Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3963 0 pikir 14 Qyrkýiek, 2010 saghat 04:59

Dihan QAMZABEKÚLY. ALASh ZIYaLYLARY JÁNE NEMIS PROFESSORY

Alash túlghalary úsynghan eldik rәmizde kiyiz ýiding týndigi Batystan ashylghany belgili. Múny olar «bilim-ghylym núry Auropadan týsuin qalaghandyghymen» týsindiredi. Rasynda, HH ghasyr basynda Europanyng (olar «Auropa» degen) Fransiya, Angliya, Germaniya sekildi elderi qoghamdyq damu men әleumettik órkendeude biraz jetistikke jetken bolatyn. Osyghan elendegen Resey imperiyasy amalsyz monarhiyalyq biylikting talghamymen qabyspaytyn demokratiyalyq izdenisterge bardy. 1905 jyly II Nikolay memleketting shetkeri halyqtaryna sóz bostandyghy men bilim erkindigine qolayly jaghday tughyzatyn «17 qazan Maniyfestin» jariyalap, eki jylgha jetpey múnyng kýshin joyghanda, Alash liyderi Álihan Bókeyhan «Resey alghash jәne songhy ret Auropa boldy» dep әshkerelegen edi.

Jalpy HH ghasyr basyndaghy qazaq qayratkerleri men Germaniya arasyndaghy baylanysty sol kezenning shyndyghy bederinde qaraugha tiyispiz. Aytalyq, «Alash qayratkerleri ýshin nemis mәdeniyeti, nemis túlghasy ne edi?» degen súraq tónireginde oilanyp kóreyik.

Á.Bókeyhan 1915 jyly 22 aqpanda «Qazaq» gazetine «Nemis mәdeniyeti» atty maqala jariyalady. Múnda qalamger-qayratker «songhy qyryq jylda 40 mln. 800 mynnan 64 mln. 900 myng bolyp ósken» Germaniya júrtynyng Europadaghy mәdeniy-tarihy orny men әleuetin saraptaydy. Á.Bókeyhan sózimen aitsaq, búl ósim, birinshiden, «nemis júrtynyng tamaghy toqtyghyn» kórsetedi. Ekinshiden, búl el «ghúmyryn baqyt jolyna audarghan».

Alash túlghalary úsynghan eldik rәmizde kiyiz ýiding týndigi Batystan ashylghany belgili. Múny olar «bilim-ghylym núry Auropadan týsuin qalaghandyghymen» týsindiredi. Rasynda, HH ghasyr basynda Europanyng (olar «Auropa» degen) Fransiya, Angliya, Germaniya sekildi elderi qoghamdyq damu men әleumettik órkendeude biraz jetistikke jetken bolatyn. Osyghan elendegen Resey imperiyasy amalsyz monarhiyalyq biylikting talghamymen qabyspaytyn demokratiyalyq izdenisterge bardy. 1905 jyly II Nikolay memleketting shetkeri halyqtaryna sóz bostandyghy men bilim erkindigine qolayly jaghday tughyzatyn «17 qazan Maniyfestin» jariyalap, eki jylgha jetpey múnyng kýshin joyghanda, Alash liyderi Álihan Bókeyhan «Resey alghash jәne songhy ret Auropa boldy» dep әshkerelegen edi.

Jalpy HH ghasyr basyndaghy qazaq qayratkerleri men Germaniya arasyndaghy baylanysty sol kezenning shyndyghy bederinde qaraugha tiyispiz. Aytalyq, «Alash qayratkerleri ýshin nemis mәdeniyeti, nemis túlghasy ne edi?» degen súraq tónireginde oilanyp kóreyik.

Á.Bókeyhan 1915 jyly 22 aqpanda «Qazaq» gazetine «Nemis mәdeniyeti» atty maqala jariyalady. Múnda qalamger-qayratker «songhy qyryq jylda 40 mln. 800 mynnan 64 mln. 900 myng bolyp ósken» Germaniya júrtynyng Europadaghy mәdeniy-tarihy orny men әleuetin saraptaydy. Á.Bókeyhan sózimen aitsaq, búl ósim, birinshiden, «nemis júrtynyng tamaghy toqtyghyn» kórsetedi. Ekinshiden, búl el «ghúmyryn baqyt jolyna audarghan».

