Ýkimetbasshysy K.Mәsimovting aituynsha, halyqtyng 55 payyzy qazaqstandyq emes, Reseyding aqparatyn tútynady.
Qazirgi tanda Qazaqstanda 2970 búqaralyq aqparat qúraly tirkelgen. Olardyng 200-den astamy elektrondyq. Onyng ishindegi 2756 merzimdik basylymnyng 453-i qazaq tilinde, 2303-i orys tilinde. Búghan Reseyden keletin 5248 gazet-jurnaldy qosynyz. Sonda elde taraytyn segiz myngha juyq BAQ-tyng 7551-i orys tilinde de, 453-i ghana qazaq tilinde. Yaghni, qazaq tildi BAQ-tyng ýlesi alty payyzgha da jetpeydi. Demek, Qazaqstanda tirkelgen barlyq búqaralyq aqparat qúralynyng 6 payyzgha juyghy ghana qazaq tilinde jaryq kóredi. Al, halyqtyng 60 payyzy aqparatty resmy tilde alady degen sóz.
Damyghan elderde aqparat iydeologiya qúraly ghana emes, ol әldeqashan aqshanyng kózine ainalghan. Yaghni, kez-kelgen BAQ ónimi - tauar. Ári qymbat tauar. Al, biz óz tauarymyzdy qanshalyqty baghalap otyrmyz? Sonymen qatar, qazaq gazeti iydeologiyalyq múratyn jýzege asyra alyp otyr ma?
Osy saualdarymyzdy aty elge mәshhýr basylymdardyng bas redaktorlaryna qoyyp, oy bólistik. Jalpygha ortaq - 4 súraq. Siz de oilana jýriniz.

Ýkimetbasshysy K.Mәsimovting aituynsha, halyqtyng 55 payyzy qazaqstandyq emes, Reseyding aqparatyn tútynady.
Qazirgi tanda Qazaqstanda 2970 búqaralyq aqparat qúraly tirkelgen. Olardyng 200-den astamy elektrondyq. Onyng ishindegi 2756 merzimdik basylymnyng 453-i qazaq tilinde, 2303-i orys tilinde. Búghan Reseyden keletin 5248 gazet-jurnaldy qosynyz. Sonda elde taraytyn segiz myngha juyq BAQ-tyng 7551-i orys tilinde de, 453-i ghana qazaq tilinde. Yaghni, qazaq tildi BAQ-tyng ýlesi alty payyzgha da jetpeydi. Demek, Qazaqstanda tirkelgen barlyq búqaralyq aqparat qúralynyng 6 payyzgha juyghy ghana qazaq tilinde jaryq kóredi. Al, halyqtyng 60 payyzy aqparatty resmy tilde alady degen sóz.
Damyghan elderde aqparat iydeologiya qúraly ghana emes, ol әldeqashan aqshanyng kózine ainalghan. Yaghni, kez-kelgen BAQ ónimi - tauar. Ári qymbat tauar. Al, biz óz tauarymyzdy qanshalyqty baghalap otyrmyz? Sonymen qatar, qazaq gazeti iydeologiyalyq múratyn jýzege asyra alyp otyr ma?
Osy saualdarymyzdy aty elge mәshhýr basylymdardyng bas redaktorlaryna qoyyp, oy bólistik. Jalpygha ortaq - 4 súraq. Siz de oilana jýriniz.

1. Gazet iydeologiyalyq qúral ma, әlde tauar ma?
2. Qazaqqa tónip túrghan basty qauip ne dep oilaysyz?
3. Siz elge mәshhýr basylymnyng tizginin ústap otyrghan adam retinde aitynyzshy, ózinizdi qazaqtyng qamqorshysy sanaysyz ba?

Júmabay Shashtayúly, «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktory:

1. Tórt qúbylasy týgel últtar ýshin gazet - tauar, biz siyaqty әli on-solyn tolyq tanyp bolmaghan, ózining kósegesin kógertip ýlgermegen qazaq últy ýshin tek iydeologiya bolugha tiyis. Japon-amerika birigip týsirgen «Songhy samuray» filiminde songhy samuray: «Qashan úly últ bolghansha samuray bolyp ómir sýremiz» degen týiindi sóz aitady. Bizde iydeologiyalyq túrghyda nasihat aitatyn sonday jurnalist qajet.
2. Basty qauip - til. Óitkeni, osydan 10-15 jyl búryn sóilegen til men qazirgi jastardyng sóilegen tilining arasynda ýlken aiyrmashylyq bayqalady. Bireuler múny júbatyp aitady, tipti til mamandarynyng ózi sabyrmen qaraydy. Men búghan sabyrmen qaray almaymyn. Sebebi, biz beyneli sóileuden júrday airyldyq. Tipti, dabyl qaghatyn jaghdaygha jettik. Mәselen, búrynghy bizding әjelerimiz tirilip kelip jatsa, ony sóiletip kórseniz, qazirgi sahnada akterler mәnerli monolog oqyp túrghanday, dayyn mәtindi jattap aitqanday kóriner edi. Olardyng kókiregi danghyl, sol sayrap jatatyn. Qazir danghyl kókirekter azayyp ketti. Búl - eng jaman qúbylys. Óz oiymyzdy beynelep aitudan qaldyq.
3. Men qalay qamqorshy bolamyn? Shamam kelgenshe últqa júmys isteuim kerek, qamqorshy bolugha mende biylik te joq, asa bir tereng aqyl da joq. Sabyr, toqtam, abyroy, ar degen nәrselerding bәri qanshalyqty ekenin bir Qúday biletin nәrse. Sondyqtan búlay aitu orynsyz bolar edi.
- Siz sóz ústaghan adamsyz. Jazushysyz. Pildey gazetting tizgini qolynyzda. Arqa sýiep otyrghan qanshama oqyrman bar emes pe?
- Men artymda adam baryn bilmeymin ghoy. Hәkim Abay: «Jaqsylyghyng kýnde úmyt, bir janylsang bolady kek» degen. Osy toqtam ras siyaqty. Óitkeni, keyde osynshalyqty jap-jaqsy júmys istep jýresin, biraq bir janylsan, seni keshirmeytin jaghdaylar bolady.

