Qúrmetti redaksiya! Qysylghanda janyma demeu bolar degen ýmitpen Sizderge sýiikti oqyrmandarynyz retinde hat joldap otyrmyn.

Neden bastarymdy da bilmeymin. «Bylay etsem, ógiz óledi, bylay etsem, arba synadynyn» keri kep otyr. Sol ýshin sizderden kómek súrap otyrmyn.

Men Qapshaghay qalasyndaghy D.A.Qonaev atyndaghy №1 qazaq orta mektebinde qazaq tili men әdebiyeti pәninen sabaq bergenime de jiyrma jylday bolypty. Búl mening ekinshi mamandyghym. Semeyden jurnalist bop kelip, múghalim bop ketuimning de ózindik sebepteri bar. Ústazdyq pen aqyndyqty qatar alyp kele jatqan jayym bar. Ýlkendi-kishili 17 kitaptyng avtorymyn.

Ózim sabaq beretin osy Qonaev mektebining múrajayyna kirip kelgenimde bir jana kitap payda bolghanyn bayqap, ashyp qaray bastadym. Kitaptyng aty «Úly túlghanyng úlaghaty» dep atalatyn auyr qomaqty kitap. D.A.Qonaevtyng 100 jyldyghyna arnap Balqash óniri shygharghan kórinedi. «Baqanas 2012» dep túr titul betining astynghy jaghynda. Ózim de D.Qonaevtyng 100 jyldyghyna arnap «Alyp túlgha jәne aidyndy qala» atty publisistikalyq jinaq jazghandyqtan, ne jazdy eken degen qyzyghushylyqpen aqtaryp qaray bastadym. Sonyna taman, 336-bette «Aqyndar jyr arnaydy ardaghyna» degen aidarmen aqyndardyng ólenin beripti. Kelesi betti ashyp qalghanym sol – tabaqtay bop Bolsynbekov Saparghazy degen kisining sureti shygha keldi. Búl kisi ózi Baqanas auylynan zeynet jasyna shyqqannan keyin kóship kelgen bolatyn. IYgi jaqsylarmen janasyp, әkimderge, basshylargha ghana  óleng arnap, әiteuir ózin tanytugha tyrysatyn. Sonymen «quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» degendey, tabaqtay suretting astyna qaraghanym sol edi, mandayymnan ter búrq ete qaldy. Álden uaqytta baryp esimdi jinap, ólendi oqy bastadym. «Qazaqtyng Qonaevy» atty ózimnin  ólenim kózime ottay basyldy. Tipti taqyryby men astyndaghy bes shumaq ólendi de tura bir sózin ózgertpey beripti. Búl óleng 2002 jyly Qapshaghay qalasyndaghy D.A.Qonaevtyng 90 jyldyghyna arnap qalada alghash ashylghan eskertkish aldynda oqylghan mening ólenim bolatyn.                       Újymdaghylar: «Oy, mynau sening ólening ghoy. Ana kisi qalay alyp alghan. Kitaptyng bәrinde bar ghoy. Oqushylar jatqa biledi. Búnyng әni de bar emes pe?!» - deydi japyrlap.

Internetten telefonyn tauyp alyp, kitap shyqqan baspagha telefon shaldym. Kileng orystar. «Ihtelservice» baspahanasynda basylghan. 25.07.2012 qol qoyylghan. Olar: «Biz eshteme bilmeymiz, bizge elektrondy núsqada alyp kelgen», - deydi. Zangerimen de sóilestirdi. Olar 2002 jyldan bergi baspagha basylyp ketken, sarghayghan gazetterdegi әlgi qoldy bolghan ólendi kórip, zannyng men jaghynda ekenin, kitaptyng redaktorynan talap etetinimdi aitty.

Búl kitapty shygharugha arnayy komissiya qúrylghan:

Balqash audanynyng әkimi - Aytbay Kóshkimbaev;

Balqash audanynyng әkimining orynbasary: Sayran Smaghúlov;

«D.A.Qonaevtyng tughanyna 100 jyl toluyna arnalghan» qoghamdyq qordyng teng tóraghasy – Túrlanghazy Esimqúlov;

«D.A.Qonaevtyng tughanyna 100 jyl toluyna arnalghan» qoghamdyq qordyng teng tóraghasy – Lәtip Núrtaev;

Balqash audandyq «Balqash óniri» gazetining bas redaktory Kýmisbek Erbaev.