Osy rette qalamger orys pen nemis jaghdayyn salystyryp ótedi: «Jalghyz ghana biday salghannan basqa qolynan týk kelmeytin orys mújyghyna er basyna jýz 15 desyatina da az. ...Egin-shóp bir jyl shyqpasa, jút, asharshylyq keledi. ... Auropa júrtynda orystan basqa júrtta asharshylyq ta bolmaydy. Múnda adam qol jetpes Qúdaydyng janbyryna jalynbaydy, óz qolyndaghy jahiyd, ónerine jalynady».

Avtor qala mәdeniyetine de airyqsha toqtalady. Á.Bókeyhan túsynda Reseyde - 15, Amerikada - 33, Germaniyada - 60 payyz halyq qalada túrypty. «Mәdeniyet ilgeri basqan sayyn, qala zorayyp, qalada taban aqy, manday termen kýn kórgen adam kóbeyedi. Zor qaladagha adam esebinen mәdeniyet dәrejesi synalady» dep jazady qazaq qayratkeri.

Adamzattyng jalpy mәdeniyetin «ruhany mәdeniyet» jәne «nәrse zatyna jalynghan mәdeniyet» (materialdyq mәdeniyet) dep bólip kórsetken Á.Bókeyhan songhysyn halyqqa kenirek andatu maqsatynda bylay dep bayyptaydy: «Shanyshpa ýsh aghashty bizding qazaq ýiine ainaldyrghan, múny mәdeny júrtta 57 astyly-ýstili ýige ainaldyrghan, salt atpen әreng jýretin soqpaqty temir jolgha ainaldyrghan, shaqyrymdy telegramgha ainaldyrghan, tayaqty osy kýngi 21 pút bolat zenbirekke ainaldyrghan».

Ári qaray qalamger nemiste zauyt-fabrik júmyskeri 1882 jyly 4 mln. 100 myng bolsa, 1907 jyly 8 mln. 600 myngha óskenin, keme, temir jol júmyskeri 700 mynnan 2 mln.-gha kóbeygenin, temir jol 19 mynnan astam shaqyrymnan 60 myngha juyq shaqyrymgha artqanyn, múhitta jýzgen keme 180-nen 2 myng 400-ge molayghanyn tәptishtep jazady. Sonymen birge ol óndiris salasyn algha jyljytatyn kómir men temir óndirudegi nemis jetistigine toqtalady. Mәselen, múnda 1885 jyly 73 mln. 600 myn, al 1913 jyly 191 mln. 500 myng tonna tas kómir qazyp alynghan. Qorytylghan shoyyn 1885 jyly - 3 mln. 700 myn, 1913 jyly - 19 mln. 300 myng tonna.

Tútastay alghanda, nemis júrtynyng baylyghy 1872 jyly 70 mlrd marka bolsa, 1914 jyly ol 350 mlrd markagha ósken. Á.Bókeyhannyng sózimen aitsaq, «40 jylda nemis baylyghyna jylyna 7 milliard taza payda baylanyp otyrghan».

Býgingi tilge salsaq, «nemis ekonomikasyna analitikalyq taldau jasaghan» qazaq qayratkeri maqala qorytyndysynda: «Býitip ilgeri mәdeniyet jolynda jelip-jortyp ketken júrtty bú kýnge sheyin tarih bilgen emes» dep kórsetedi.