Shamshidin Patteev, «Týrkistan» gazetining bas redaktory:

1. Gazet ekeuining de rólin atqarady.
2. Últtyq iydentifikasiya qalyptaspaghan memlekette qauip barlyq uaqytta da bolady. Qazaqstan - qalypqa endi týsip kele jatqan memleket. Jan-jaghynda alpauyttar otyrghanda, halqymyzdyng sany az, tilimiz alshúbar bolyp túrghanda qauip seyilmeydi.
3. Men ózimdi últtyng qamqorshysy sanamaymyn. Qamqorshy degen sóz qatty aitylghan sóz. Búl sózdi tolyq maghynasynda qalay aityp, qalay týsinetinimdi bilmey otyrmyn. Ózimdi qazaqtyng bir azamatymyn dep esepteymin. Elge, últqa, memleketke jany ashityn qazaqtyng azamattary kóp qoy. Solardyng birimin dep oilaymyn.

Aydos Sarym, sayasattanushy:

1. Bir jaghynan, gazet qoghamdyq sanagha әser etetin ýlken qúral bolghasyn iydeologiyalyq qúral ekeni anyq. Yaghni, qay zamanda da sayasy kýshter, biylik, qarjylyq toptar ózderining gazetin ashyp, qoghamdyq pikirge yqpal etudi oilaytyny belgili. Sondyqtan gazetke qoghamnyng da, biylikting de kózgharasy erekshe. Kóbinese gazet - biznesting kózi. Mysaly, Qazaqstannyng jaghdayyn alsaq, ózin-ózi aqtaytyn biznes dengeyine jetken әri ketse on gazet bar shyghar. Qazaq, orys tildisin qosa alghanda. Kenestik zamanda Lenin qalyptastyryp ketken "gazet - kópshilikti úiymdastyrushy, qalyptastyrushy qúral" degen úran bar. Osydan bizding redaktorlar da, jurnalister de jәne biylik te arylmay keledi. Birden jóni týzu qogham qúramyz desek, gazetti bizding qolymyzdaghy soyyl, ya bolmasa qaruymyz emes, shyn mәnindegi ózin-ózi aqtaytyn qoghamdyq mәselelerdi kóteretin gazet retinde qaraghanymyz dúrys. Áriyne, búghan әli biraz jol jýruimiz qajet.
2. Meninshe, qazaqqa býkil әlem jau bolyp keletindey eshtene joq. Ne de bolsa, qazaqtyng óz ishine baylanysty. Ziyaly qauymymyz batyl bolsa, mýddesin aiqyn týsinip, kerek kezinde jankeshtilikke baratyn jaghdaygha jetkende bizdi syrttan eshkim ala almaydy dep týsinemin. Bolashaghymyzgha senimimiz zor, óz-ózimizge, múratymyzgha berik bolsaq, syrttan bizdi eshkim ala almaydy. Ishimizge ie boluymyz kerek.

Dәuren Quat, «Abai.kz» aqparattyq portalynyng bas redaktory:

