde erke Esil boyynan enseli Elordamyz boy kóterip, Elbasynyng enbegi janyp, abyroyy asqaqtady. Sondyqtan da, Tәuelsizdikting shiyrek ghasyrlyq mereytoyy osy úghymdardyng baltalasang búzylmas tútastyghyn pash etetin jәne eldik ruh qúdiretin óskeleng úrpaq boyyna sinire biletin mazmúngha shaq boluy shart. Sonda ghana biz sanamyzdy sarsytyp kelgen «mereke – as iship, ayaq bosatu» degen úghymnan arylamyz.

Endigi әngime auanyn Otanymyzdyng jýregi, eldigimizding tiregi, Elbasynyng tilegi, tól perzenti – Elorda jayyna oiystyrsaq…

Búzoqtan – býginge

Astana – óte jas qala. Qalanyng Elorda mәrtebesin iyelengennen bergi jylnamasy adamzat tarihy ýshin qas-qaghym sәtpen para-par ekendigi dausyz. Alayda, búl qalanyng shejiresi tarih tereninen tamyr tartady.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly ózining «Euraziya jýreginde» atty kitabynda Qazaqstannyng qazirgi astanasy babalardyng baghzy mekeninde qonys tepkendigin atap ótedi. Astananyng avtory, әri bas sәuletshisi Núrsúltan Nazarbaevtyng búl tújyrymyn quattaytyn ghylymy negiz de bar. Arheologtar qazirgi Astananyng ontýstik-shyghys betkeyinen orta ghasyrdaghy Búzoq qalasynyng ornyn tapty. Ghylymy zertteu nәtiyjelerine sýiensek, osydan on eki ghasyr búryn irgesi qalanghan ejelgi qalashyq ghasyrlar boyy salqar Saryarqanyng sayasy jәne ruhany ortalyghy qyzmetin atqarghan.

Sonymen, birneshe jyl tynbay zertteu jýrgizgen Esil arheologiyalyq ekspedisiyasy Astananyng tól tarihy irgetasy IH ghasyrda qalanghan ejelgi Búzoq qalasynan bastau alatynyn dәleldedi. Sol zamandaghy Ontýstik pen Shyghys órkeniyetin Rusi, Vizantiyamen jalghastyrghan altyn kópirdey bolghan Úly Jibek joly boyynda ornalasqan Búzoq shahary Qypshaq handyghynyng reziydensiyasy hәm dala kóshpelilerining iri sauda-әkimshilik ortalyghy bolghan-mys degen derekke sýienip otyrmyz. Keybir derekter býgingi Astanamyzdyng týp tarihy XVIII ghasyrdan bastau alady degen boljam jasaghan-dy. Alayda, enseli Elordamyzdyng ejelgi Búzoq qalashyghynyng ornyna salynghany turaly ghylymy tújyrymdar әlgi boljamdy joqqa shygharady. Sonda bizding Astanamyzdyng mynjyldyq tarihy bar degen batyl tújyrym әr qazaqstandyqtyng maqtanysh sezimin oyatary dausyz.

Olay bolsa, ejelgi órkeniyetting oshaghy bolghan Esilding boyynda tәuelsiz Qazaqstannyng enseli Elordasynyng boy kóterui tarihy zandylyq emes pe?! Kóshpendi elding kósh toqtatyp, keruen shógergen jerinde úly múratty kózdegen úrpaqtary Astana salsa, aiyby qane?!

Úly kósh

Elimizding bas qalasyn Alataudan Arqagha kóshiru jónindegi Elbasy iydeyasy 1994 jyly jariya etilgen. Tosyn jәit, әriyne. El kýtpegen. Sondyqtan da, Memleket basshysynyng búl baylamy qoghamda ekiúday pikir tughyzghan-dy. Shynymen de, búl kezende el ekonomikasy ensesin tiktey qoymaghan. Ózimiz «ótpeli kezen» dep aidar taqqan uaqyt. Múnday kezende astanany kóshiru ótkelde at auystyrghanmen birdey edi. Solay bola túra, daghdarys qyspaghyndaghy elding bas qalasyn Arqagha kóshiru turaly Elbasy sheshimi shyn mәnindegi tarihy tәuekel boldy. Dәl osynday batyl qadamdy birde-bir elding basshysy jasamaghany tarihtan belgili. Álemdik tәjiriybede sayasy ortalyqtaryn auystyru arqyly ekonomikalyq damuyna serpin bergen memleketter joq emes. Jana astana jana ekonomikanyn, jana dәuirding simvolyna ainaluy shart. Bizding Elordamyz osynday mazmúndaghy tarihy jauapkershilikti erkin ensergenine býgin kuә bolyp otyrmyz. Astana Qazaqstannyng әkimshilik-sayasy ortalyghy ghana emes, jana dәuirding sәuleti men dәuleti jarasqan jana qalasyna, últtyq tarihymyzdyng jana paraghyna ainaldy. Rekordtyq qysqa merzimde.

IYә, Astana – Elbasynyng tól perzenti. Elbasy – Astananyng avtory hәm sәuletshisi. Erke Esil jaghasynan boy kótergen jana Astananyng qúrylysy әlemdik qauymdastyq aldyndaghy Elbasy qayratkerligi men kóregendigining parqyn aighaqtay týsti. Eng әueli, Astana – elimizding memlekettik qauipsizdigining kepili. Shekaragha tym jaqyn ornalasqan elorda memleket ýshin qater alany bolatyny dәleldeudi qajet etpese kerek.