Álihan Bókeyhan Germaniya jәne osy memleketpen baylanystaghy Europa taqyrybynda búdan basqa da birshama enbek jazghan. Sonyng ishinde eleulisi - últqa keng taraytyn «Qazaq» gazetinde 1913 jyly 23 shildede jariyalanghan «Bebel» (Avgust Bebeli) atty maqalasy. Búl material nemis qayratkerining 1913 jyly 28 shildedegi qazasyna oray jazylghan. Múnda 27 jasynda sayasat aidynyna kóterilip, 73 jasynda dәm-túzy tausylghan, «adam balasy ózine ózi riza bolyp maqtanarlyq isting bәrining basshysy, úiytqysy, әzelden artyq tughan sabaz Bebeldin» sayasy portreti jasalady. Qúramynda «ýsh millionnan asa qol ústasyp, tize qosyp jýrgen adamy bar» Germaniyanyng sosial-demokratiyalyq partiyasy jetekshisining tarihy mәrtebesi saraptalady.

«Beysharagha bolyssan, qasqyrgha tartqyzbay jýresing be? Bebel ghúmyrynda 5 jyl abaqtyda otyrdy, 2 jyl abaqtyda Germaniyanyng s.d. partiyasynyng basy, ýlken ghylymdy Libknehtpen birge otyryp, uniyversiytet bitirgendey ghylymdy bolyp abaqtydan shyqty. Bebel neshe kitap jazdy. Reyhstagta sóilep, «Vperedqa» maqala jazatyn edi. Minezinen dúshpandary kir tapqan joq. Tusang Bebeldey bolyp tu, jasasang ghúmyrdy Bebeldey jasa!» deydi Alash kóshbasshysy.

Batys pen Shyghystyng jaqsysyn - jaqsy, jamanyn - jaman degen Á.Bókeyhannyng әlemdik mәrtebesi bar nemis túlghalaryn asqaqtatuy bir búl emes. 1914 jyly jazghan әigili «Án, óleng hәm onyng qúraly» atty maqalasynda («Qazaq», 23 mausym) ónerding osy nәzik salasy turaly tolghana kele, Gete, Shopengauer, Bethoven, Martin Luter syndy nemis halqynyng arda úldarynyng muzyka haqyndaghy pikir-payymyna toqtalady. Osy orayda bir aqiqatty aita ketken oryndy: Álihan Bókeyhan qazaqsha sóiletken German túlghalarynyng tili, parasaty Alash halqyn әlemdik ayada ruhany bayytty. Endi múny taghy da tyndap kórelik: «Góte keltiredi: «Án-óleng shertip oinau - eng jogharghy óner. Ánde ne nәrse salynsa, ishekke ne oinalsa, sol nәrse joghary shyghyp kóteriledi, agharady, qasiyettenedi».

Shópengәuir sóileydi: «Ólen, әn, kýy salu barshamyzdyng qazynamyzdyng (qozghalu, sezu, tebirenudi) bәrin joghary jasap, joghary jaratugha zor bir qúdiretti sayman. Ólen, әn, kýiding kýshi, әn quaty sonday kýshti - búl barlyq jaralys túrmysyn kórsetedi. Ózge ónerler qúr kólenkisin ghana kórsetedi. Jýrek janyna ornaghan daqty sol kýimen ghana syrtqa shygharady. Mәrhamat, shәfqat, rahat, mehnat, shattyq-renish, ghayrat, hafalyq, zar, mún, kýiinish - bәrin jýrekte qanday bolsa, sonday qylyp kórsetedi».

Bethoven aitady: «Án, ólen, kýy - sonday ashyq týrli jaryq til. Onday qylyp danyshpan da, hәkim de aitpaydy. Ol - adamnyng jol salushysy, jol basshysy. Búl jol bir ghana sonau biyik, joghary bilim ghalamyna shyghatyn jol. Ol ghalam adam balasyna sezimdi, biraq denesimen adamzat bara almaydy. Án, ólen, kýy qúdiret ghylymymen әbden syrlas».