1. Búl súraqtyng jauaby retinde aitarymyz mynau: eger gazet qúryltayshysy taza jarnamalyq sipatta nemese kópshilik talghamsyz oqy beretin gazet shygharudy oilaghan bolsa, onda gazet - tauar. Álgindey sipattaghy gazet rasynda tauar, yaghny satylatyn zat retinde súranysqa ie bolyp, qojayynyna tәp-tәuir tabys әkelui mýmkin. Gazet - tauar degendi búryn kapitalistik qoghamda ómir sýrip jatqan elderden jetetin emis-emis habar-oshardan estushi edik, qazir kózimiz kórip otyr. Qazaq baspasózinde gazet-jurnaldardy nәpaqa kózine ainaldyrudyng kóshin keyingi on-on bes jyldyng auanynda shymkenttik «magnattar» bastap berdi. Olardyng ónegesi qazir jan-jaqtan jappay qoldau tauyp ýlgerdi. Biraq biz ana tilimizde jaryq kóretin әlgindey sarjaghal basylymdardy әnsheyin kýnkóristing qamy dep qana esepteymiz. Ýlken qarjy jarnamalardy jekeshelendirip alghan orys tildi baspasózding enshisinde qalyp keldi. Bizding jarnama turaly zandy qaytadan qarau kerek dep jii aityp jýruimizding mәni osynda.
Zadynda, gazet - iydeologiyalyq qúral. Gazetting iydeologiyalyq qyzmet atqarmauy býgingi sayasy bәseke qayta jandanghan zamanda mýmkin bolmay barady. Mәsele, biraq, belgili bir iydeologiyany (memlekettik, últtyq, dini, korporotivtik, qarjylyq, t.b) gazetting qalay jýrgizuinde jatyr. Al, búl - úzaq әngime. Oghan reti kelgende bir ainalyp sogharmyz.
2. Qauip-qatersiz, әm qauip qaterdi bir sәt oidan shygharyp ómir sýru mýmkin bolmay qalghan zamannyng adamdarymyz biz. Áytse de, qay tústan da qauip kóp eken dep dýniyeni jau sanaugha jәne bolmaydy. Mysaly, qazaqtyng óz ishindegi qauipting bastysy retinde men bir isilamnyng ishinen tarmaqtalyp shyghyp bútalanghan aghymdardy aitar edim. Eng qauiptisi - osy aghymdardyng ainalasyndaghy qarakóz qazaq ortaq dastarhannyng basynda otyryp as ishpeytin alauyzdyqqa jetti. Búl qauip pe - qauip. Basqasy da jetip artylady.
3. Qamqorshysy?.. Búl tegi biz siyaqty qatardaghy jan ýshin jan shyrqyratatyn saual eken. Últ qamqorshysy dengeyine jetu peshenemizge búiyrghan bolsa, bas tartpaymyn, al әzirge men qazaq degen halyqtyng isi ilgeri bassa eken dep jýrgen tilekshimin, әri soghan tittey paydam tiyse eken dep әreket etip jýrgen oily zamandastarymnyng sapyndamyn.

Serik Janbolat, «Alash ainasy» gazetining bas redaktory

1. Bú zamanda tauar men iydeologiyany bólip alyp qaraytyn uaqyttan ketip qaldyq. Qazir zaman ózgerip ketti. Qarap otyrsanyz, eng birinshi iydeologiya tauar arqyly jýzege asyp jatyr. Mysaly, últtyq iydeologiya kelsek, últtyng tauaryn úsynu arqyly iydeyandy ótkizesin. Basqa memleket tauary arqyly iydeologiyasyn jýzege asyruda. Sondyqtyn búl ekeuin bólip qaraugha bolmaydy. Olay bolsa, gazet әri tauar, әri iydeologiya. Ár gazetting shyghuy, onyng oqyrmangha jetui, kioskide satyluynyng ózi - iydeologiya. Mәselen, qytaydyng tauarynda olardyng ekonomikalyq sayasaty jatsa, ekinshiden iydeologiyasy jatyr. Qytaydyng oiynshyghyn alghan balanyng sanasy qytaysha sóilep, mulitfilimine beyimdelmey me? IYdeologiya osylay jýredi. Kino da tauar, payda әkeledi. Al, kino naghyz iydeologiyalyq qúral. Jahandanu iydeologiyasy óz iyirimderine kinosymen jetelep, eliktirip alyp bara jatqan joq pa?
Shynyn aitu kerek, qazaq kenjeleu jýretin halyq. Osymyzdy ózgeler kýlkige ainaldyrdy. Kenjelep jýretinimizding kesirinen uaqyttyng ózgergenin, qúndylyqtardyng auysqanyn bayqamay qaldyq.
2. Barlyq mәsele ózimizding dertimizde. Búl súraqqa Abaygha sýienip jauap bergim keledi. «Hәmma ghalamgha belgili danyshpandar әldeqashan bayqaghan: әrbir jalqau kisi qorqaq, qayratsyz tartady; әrbir qayratsyz qorqaq, maqtanshaq keledi; әrbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan keledi; әrbir aqylsyz nadan, arsyz keledi; әrbir arsyz jalqaudan súramsaq, ózi toyymsyz, ónersiz, eshkimge dostyghy joq jandar shyghady. Múnyng bәri tórt ayaqty maldy kóbeyteminnen basqa oiynyng joqtyghynan, ózge egin, sauda, óner, ghylym - solar sekildi nәrselerge salynsa, búlay bolmas edi», - deydi Abay. Bizge minezdeme berip, bizding býgingi qayghymyzdy bir-aq auyz sózben surettep berip otyr.
3. Bala-shaghamdy qazaqsha tәrbiyelep jatqan song qamqorshy shygharmyn. Ýide kýnde balalarymdy qazaqshagha beyimdep, qazaqy qylyp jatyrmyn. Men ózimning qazaq ekenimdi bilemin. Balalarymdy óle-ólgenshe qazaqylyqqa beyimdeu mening mindetim. Men sony jasap jatyrmyn.

Forumdy dayyndaghan, Dәuren Seyitjanúly

«Ýsh qiyan» gazeti