Kóshbasshylyghynda – kóregendik, sayasatynda – súnghylalyq bar bizding Preziydentting Astana jónindegi bastamasy ajarly Arqa tósin ýmit pen senimning simvolyna ainaldyrdy. Onyng aighaghy – Astana! Al, Astananyng avtory – Tәuelsizdik dәuirining kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev.

IYә, shiyrek ghasyrgha úlasqan Nazarbaev biyligi el ekonomikasyn keybir elderge kesapat әkelgen «sәtsiz ssenariylerden» ainalyp ótip, berekeli belesterge bastay bildi. Ghasyr ghalamaty sanalatyn elordamyz Astana – Elbasynyng qiyn sәtterdegi erik-jigerining jenisi.

Astana kóshi – úly múratty kózdegen Úly kósh!

Kýltóbe emes – Kýretamyr

Astana kýn sayyn, sәt sayyn ajarlana týsti, erekshe kelbetke ie boldy. Júmyr jerde sәni men saltanaty jarasqan nebir әsem qalalar bar bolsa, bizding Astana qaytalanbas ýlgide asqaqtay týsti. Sәuleti jaghynan bir-birine egiz qozyday úqsaytyn qalashyqtar kóp bolghanymen, bir-birin qaytalaghan astanalar kemde-kem. Joq deuge de bolady. Ásirese, әlem elderi elordalarynyng ishinde Astana kósh basyndaghy elderding kóshirmesine ainalmay, airyqsha aishyqpen damydy.

Sayyn Saryarqanyng sary belinde san qily sәulet ýlgileri sap týzep, ajary – әibәt, saltanaty – sanlaq shyrayly shahardyng qúrylysy qarqyn alghan sayyn barsha qazaqstandyqtardyng keudesinde maqtanysh sezimi mazday týsti. Bir kezderi egis alqaby bolyp, «nemis avtonomiyasyna» ainala jazdaghan Arqa tósindegi ajarly meken býgingi tanda Qazaqstan sayasy elitasynyng altyn túghyryna ainaldy.

Shejiresi ghasyrlar qoynauynan syr shertetin býgingi Astananyng sәn-sәuleti barsha halyqtyng kóz aldynda damyp, milliondaghan halyqtyng kózayymyna ainaldy. Asqaqtaghan Astana turaly sóz qozghaghanda, Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng oi-qiyalynan tuyndap, býkil әlemge әigilengen «Bәiterek» syndy simvoly, әigili sәuletshi Norman Foster salghan Beybitshilik pen kelisim sarayy jәne keleshek keruenindey boy týzegen basqa da әkimshilik ghimarattary auyzgha aldymen iligedi.

Álemdik sәulet ónerinde balamasy joq kórkem tuyndylardyng kórmesindey bolghan kórikti qala az uaqyt ishinde qaryshtay damyp, tәuelsiz Qazaqstan damuynyng kórsetkishine ainaldy. 2010 jyly EQYÚ syndy halyqaralyq bedeldi úiymnyng tóraghalyq tizginin ústap, sol jyly Astana tórinde 56 memleketting ókilderi bas qosqan sammit saltanat qúrghany jadymyzda mәngi janghyrar oqigha bolghan. Odan keyin asqaq ruhty Astana Qysqy Aziya oiyndarynyng jalauyn jelbiretti. Bir emes, birneshe ret Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng qúryltayyn ótkizdik. Sonday-aq, jyl sayyn әlemning 80-nen astam elinen 5000-gha juyq delegat qatysyp, әlemdi әbiger etken ekonomikalyq daghdarys salqynyn salmaqtaytyn Astana forumy da Elordamyzdyng ashyq pikir alanyna ainalghanyn dәleldeydi. Jahandyq problemalardyng týiinin tarqatyp, alty qúrlyqty auzyna qaratqan Astanamyzdy kýltóbege balay alamyz ba? Joq, әriyne. Qazaqstan Astanasy – kýltóbe emes, jahandaghy ekonomikalyq ahualdyng kýretamyry.

Ol az deseniz, keler jyly «EKSPO – 2017» dýniyejýzilik kórmesin qabyldaymyz. Mine, az uaqytta әlem nazaryn ózine audartyp, tanday qaqtyrghan Astananyng abyroyy! IYә, «EKSPO» – el mereyi, Astana abyroyy, Elbasy enbegi. TMD elderi arasynda túnghysh, Aziya elderi arasynda tórtinshi bolyp «EKSPO» kórmesin qabyldaghaly otyrghan Elordamyz ertenimizding enseli kelbetine kepil bolmaq.

***

Saghym oinaghan sary belde elining baghyn oilaghan memleket basshysy óz qoltanbasyn qaldyrdy. Qily-qily tarihy kezenderdi basynan ótkerip, «myng ólip, myng tirilgen» qazaq eli Elbasy enbegimen enselene boy kótergen Elordasy barda taghdyryna myng mәrte shýkirshilik etedi.

Keleshegi – kemel, erteni – núrly Qazaqstan memleketining әlemdik arenadaghy abyroyy da, ary, bedeli de, baghy – Astana. Astana – Euraziya jýregi. Kәri qúrlyqtyng tamyryna qan jýgirtken jýregi mәngilik soghuyn toqtatpasa eken! Últymyzdyng úyasy, Qazaqstan sekildi qyran elding túghyry bolghan Astana mәrtebesi jogharylaghan sayyn Tәuelsizdigimiz mәngi jasaytyny haq.

Astana – ghasyrdyng ghalamaty, Álemning segizinshi keremeti! Avtory – Alla alqap, Alashy qoldaghan Elbasy!

Ersin MÚSABEK

Derekkózi: "Ortalyq Qazaqstan" gazeti

Abai.kz