Mәrtin Lýter: «Án, ólen, kýy aspaby - adamnyng ghibrat berushisi, adamnyng aqylyn oyatyp, molaytyp, qorytyp berushi eng jaqsy aqylshysy, jinishkelikke, tómenshilikke, birlikke, tatulyqqa, sýiispenshilikke, eng birinshi oqytushysy, ýiretushisi. Án, ólen, kýy - eng senimdi ýn. Búl ýnmen adam mehnatyn, rahatyn, ghayratyn, shәfqatyn, sýiispenshiligin biyleytin, qayghy-qasiretin Qúdaygha tapsyrady, jetkizedi. Án, ólen, kýy - aspandaghy perishte tili, búrynyghy jerde bolghan payghambarlar tili. Án, ólen, kýy - Allany tanytugha ýlken sebepker».

Mәrtin Lýterding dúspandary anyz qylysqan: «Mәrtin bizdi bilimimen aldap eritip almady, әnimen eljiretip eritedi» dep».

Bilim men tanymnyng túnyghynan su ishken Álihan Bókeyhan ónertanudy qazaqtyng da eshkimnen kem emes ekenin dәleldey otyryp: «Án, ólen, kýy - adamnyng anyq tili, shyn tili, kópke birdey úghymdy til. Búl til - jangha has jýrek tili, sezim tili, kýy tili» dep, oi-pikirin jogharyda keltiriligen әlemdik alyptardyng payymymen astastyrady.

Alash qayratkerleri jaqyn da alys German júrtyn osylay tanyp jatqanda, qiyrdaghy nemis ghalymdary da Qazaq dalasynyng syryn úghugha yntyqqan sekildi. Biz múny Alash qayratkeri, jazushy-dramaturg, jurnalist-zertteushi Qoshke Kemengerúlynyng «Jol әseri» atty maqalasynda («Qazaq tili», 1924 jyl, 15 tamyz) aitylatyn «Berlin uniyversiytetining professory doktor Kuchinskiydin» izdenisimen sabaqtastyryp aita ketkimiz keledi. Qalamger bylay dep jazady: «Germaniyadan kelgen Berlin uniyversiytetining professory doktor Kuchinskiymen Semey uezine qaraghan Búghyly, Shynghys, Mendesh bolystaryn, Qarqaraly ýiezine qaraghan Aghandy, Abyraly, Kent, Aqsary, Dastar, Aqbota bolystaryn shet púshpaqtap aralap týstim. Professordyng maqsaty qazaq arasyndaghy auru týrlerin, qanday aurudyng kóbirek tarauy, tazalyq sharttaryn tekseru edi jәne de qazaq elining jalpy túrmysymen tanysu edi. Professordyng eldi aralap az uaqyttyng ishinde alyp qaytqan qorytyndy pikiri mynau: «Búryn qazaqpen kitap arqyly da tanystyghym joq edi. Germaniyada eng manyzdy jaghrapiya Zeydl degendiki. Sonda qazaq turaly eki-aq jol bar. Qazaq kóshpeli, mekeni kiyiz ýi, baqqany mal degen. Endi bayqap qarasam, qazaq turaly eki jol emes, әldeneshe týp kitap jazugha bolady eken. Kóshpeli túrmysqa qolaylanghan. Mәdeniyetten qazaq turaly eki-aq jol bar. Qazaq kóshpeli, mekeni kiyiz ýileri óte sheberlikti kórsetedi. Mal baqqan el әnshi keledi degen pikirdi qazaq eli aiqyn dәleldeydi. Qazaqtyng keybir әnderi Vengriyadaghy madiyarlardyng әnine úqsas. Qazaq óng jaghynan bir atadan órbigen emes. Óitkeni keybir qazaqtar óndes Germaniyada, Italiyada, Japoniyada, Ortalyq Amerikada kezdesedi. Ásirese songhy aitylghan audanda qazaq óndes kóp. Búl antropologiyanyng (adam ónin tekseretin pәn) terennen tekseretin zor mәselesining biri bolu kerek».