Kitaptyng redaktory da Kýmisbek Erbaev – dep kórsetilgen.

Mine, kórip otyrsyzdar, ónsheng saydyng tasynday, «sen túr, men atayyndar». Al olardyng eshqaysysy menimen pysqyryp ta sóileskisi joq. Bir ret telefonyn kóterip, qysqa ghana sóilesuge jarady. Bitti, sodan keyin mýldem óshirip tastady. Mening telefon nómirimdi tanyp aldy ghoy. Bireui: «estilmeydi» dep qútyldy, ekinshi ret kótermeydi. Jónderin aityp, «osynday qate ketip qalypty, keshirim súrap, gazetimizge týzetu bereyik» demeydi. Bireuding telefonymen zvondap qalyp em, Kýmisbek Erbaev «Kim eken?» dep, jorghalay jóneldi. Men ekenin bilgen son, «Álgi qapshaghaylyq pa? Tәte, maghan nemene qyl dep túrsyz, men Saparghazy aghaygha zvondap bildim, qyzy aldy, ol kisi auyryp jatyr, sóiley almaydy, al ne isteysiz, barynyz da, sol kisini túrghyzyp, jauap alynyz, mening basymdy qatyrmanyz» degeni. Aldynda sóilegen sózi basqa bolatyn. «Men júma kýni Qapshaghaygha baram, sizge jolygham, ekeumiz Saparghazygha baryp, tipti bolmasa, balalarynan bilemiz» degen. Endi ol kisining sóiley almaytyn halde jatqanyn estip alghan son, sózi dereu ózgerip shygha keldi. «Ol kisi maghan medalimen, suretimen osy ólendi óz qolymen tapsyryp: «mening ólenim, kitapqa basyndar» dep alyp keldi», - dedi. Ol mýmkin be, әlde Baqanasqa ghana taralatyn kitap, Altynshash qaydan kóredi ghoy deysin, sabaqtan bas kótere almaytyn múghalim ghoy, - dedi me eken?! Kim bilsin... Maghan bәri júmbaq... rasynda ol kisi qatty nauqas.

  «Altynshashtyng óleni meniki bop basylyp ketipti, úyat boldy-au», - dep, mýmkin qyzyna aitty ma eken, degen oimen «Núrly ólke» gazetining jurnaliysi Ayjaryq Kóptileuovty ertip, ýiine de bardyq. Ýlken jer ýiding qaqpasy ashyq qalghan. Shylbyryn sýiretip, bos jýrgen qabaghan iytine de qaramastan, esigin toqyldattyq. Eshkim ashpady. Nauqas kisi ishinde ekenin jýregim sezedi.

 Elge tanymal respublikalyq «Bilim shapaghaty» gazetining 2011 jylghy «Zerde» jýldesine ie bolghan ólenim búl.

«Zerde» syilyghy «Ústazdardyng ústazy» lirikalyq tolghauy ýshin Júmabek Quanyshbayúlyna, «Qapshaghay turaly oda», ólender toptamasy ýshin Altynshash Júmanqyzy Jaqiyanova, qazaq tili-әdebiyeti pәni múghalimi  Qapshaghay qalasy. (internetten aldym)

 1993 jyly ózim kózimmen kórip, dombyrada bir shumaq ólenmen kiyiz ýige qúrmetpen kirgizgen Diymekene arnaghan ólenim búl.

 Kemengerding 90 jyldyghyna arnap alghash qalagha eskertkish qoyylghanda oqylghan ólenim búl.

 D.Qonaevtyng 100 jyldyq mereyli merekesinde qala әkimi әn jazdyrtyp, sahnada shyrqalghan ólenim búl.

 Shәkirtterim mәnerimen tógildirip jatqa aitatyn ólenim búl.

 Qala jayly 4-5 kitabyma engen ólenim búl. t. b. tolyp jatyr.

 Al, Saparghazy Bolsynbekov aghamyz nege búlay jasady eken? Átten...

 Qalalyq sotqa da jýgingim keldi, әiteuir әdildigin tabuym kerek qoy. Biraq, arym jibermedi. Ol kisi auyryp jatyr ghoy, el ne deydi?. Solay, әdildik izdep jýrmin, әriptesterim! Sizder ne aitar ekensizder?!

Qapshaghay qalasynyng túrghyny

Jakiyanova Altynshashtan