Maqalada Qoshke nemis dәrigerining qazaqqa iltipaty men qyzmeti turaly: «Bar aurudyng professor qazaqtyng qolynan keletin emin aityp otyrdy» dep te týrtip qoyady. Sonymen birge osy enbekte german ghalymynyng kózine týsken alash júrtynyng bastamashyl isteri de kórinis tapqan. Mysaly: «Búghyly bolysynda Medeu degen qazaq 12 bólmeli mektep salghyzyp jatyr eken. Artyq dәuleti bolmasa da talaby zor... Qarqaralydan Temirshi jerine jayau baryp, egin salyp suaryp qaytyp kele jatqan qazaqtardy da kórdik. Qazaq beynetten qashatyn emes. Biraq basshy kerek. Álsizderge qazynadan jәrdem kerek... Jaqsy jýirik shyghatyn jylqynyng túqymy tobyqty ishinde Qúnanbaydan taraghan auyldarda bar eken. Qúnanbay dәuiri jýrip túrghan kezinde at jeter jerden jýirik, súlu aighyr alghyzyp jylqysyn týzegen. Shaghan bolysynda da jylqy túqymyn týzey bastaghan baylar bar kórinedi. Shaghan bolysynda Arynghazy Abylayhanúly degen felidsher siyrdyng semental degen túqymyn ósiredi...». Qalamger ruhany qazynany eskerudi de  úmytpaydy: «Tobyqty ishinde eski kýilerdi tartatyndar bar eken. "Asan qayghy", "Ala bayraq" degen kýiler - eski kýi. Búghan qaraghanda, ala bayraq qazaqtyng Altyn Ordadan bólinbey túrghan kezindegi kýii bolu kerek. Kýy tartatyn kәri shaldar. Búlardyng kózi joghalsa, eski kýiden airylamyz...».

Q.Kemengerúly jol әserin jýie-jýiesimen (densaulyq, bilim, sharuashylyq, mәdeny ómir t.b) hatqa týsirgen. Búl ýrdis nemis professory jazbalarynyng yqpalynan órbui de mýmkin. Aytqandayyn, Qoshke mәlimetine qaraghanda, ózinen basqa M.Kuchinskiy janynda Halel Ghabbasúlynyng atqosshysy  jәne bir latysh jigiti bolypty.

Bir qyzyghy, últ ziyalylary repressiyalanyp, olardyng atyn ataugha tyiym salynghan jyldary (1974) osy nemis ghalymyna qatysty bir derek ghalym Ysqaq Dýisenbaevtyng «Múhtar Áuezov» atty enbeginde «jylt ete qaldy». Osy kitapqa engen «Áz agha» esteliginen myna joldardy oqimyz: «Shamasy, 20-jyldardyng basynda bolu kerek, nemis ghalymy (mediyk) Maks Kuchinskiy bastaghan shaghyn top jazdy kýni Múqandardyng auylyna keledi. Nemis oqymystysynyng janynda bir orys (nemis tilin biletin), bir qazaq (orys tilin biletin) eki tilmashy bar eken. Sol jyldary dәrigerlik joghary mektepte oqyp jýrgen Qoshke Kemengerov qazaq auylyna kelgen song erkin seruendep, biraz serpilmek bolady da, Múqandy óz ornyna tilmәshtik etudi ótinip, ol kisi oilamaghan jerden az uaqyt Kuchinskiyding qaramaghynda qyzmet etedi. Al, Maks Kuchinskiy eng aldymen dalanyng bilimdi adamymen sóileskisi kelgen tilegin bildirgende, ony Múqang Shәkәrimmen tanystyrady. Nemis ghalymyna ol zor qúrmet kórsetedi. Sonymen qatar Qúrban aityna baylanysty eki kýndey oiyn-sauyq jasaydy: at jarys, baluan kýres, kókpar tartu, taghy da basqa oiyndar, әsirese әn. Olardyng bәrin suretke týsirip, Kuchinskiy qaryq bop qalady. Ol úzaq uaqyt Shәkәrimmen әngimeleskennen keyin: «Búl kisi shynynda da dalanyng kópti kórgen adamy eken» dep qatty sýisinedi. Keyin óz eline, Germaniyagha oralghan song Maks Kuchinskiy «Stepi y ee obitateli» degen atpen kitap shygharypty desedi. Biraq, sol enbekti aldyrugha qansha әrekettense de Múqan, nege ekeni belgisiz, odan esh nәtiyje shyghara almapty» (213-214-b.).

Alashtyng belgili ziyalylarymen súhbat qúryp, qazaq mәdeniyeti men bilim-biligine qanyq atalghan nemis ghalymy turaly taghy bir mәlimet biz ÚQK arhiyvinen tapqan Á.Bókeyhannyng A.Baytúrsynúlyna jazghan hatynda da kórinis tapqan. Búl múra qayratkerding 1995 jyly S.A.Jýsip qúrastyrghan «Tandamalysyna» de endi (qaranyz: 397, 456-b.).

1925 jyly 23 mausymda Mәskeuden jazylghan Álihan hatynda mynanday joldar bar: «Professor tamyz ben qyrkýiek ailarynda Yrghyz ben Torghaygha baryp, sol jaqtan Qyzylordagha soghatyn bop uәde berip, Berlin qalasyna qaytyp ketti. Men odan Qostanaydan bastauyn ótindim. Ol búghan kelisti. «Eger osy ónirlerge barsanyz, Ahmet Baytúrsynúlyn úshyrastyrugha tiyissiz. Búl kisi sizge serik bolady» dedim men taghy da.

Endi sening kelisimindi bilip, oghan hat jazyp, habarlasyp, aqparymdy Mәskeudegi nemis ókildigine ketpekshimin. Ol ózi biziding qazaq ókilettigine soghyp, anyqtap súrap alatyn shyghar.

Tamyz aiynda qayda bolasyn? Myrzaghaliyevti nemispen úshyrastyrugha jiberersin. Europa sýzekting mikrobyn әldeqashan tapqan. Lizajannyng professory dәris ýstinde aitatyn kórinedi: «Maks pa (mening professorym), joq men be, búl mikrobty tapqan siyaqtymyz» dep.

Maks búl jóninde eshtene demep edi. Bәlkim, onyng zertteu nysanasy da sol shyghar. Eger sen oghan qosylsan, tipti jaqsy bolar edi».

Búl hatta sóz bolyp otyrghan nemis ghalymy pen Q.Kemengerúly, M.Áuezov derekterindegi nemis ghalymy bir azamat ekeni anyq. Búdan mynanday qorytyndy shygharugha bolady:

Birinshiden, Berlin uniyversiytetining professory Maks Kuchinskiyding Qazaqstan saparyn úiymdastyrugha Alash kósemi Á.Bókeyhan birden-bir sebepshi bolghan.

Ekinshiden, professor Maks Kuchinskiyding Qazaqstan saparyn jay ghylymiy-tanymdyq nemese ghylymiy-praktikalyq sapar deu az. Múnyng bolashaq qazaq tәuelsizdigine qatysty sayasy astary da bar. Óitkeni, Á.Bókeyhan hatynda túspal, menzeu anyq bayqalady. Sonymen birge OGPU-NKVD da úiyqtap jatpay, búl hatty 1925 jyly-aq qolgha týsirgen.

Ýshinshiden, qalay bolghanda HH ghasyrdyng 20-jyldary qazaqtyng asa tanymal, bedeldi qayratkerlerimen jolyghyp, olardyng oi-pikirin jazyp alghan býgingi Qazaqstan ghylymyna beytanys Maks Kuchinskiy túlghasy Qazaq-German dostastyghynyng belgili bir kezenin ghana kórsetpeydi, jalpy Alashtyng Europagha tereze ashqan eleuli sәtin anghartady.

Bizdinshe, atalghan nemis ghalymy turaly derekterdi Germaniyanyng uniyversiytetteri men ghylymy ortalyqtary arhiyvinen izdestirgen dúrys. Qazaq jeri men ziyalylary turaly enbek te osynday mekemelerding az taralymmen shyqqan ghylymy jinaqtary qatarynda «shang basyp» túruy mýmkin...

Múny jan-jaqty izdestiru, keshendi zertteu - dәl osy kýnning enshisindegi mәsele.

 

 

 

Dihan QAMZABEKÚLY, professor

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458